Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus.
" (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15. Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama ning küünlapäeni kükütämä. (Khn) 16. Mis jaanipäeval lubatas, tood jõulupühal tõotas. (Rõu) 17. Pudruga tuleb, pudruga läheb. (Rap) 18. Ristkädsile rikas, saaja nigu saapuhtile puhtalt. (Urv) 19. Püha olgu, püha tulgu, haru argipäevi seas olgu. (Kaa) 20. Talvispüha õhakul läävat ka kolm laiskagi kergohe. (Plv) 21. Jõulu- ja nääriöösstele pidivad sigur seitse korda, karjane kaheksa korda ja künnimees kümme korda. (V Ng) 22. Kui õlut otsas, siis ka nuudipäe. (Krj) 23. Küünlabä lastakse vang lahti. (Kaa) 24. Paavlipäävast pragu merese, tõnisepääst tõuk härja selga. (Sa) 25. Tõnisepäev olevat talve keskpaik. (Trv) 26
Ma näi enge hiusi kullatsit. Kõnelit mull päivist illatsist: Et jo algmisse on pantu rist Ennegi Su rinnahäält ma kuuli: Sääl om ikkes elämän viil juuli. Katkend : "Kolm ajalaulust" Säitse keväjät nink säitse tallve, Egä talv iks rängemb, kevväi lühemb, Aherambass jäänü suve salve', Aastast aastahe iks peo tühemb. Katkend "Kats laulust" Näe, kuis ratta' kihutava müüdä, Tii neil sille nigu laud -- Ei neist keäki mõista, kohe püüdä: Esi puust nink ümbre raud. Isamaaline tsitaat Artur Adsonilt Elu ning selle veetmist provintsilinnas peetakse tavaliselt väikekodanlikuks. Viimast on meilgi 1905. a. revolutsioonist peale ja mõningal määral vene pahempoolse kirjanduse mõjul ägedasti halvustatud. Ometi ei ole see väikekodanlus, kõigile ta vigadele vaatamata, iganeski teostanud selliseid vägivallaakte ega veerema
Kütteks ei laabund koksi kakskümmend aastat valutatud! Lausa talumatu kütuselaadung. Sõna otseses mõttes talumatu Sina Tulid. Ja vilksti! Selles röökivas mäes sa leidsid vaid poisi, kelles polnudki ängi ka. Südame lihtsalt võtsid mul käest ja läksid kui tüdruk palli mängima. Preilidel lausa kui neediti kannad, seiskusid, silme O-d harkis: "Õeke... vist lõvitaltsutajanna?! lõas... viib utsile zooparki!" Aga mina juubeldan: Ikkekolakas kadus mul kaelast nigu niuhti! Trallitan, tantsin pulmatolana, karjun ja kargan, ikka iuh! ja viuhti! Teosed: "Pilv pükstes" 1915, poeem "Müsteerium - buff" 1918, näidend "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele" poeem Lasteraamatud: "Lastele" "Kümme lugu lastele" "Mis on hea ja mis on halb" "Raamat- loomaaed" "Kelleks saada?" "Lugu meredest ja majakast" "Tulesäde- traavel" Kasutatud kirjandus: Keel ja Kirjandus 10 V.Majakovski "Armastan" 3 poeemi Vikipeedia
on ikka selle teo eest õige mitte liiga karm.Ja KINDLASTI tuleks seletada lapsele mille eest see on kui laps ei tea või ei saa aru mille eest ta karistada see tekitab ainult paksu verd. Kui vanem lööb last karistab teda millegi eest ihunuhtlusega.Kuidas peaks laps aru saama et tema ei tohi teist lüia ? Seda on kindlasti toodud koolivägivalla aluseks et kodus on laps saanud tihti vitsa et koolis siis laps akkab nigu võimu näitama.Lüies, kiusates,noriedes teisi endast nõrgemaid ja väiksemaid lapsi.Kuidas selgitada neile et teiste löömine on vale ?Veel ihunuhtlust ? Nüüd aga asja teise külje pealt "laps kui ohver".Kindlasti on saanud paljud vitsa või on ema neid tutistanud aga vanemad on kindlasti selgitanud mille eest ja laps saab oma viast aru et mida togib teha ja mida ei tohi.On aga vanemaid kes oma isklikke probleeme ja
kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Rivo Haavandi, Mikk Nigu, Triin Tillart EP 1 KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 1. GRUPI ENDA MÕTTED · MS Exelis on võimalik koostada ülevaatlikke graafikuid, süstematiseerivaid tabeleid, valemid, loetelud infot koondada. · Informatsiooni salvestamine, näiteks selle kirjutamine märkmikku. · Info peab olema uuendatud, et see oleks väärtuslik.
üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin
Räägib ägisedes) Oii, aga siil ütles ju et serviti! Vana Sarvikuraisk! Tule aga ligimaale! Et ma sihukesele sortsinärule nagu sina saaks alles äsada! JB: Härra, kas ei ole mingit sanssi teha ehk kompromiss? Peaksin mainima, et meie vägi ei ole antud hetkel võrdne ja te kindlasti ei sooviks maha pidada sedavõrd ebaeetilist käsikähmlust. Pealegi paistab teil olevat suurtes mõõtmetes nüri terariist. Asjaolud ei ole võrdsed. Kp: Mis poeg sina oled, et sellist keelt sa nigu räägid! Need sinu sajatused oleks justkui minu kodukeeli, kuid siiski ei saa ma mõhkugi aru! Lõpeta otsekohe see võõramaine uue põlve rikkumine! JB: (räägib väheke iseendaga, kuid pöörab siiski ka Kp'le tähelepanu) Lähemal uurimisel tundub,et tegemist on idioodiga. Kuid miks peaks dr. X mulle sellise vastu saatma? Issakene! Kui häbiväärne! Kas tõepoolest pole minu tase enam sedavõrd ekstravagantne ja on hoopis langenud!? See ennustab mulle
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse ja projektijuhtimise osakond Mikk Nigu ERIALASED MÕISTED JA TERMINID Uurimistöö Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2008 SISUKORD SELGITUSEKS Käesoleva töö eesmärgiks oli leida segaseid, või paljudele ebaselgeid väljendeid erialaõpingute materjalidest. Kuna ma olen Ettevõtluse ja Projektijuhtimise erialal, õppiv tudeng, on minu leitud sõnad enamasti seotud finants maailmaga. Sõnade leidmiseks lugesin õppejõudude poolt jagatud
Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema
Katõkeelidseq võrokõsõq piä-i hinnäst rahvusveidembüses, a naid või täämbädsel pääväl külq keeleveidembüses pitäq. Eesti ütiskeelest kõvva tõistmuudu võro kiil om võrokõisi hindätiidmise põhialos. Pääle tuu rehkendäs võro maarahvas viil tuud, midä külä ütles ja arvas, ka liinavõrokõisilõ ommaq uma hõim ja sugu küländ tähtsäq. Võrokõsõq ommaq alalõ hoitnuq pall'o vanaaoliidsi kombit ja uskmiisi, nigu ristipuiõ avvostaminõ ja sõiratego. Võromaa vana rahvakultuur om väega tähtsä rikkus kõgõ Eesti jaos. Võru tähestik. Võru kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestiku ja selle eesti versiooni põhjal koostatud võru tähestik, mis on võru-eesti sõnaraamatus esitatud järgmisel kujul: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss (Ss) Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) Yy (Zz) (Zz) ´ Sulgudes on antud võõrtähed
Meesriim: sinu vanemad tol õhtul olid maal – lk 38 teie linnamaja sinu päralt jäi oli tantsimiseks alumine saal ja su lause mällu kummitama jäi: Naisriim: Lõuna-Eesti noored mehed – lk 9 vanas vanematekodus. õuepuudel laiad lehed. ainult mind ei ole kodus. Libisev riim: See neil enam ei vehi. – lk 31 Nemad on ruunatud. Palju armetuid kehi vorstiks on suunatud. Täisriim: (raha – maha) – lk 33 (nigu – tigu) – lk 32 (turja – kurja) – lk 31 Irdriim: (käsud – pääsud) – lk 23 (serval – kõrval) – lk 5 Kujundianalüüs Epiteet: 1) kristallselge hommiku – lk 41 2) üksainus täht – lk 33 3) piiritu krunt – lk 30 4) sidumata haavad – lk 27 5) väikesed poisid – lk 24 6) sügavaimas unes – lk 48 7) sammeldund verandal – lk 45 8) õnnelik lapsepõli – lk 42 9) valget ööd – lk 38 10) pimedasse õue – lk 58
telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas
MULGI KEEL ,,Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve ,et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt . Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.Mulgi keelege om üits ütlemede tore lugu. Egä sii ep oleki egän kandin üttemuudu, nõnda nigu kiräkeel,et kik om kokku lepit ja kindel kiräviis olemen. Mede keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen veidi tõistmuudu kõneltu." Alli Laande- Mulgi Keele Instituudi keeleprojekti juht (http://www.mulgikultuur.ee/?id=44&lang=est). Mulgi keel (mulgi kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel (http://et.wikipedia.org/wiki/Mulgi_keel) . Mulgi murre jaguneb kaheks murdeks: Karksi ja Tarvastu
Tõelises armastus pole kohta armukadedusele, kuna esikohal on usaldus. Tõelist armastust ei saagi korralikult defineerida, sest see tähendab nii paljut ning selle mõistest on vaid siis aru saada, kui antud tunnet ise kogeda. Kristen (19) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Suhte tekkimisel, alati silmside - see eriline sära, mis ei ole iga inimese silmis näha kui vaatada otse silmadesse. Kehakeel, mis mõlemale poolele vihjab, etmidagi on nigu susisemas. Arglikkus - sõnad ei taha eriti välja tulla suust(muidugi on olemas ka erandeid, kuid....). Ning soov olla temaga koos. Need on esimesed märgid, mis viitavad ära, et midagi susiseb - esimesed märgid armastuse rüppe. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. Ei ole. - Kas armastus on abielus kõige olulisem? Jah. - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? Teeksin suhte
väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega, turuplatsi koos selle kõrval asuva raekojaga, kirikut kõrge torniga, teisi hooneid ning laasi, mis ulatusid silmapiiri taha. Linnas ringi käies olen märganud, et enamus tänavaid on muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata on tänavad aga alati inimesi täis, mis vihmastel ilmadel vaatepildi koomiliseks muudab, kuna muldkattega teed muutuvad porimülgasteks ja siis vaata inimesi nigu põrssakarja. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Seal kaubeldakse, pidutsetakse ning hukatakse rahva silme all inimesi! Nägin üht hukkamist, kus tapeti mees kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Turuplatsil on üks rist, millele on kirjutatud: "Jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu"- see aga päevavargaid ja huligaane ei huvita. Veel seisab seal häbipost, kus iga päev keegi oma patte seistes peab kahetsema.
