saadavad oma ülitugeva magnetvälja (Maa magnetväljast ligi triljon korda suurem) tõttu välja korrapäraseid raadioimpulsse. Impulsi edasikandjateks on vabad elektronid, mis magnetvälja kiirendava toime tõttu neutrontähe pinnalt lahkuvad. Kuna elektronid lahkuvad peamiselt magnetpoolustelt, siis on väljuvad impulsid kosmosesse suunatud kitsa kiirtekimbuna. Teatud aja jooksul aga pulsarite pöörlemine magnetvälja nõrgenemisega, aga lakkab ja järele jääb tavaline neutrontäht. Viimane aga võib uuesti reaktiveeruda, kui ta millegi arvelt massi juurde saab. Neutrontähe ehitus Kõige pealmine kiht koosneb tavalistest aatomituumadest ja samuti elektronidest. Atmosfäär on umbes ühe meetri paksune, sellele järgneb tahke koorik. Tähe gravitatsioonilised jõud piiravad mägede kõrgusi ainult paari sentimeetrini. Sügavamale minnes, esineb aina enam aatomi tuumi, kus on kasvav neutronite arvsellised tuumad laguneksid Maal kiiresti, kuid neutrontähe surve hoiab
Temperatuuri edasisel tõusul toimub üleminek järgmisele tuumareaktsioonile jne. Kõigis tähtedes saabub lõpuks olukord, kus kütus hakkab lõppema. Siis algab tähe elu tormilisimate muutuste periood, mille täpset kulgu pole kõigi tähtede jaoks õnnestunud veel 4 selgitada. Arengu lõpptulemus on aga teada: tähest saab valge kääbus, neutrontäht või must auk, seda juhul, kui ta enne pole kogunisti laiali plahvatanud. Valged kääbused Tähed, mille mass on väiksem kui umbes 1,2 Päikese massi ja mis pole kaksiktähed, arenevad moodsate teooriate järgi üsna rahulikult valgeteks kääbusteks. Vesinuku- ja heeliumivarude kuludes tähe sisemus tiheneb ja kuumeneb, väliskihid aga paisuvad ning jahtuvad. Tähest saab punane hiid. Vähehaaval puhub tähe kuuma tuuma kiirgus väliskihid
TÄHTEDE JA GALAKTIKATE TEKKIMIE JA ARENG Füüsika Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... Tähtede teke.................................................................................................................................. Galaktikate teke.............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mas...
D J A MUSTAD AUGUD NEUTRONTÄHE NEUTRONTÄHT Mass 8 – 30 korda suurem kui päikesel. Tihedus 100 – 1000 miljonit tonni kuupsentimeetri kohta. Raadius 10 – 15 km. Peakiirus 150 000 km/s Nimetatakse ka pulsariteks. http://www.universetoday.com/24219/what-is-a-neutron-star/ MUST AUK Mass on umbes 4 miljonit korda suurem kui päikesel. Maast asub 27 000 valgusaasta kaugusel. Singulaarsus. Sündmuse horisont. Schwarzschildi raadius. http://www.wallpaperenew.com/picture/black-hole-wallpapers-12735.html TÄNAN KUULAMAST
· Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem.
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paikne...
sissepoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist. Kui massist jääb vahemikul 1,5-3 Päikese massi, on tegu neutrontähega. Kui plahvatusest jääb järele enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht.(Heikki Oja "Põhjanael) Tähtede suremisel tekivad ka udukogud. Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb, paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab
Surm: See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev. Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski. Mis mustast august edasi saab, ei ole täpselt teada.
Kaugus maast - 150 miljonit km Läbimõõt - 1,4 miljonit km Mass - 1,99x10(aste)30 kg Temperatuur - 5800K Liigub ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Pulsar - on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid
Nad on umbes maa suurused (aga väga palju raskemad). Lõpuks nad kaotavad oma soojuse ja muutuvad külmadeks, tumedateks mustadeks kääbusteks. Ka meie päike muutub kunagi valgeks kääbuseks ning siis mustaks kääbuseks. Pruun kääbus Pruun kääbus on „täht“, mille mass on liiga väike, et ta tuumas toimuks tuumareaktsioon (temperatuur ja rõhk pole piisav). Pruunid kääbused pole väga suured, nad on umbes Jupiteri suurused. Neutrontäht Neutrontäht on väga väike ja supertihe täht, mis koosneb põhiliselt tihedalt pakitud neutronitest. Tal on õhuke vesiniku atmosfäär. Ta diameeter on umbes 5-16 km. 8 Pulsar Pulsar on ülikiiresti keerlev neutrontäht, mis kiirgab pulssides elektromagnetlaineid. Pulsar käitub nagu tuletorn, laineid saab jälgida vaid siis, kui need on suunatud vaatleja poole. 3.4 Muud tähed Prototäht
Tere Slaid 2 Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse.
Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22. Kui kaua võttis Päikesel aega täheks saamiseks ja kui kauaks ta jääb stabiilsete tähtede hulka? 23. Mis on Chandrasekhari piirmass? S.Chandrasekhari järgi nimetatud piirmass võrdub 1,38 Päikese massiga 24. Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad
Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad 1 omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse Universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski. 2
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naise...
kääbustäheks) 1) Sünd - termotuumareaktsioon algab alates teatud massist; kui mass >90 Päikest, siis toimub eelnevalt plahvatus ja üleliigne mass heidetakse ära. 2) Elu - kehtib seaduspärasus: mida suurem täht, seda lühem elu. Nt üle 10 Päikese massiga tähed -> elu kestab ainult mõned mlj aastad. 3) Surm - H on enamuses põlenud, grav. jõud muutub nii väikeseks, et täht plahvatab. Alles jääb tähetuum. >1.4 Päikese massi, siis võib tekkida valge kääbus v neutrontäht. >3 võib tekkida must auk. <1.4 protsess pärast pauku lõppeb. Suur Pauk - kui kerida ajas tagasi, siis 14 mlrd a tagasi oleks pidanud toimuma universumi sünd e Suur Pauk. Arvutused näitavad, et see algas ruumiosas suurusega 10^-35 m. Alguses toimus kõik superkiirusel, kõrgel tempil. 1) t=10^-43 sek; tekkisid seniavastamata osakesed, tekkis massimõiste, paisumine tohutult kiire 2) t=10^-32 sek; tekkisid prootonid, neutronid; kiire paisumine 3) t=10^-10 sek, t=10^13 C;
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas, siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saak...
ka stabiliseeruda, kui nad on muutunud punaseks ülihiiuks. On teooria, et Päikesest viiskorda massiivsemad tähed hoopis plahvatavad. Sel juhul viib plahvatus ära tähe väliskihid, aga kui tekkiv energialöök on liiga tugev, võib puruneda kogu täht. Selliseid plahvatusi nimetatakse noovadeks või supernoovadeks. Seejärel vajub täht kokku. Päikesest natuke suurtemate tähtede kokkuvarisemine pidurdub ja tekib neutrontäht ehk pulsar, mis käitub röntgenkiirteallikana. Päikesest kordades suurtemate tähtede korral muutub täht nii tihedaks, et ta muutub oma külgetõmbejõu mõjul mustaks auguks. Kokkuvõte Tähed on püsivalt helendavad taevakehad. Tähtede elukäik algab prototähena, mille tekkimine võtab kaua aega. Kui täht lõpuks jõuab stabiilsesse olekusse, siis hakkab ta kiirgama valgust ja võib püsida sellises olekus miljardeid aastaid
Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski. Mis mustast august edasi saab, ei ole täpselt teada.
Kui M on suurem kui 1,4 ületab gravitatsioon elektronide vastupanu ja surub nad tuuma sisse. Elektronid ühinevad prootonitega, moodustades neutronid. Kokkukukkunud tähed, mis koosnevad peamiselt neutronitest Võrreldes tavaliste tähtedega on neutrontähtedel erakordselt suur magnetväli ja ülisuur pöörlemiskiirus (võivad teha isegi tuhat pööret sekundis). Tekkimise algusest alates hakkab neutrontähe pöörlemiskiirus vähenema ning mida aeglasemalt neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks
Massiivse tähe elu lõpeb sellega, et rauast tuum muutub neutrontäheks, ülejäänud osa aga lendab väljaspoole võimsas plahvatuses. Tähed lõpetavad oma elukäigu väikeste kokkusurutud moodustistena, valgete kääbuste, netrontähtede ja mustade aukudena. 21. Must auk tekib kuitähe tuuma mass pärast läbipõlemist on suurem kui 1,4 miljonit. Kui täht lendab täielikult laiali nii, et temast ei jää järgi midagi jakui alles jääb neutrontäht, mille mass on 3 või enam Päikese massi kollapseerubki neutrontäht edasi mustaks auguks. See on ............... nähtamatu objekt, mis kõik enda lähedale sattunud alla neelab ja millest ei saa enam välja tulla. Must kääbus Tähed, mille mass on alla 1,4 miljoni, lõpetavad oma elu rahulikult nad muutuvad alguses valgeteks kääbusteks, milles ei toimu enam tuuma protsesse ja mis on püsivas olekus. Edasi kui valge kääbus jahtub, muutub ta mustaks kääbuseks.
Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusess...
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks a...
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääri...
Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess, välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine. Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni. Tähe läbimõõt väga suur ja täht muutub ebastabiilseks, sest ta ei jõua oma välimisi kihte enam hoida.Äkitselt paiskab täht oma välimised gaasikihid ära. Väga lühikeste hetkede jooksul toimub võimas plahvatus, mida kutsutakse supernoovaks. Kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Supernoova hetkel rebitakse tähe välimised kihid eemale ja täht kiirgab niisama palju valgust, kui terve galaktika. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokkutõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". (Annaabi.com, 2012) Tähed on erineva suurusega. Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti, nagu Päike. Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu.
Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed. Suure massiga tähed aga hoopis plahvatavad supernoovadena(äkilise heleduse kasvuga täht). Plahvatuses lendab täht tervenisti laiali, alles jääb ainult tähe siseosa. Kuna üldjuhul toimub plahvatus tähe ümbritsevas kihis, on selle jõud suunatud nii sissepoole kui väljapoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui järelejäänud pisikese kera mass on 1,5-3 päikese massi, saab sellest neutrontäht (surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.) Kui aga mass on suurem variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks. Slide 6 Valged, pruunid ja mustad kääbustähed Erakordselt väikesi tähti kutsutakse kääbusteks. Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järgi väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks.
TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, ...
Selline pulseerumine võib toimuda väga pikka aega. Täht on siis punase hiidtähe staadiumis. Teadlased arvavad, et Päikesel on tsentris alles veel 40% vesinikku- järelikult on meie tähel pikkmaa hiidtähe seisusesse. III 1) Väikese massiga tähed-> muutuvad punaseks hiiuks-> planetaar udu->valgekääbus-> must pruun kääbus. Suuremassiga tähed-> paisuvad punaseks hiiuks-> supernova plahvatus-> a) kogu aine vajaub maailmaruumi. b) neutrontäht, c) mustauk. Supernova plahvatus: Supernova plahvatus toimub tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on korraga suunatud nii välja kui ka keskele. See jõud surub tähe keskosa väga pisikeseks ja tihedaks. Välis osa plahvatb tolmuks ja gaasiks. Kui plahvatusest jääb järlele rohkem, kui 3 päikese massi, variseb see mustaksauguks. Kui alles jääb 1,5- 3 päikese massi jääb alles neutron täht.