`pässit (= pääsid), mugup¦pidit tulema enne (= aga). Tõnekõrd ollit magama `jäänü küll kui õigati. `Tulti jälle uvveste et: «No kas ei saa joba `valmiss mis...» Kui `süümisega ruttu `valmiss es saa: «No missa mäletät (= mäletsed) sääl, kui sa joba ennembi `mõtsa ei saa.» Tuu olli sis ku elä(jä)karjan ollit. Tsiakarjan, tuu..., tuu võis veidikese `ildamp (= hiljem) minnä, sinnä nii `varra väega es sunnita. No aga toda kodutulõkit, toda `uutsõt `õkva nigu aina `aigu oodõtass `päivä pilve alt. Mitukõrd olli mõõdetu joba vari ärä, iks olli pikk. Mitukõrd ollil¦`loetut¦tsia ärä, käen omma kõik. Sii tsiga olli sellega, tuu tsiga olli tollega. Vanaemmiss olli `o¸kuga (= orikaga), pahrukene (= kuldikene) olli `põrsaga, töbisaba kiriväga (= kirjuga), vana¦Rutass Otassõga, käen olliva kõik. Noæ kui tsikuga kodu sait, sis tuu jala `valla`võtmine. Kui olliva sis nuu..., nuut¦tsuvva kabla (= pastlapaelad) olliva sis
KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU POSSA-POSSA UTE-UTE-UTT – NÄE TULEBKI!! 20000913 RIHO RAIELE RIHO RAIE LEIDIS PAKU SUURE NIGU TANKIAKU PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS
Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat. Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu ,,täismängude" otsinguil aastail 1985 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Karulin, O., Pappel, K. (2015). Teatrielu 2014. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Karulin, O., Nigu, L. (2016). Teatrielu 2015. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kaugema, T., Pesti, M. (2017). Teatrielu 2016. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kask, Karin (1987). Eesti Nõukogude teater 19401965. Sõnalavastus. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Raamat. Neuman, W. L. (20032). Social Research Methods: Qualitative and Quantitative Approaches. Boston: Allyn and Bacon. AJAKIRJANDUS Ajaleht "Postimees" 27. detsember 2016. 1.1.1.1 INTERNETIALLIKAD Patton, M
$ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis. Lisandused registriloengusse Eripäraseid TCU (vooruehitusüksus) variante: · sabalisandid (increments) · dislokatsioonid (dislocations) · sulatused (pivots, apokoinou) Sabalisandid: · Lause/lausungi lõppu või järele paigutatud üksused, mis on eelneva lausega semantiliselt seotud A: jaah nii et se tähendab [et `eesti] `kirjanikud ei (.) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid: · Täpsustusjätk: asesõnaline osutus, mille järel selle järeltäpsustus konkreetsema sõnaga · Õ: /--/ no raha tal eriti palju sel isal ei olnud. · täpsustusjätk on samas vormis lause selle moodustajaga, mida ta täpsustab ja esindab sama lauseliiget
Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids ka parasjagu pikk om. Keids olli lühike, nii pidi sis miis puul ooletuse peräst maa ja taiva vahele ripendama jäämä. Nüid olli tagumane ädä viil ullemb kui edimäne. Mes mehekesel nüid tetä? Rasset kihä ei jõvva pilve pääle tagasi kah enamb tõmmata. Pidi sis miis kõrva takast nõu otsma. Säält löis tõine üte suure pääeluka, täi. Selle naha tõmmas miis õkva turgu ja sai säält kaits rihma nigu taosse ruuma. Nii jakas ta keidsele otsa ja sai sedäviisi tüki maad allpoole. Siski olli maa viil küllält kavven. Jälle ots miis tõise kõrva takast nõu, säält sai tõise eluka, a siski olli viil ää tükk maad maha. Mehel nakas viimäte pää otsaiist sügelemä, sedä süiten löis ta kolmanda täi, kelle nahast ta tubli rihma sai, ent iks es mõjo viil midägi. Õnnes löis kukrust viil tüki tublemaba täi, kui ennitse olliva ollu, sellest sai [kuus?] rihma
Tõsist gastroenteriiti ja septitseemiat ravitakse erütromütsiiniga, võimalik on ka tetratsükliinide või fluorokinoloonide kasutamine. Gastroenteriidi levikut tõkestavad: korralik kokkamine, piima pastöriseerimine, veekogude saastumise vältimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Helicobacter pylori Üldist. Spiraalne G- pulk, sarnaneb kampülobakteriga. Mikroaerofiilne. Kaks tükki otsakuti koos nigu kajakatiivad. Seostub gastriidi, maohaavandtõve, mao adenokartsinoomi, mao MALT B-raku lümfoomidega. Teda on isoleeritud mitmete teiste imetajate magudest. H. pyloriga nakatunuid on 80%, 10% tekib haavand, 1…2% vähk. See erinevus tuleneb virulentsusgeenide olemasolust/puudumisest. Ebasoodsates tingimustes moodustub kokoidne vorm, millele antibiootikumid halvasti mõjuvad (erineva välismembraani proteiinide ehituse tõttu). Toodab väga palju ureaasi. Epidemioloogia.
annaabi.ee 