tähemaailma mõõdupuu järgi üürike. Ta põletab oma gaase pöörase kiirusega ja elab tõenäoliselt 10 miljonit aastat, samal ajal kui päikese tõenäoline eluiga on 10 miljardit aastat. Kui sinine ülihiid on oma tuumakütuse ära kulutanud, järgneb uhke lõpp supernoovana. Südamik teeb kollapsi ja väliskihid varisevad selle peale, vabastades nii palju energiat, et täht plahvatab. Südamikust saab see järel kas must auk või neutrontäht.(1) Punane hiid Kui päikesesarnase tähe vesinik hakkab lõppema, paisub ta ning muutub suuremaks ja külmemaks. Sellist tähte nimetatakse punaseks hiiuks. (2) Oma pika ja stabiilse küpsusperioodi kestel tekitavad tähed kiirgust termituumareaktsiooni abil, sest nende tekitatud kuumus tähe südamikus muudab vesiniku heeliumiks. Kui see vesinik saab otsa muutub täht punaseks hiiuks. Sellest hetkest tõmbub südamik kokku, kuid täht ise paisub ja põletab oma atmosfäärikihi vesinikku
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
Universumis ei esine tähed üksi vaid nad on kogunenud galaktikatesse, nagu meie Linnuteesse. Tavaliselt on galaktikates sadu miljardeid tähti. Oma arengu lõppjärku jõudnud tähti nimetatakse supernoovadeks. [9] Supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe heledus mitmeid kordi. Supernoova tulemuseks võib tekkida must auk või muu ülitihe objekt, nagu näiteks neutrontäht. Eraldunud energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema elu jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vaid väga suurtest tähtedest, meie päikesest kuni 10 korda suuremast tähest. Tavaliselt on supernoova põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Sama võiks juhtuda päikesega, kui ta oleks suurem ning tal saaks otsa vesinik tuumas, mida ta kasutab termotuumareaktsioonidel. Ajaloodokumentide kohaselt on inimene palja silmaga näinud kaheksat supernoovat
Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". · Universumi evolutsioon - Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust, pole teada. Võib oletada, et tema mõõtmed olid ainult 10-33 cm. 15-20 miljardit aastat tagasi hakkas see ülitihe moodustis paisuma. Paisumise algust nimetatakse Suure Pauguks. · Suur Pauk On veenvalt kindlaks tehtus, et Universum tervikuna paisub
muutudes punasteks hiidtähtedeks, mis varisevad kokku ja lõpuks saavad neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp: 1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali ning 2. võimalus on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht. Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaks auguks. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? Normaalsed peajada tähed kuuluvas masside vahemiku 0,1-50 Päikese massi. 26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? See vahemik on piiratud selliste füüsikaliste protsessidega nagu gravitatsiooniline kokkutõmbumine ning termotuumareaktsioonidel vabanevast energiast tingitud siserõhk.
Sisetemperatuur tõuseb 10 miljoni kraadini, algavad termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks, vabaneb tohutult energiat, mis hakkab välja kiirgama. Kui tuumas on H muutunud He-ks, tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tuum tõmbub kokku. Väiksemad tähed muutuvad nn. valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral tõmbub kokku nende raudtuum ja plahvatab oma enda külgetõmbejõu mõjul. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht ehk pulsar. Pulsaris tungivad neutronid omakorda üksteise sisse ja lõpuks omandab aine nii tugeva külgetõmbejõu, et sealt ei pääse isegi valgus. Tekib must auk. Asteroidid: väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid: Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest
punaseid.Sinakasvalged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu on Päikesest jahedamad.Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.Tähtede heledust võrreldakse tähesuuruste abil.Suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele.Liigitatakse järgmiselt: 1.Heledad tähed on Päikesest suuremad; mõne miljardi aasta pärast nad paisuvad ülihiidtäheks ja seejärel plahvatavad supernoovana.Järgi jääb ülitihe, kuid tilluke neutrontäht ehk pulsar.2.Väga heledatest suure massiga tähtedest jääb pärast supernoova plahvatamsit järele must auk.3.Meie Päike on kollane kääbustäht, mis pärast paisumist hiidtäheks paiskab oma gaasümbrise välja- Tekib planetaarudu.Päike muutub kuumaks ja tihedaks valgeks kääbuseks, mis hakkab jahtuma.Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide, parallaksi, omaliikumise ja radiaalkiiruse abil. Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu
neist valged kääbused. Päikesest suuremate tähtede arengu lõpp: 1. võimalus on see, et nad kaotavad oma tasakaalu ja plahvatavad supernoovana ehk kogu tähe aine paiskub laiali. 2. võimalus (tavaliselt mitmiktähtede puhul) on see, et nad plahvatavad noovadena ehk lihtsalt ühe tähe aine kandub teisele tähele üle, kuid tuum jääb alles ja sellest tuumast võib tekkida väga suure tihedusega neutrontäht . Eriti suurte tähtede arengu lõpp: nad võivad kollapseeruda ehk siis kokku variseda mustaksauguks. 74. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Päikest loetakse teise põlvkonna täheks sellepärast, et ta on vana ja pole enam nii stabiilses olekus, tema koostises on rasked elemendid ning ta paikneb Galaktika äärealal. 75. Mis on Linnutee? Linnutee on meie Galaktika projektsioon taevavõlvile. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba öises taevas
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
