50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
veimar
Õppematerjali autor
Atmosfäär on umbes ühe meetri paksune, sellele järgneb tahke koorik. Tähe gravitatsioonilised jõud piiravad mägede kõrgusi ainult paari sentimeetrini. Sügavamale minnes, esineb aina enam aatomi tuumi, kus on kasvav neutronite arvsellised tuumad laguneksid Maal kiiresti, kuid neutrontähe surve hoiab neid koos. Ainult kõige primitiivsemates mudelites koosneb neutrontäht ainult neutronitest. Enam arenenud mudelites sisaldavad neutrontähed neutronite kõrval ka prootonitest, mille elektrilaengut neutraliseerivad elektronid ja müüonid. Juba üsna mitmeid aastaid tagasi on teadlased näidanud, et neutrontähtede sügavas sisemuses valitsevate erakordsete tiheduste ja rõhkude tingimustes võivad seal tekkida ka eksootilised osakesed, näiteks hüperonid. Valge kääbus Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure
12 Must auk Täht, mille mass on suurem kui umbes kolm Päikese massi, variseb pärast kogu oma tuumaenergia ärakulutamist kokku. Mitte mingi rõhk ei suuda raskusjõule vastu seista ja üldrelatiivsusteooria järgi vajub täht kokku peaaegu punktis, singulaarsuseks. Varisemine kestab ainult sekundi murdosa. Tihedate täherühmade või galaktikate keskkohas võivad tekkida ülimassiivsed mustad augud, kui tähtede kokkupõrked ja kogunev gaas moodustavad küllalt tiheda ja massiivse keha. Niisugune hiidauk võib jätkuvalt kasvada, neelates endasse üha uusi tähti ja tolmu. Kogu aine sööstab augu keskel paiknevasse punktikujulisse singulaarsusse. Universumi algplahvatusel võis kohalikes tihedustes tekkida musti miniauke, mis on massilt maapealsete mägede, kogult aga elementaarosakeste suurused. Miniauke võib tekkida tänapäevalgi, näiteks neutrontähtede sisemuses.
talle pealelangeva valguse) spektriga soojuskiirgust] kvantaurustumine Omadused: Mass ja suurus on võrdelised mida suurem on mass, seda suurem ta on Füüsikalised omadused mustal augul on ainult 3 iseseisvat füüsikalist omadust, kui see paigale jääb (No hair theorem)... Need 3 on erilised, sest need on nähtavad väljaspool musta auku Liigitus: Füüsikaliste omaduste järgi: Schwarzschildi mustad augud lihtsaim must auk: omab massi, aga elektrilaengut ja impulsimomenti mitte Pöörlevad mustad augud omab impulsimomenti Massi järgi: s.i raadius= 2.95xmass/päikese mass Supermassiivsed mustad augud e monstrumaugud: astronoomiline ühik = ~150 miljonit km (Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes) Keskmise massiga mustad augud
tõestati ka oletust, et universum paisub. Kuna supernoova on üsna harv sündmus galaktikas, juhtudes Linnu Teel umbes iga 50 aasta tagant, tuleb olemasolevaid pideva uurimise all hoida. Supernoovad on peamised hapnikust raskemate elementide allikad. Neutrontähed Neutrontähed on jäänukid mis jäävad alles massiivsetest tähtedest pärast supernoovat, kui tähe mass pole piisavalt suur musta augu tekkimiseks. Neutrontähed koosnevad peamiselt neutronitest ja on seetõttu meeletult tihedad(kuna puudub nn ,,tühi ruum" elektronkihtide ja tuumaosakeste vahel.) Massilt umbes 1.35-2 päikest, läbimõõdult aga 10-12 km. Selline tihedus on võrreldav näiteks sellega, kui pressida kogu inimkond suhkrukuubiku suuruseks! Neutrontähed pöörlevad väga kiiresti, kuni 100 pööret sekundis. Selline kiirus tekib, kuna diameetri drastilise vähenemise tõttu, peab sama pöördemomendi säilimiseks pöörlemise
MUST AUK Diana Simmer Paide Gümnaasium 12.klas MIS ON MUST AUK? Must auk on meeletult suure gravitatsioonijõuga objekt, aegruumi osa. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus lõpmatu suur. NÄITED Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud
· Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kollapsiks. Schwarzschildi must auk ·Saksa füüsik Karl Schwarzschild (1873-1916) ·Avastas esimesena üldrelatiivsus
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12M MUSTAD AUGUD Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Tõnu Tiit Haapsalu 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Mustad augud...............................................................................4 Mustade aukude uurimine................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................6 Kasutatud kirjandus........................................................................7 2 Sissejuhatus
Mustas augus, sündmuste horisondist seespool muutuvad meile teada olevad füüsikaseadused kehtetuks. Aeg ja ruum kaotavad oma tähenduse. Aeg ei liigu enam ainult edasi jne. Seega ei tea keegi, mis täpselt toimub musta augu sees. Kaob põhjus-tagajärg põhimõte ning valitseb kvantgravitatsioon. Tänapäevani pole väga palju teada mustadest aukudest ning füüsikud pole neid veel piisavalt uurinud. Üks maailma tuntuimatest füüsikutest, Stephen Hawking, on tõestanud, et mustad augud ,,auravad" ning kaotavad ajapikku oma osakesi. On loodud ka absurdseid hüpoteese, mida kindlaks teha on võimatu, nagu näiteks, et mustade aukude abil saab rännata ajas, tegu on väravatega, mis võivad meid transportida teistesse dimensioonidesse või siis, et mustad augud on nii-öelda ,,wormhole'id". [7] Päike Tähtsaim osa Linnutee Galaktikast inimese jaoks on kindlasti päikesesüsteem, mille keskseks täheks on päike
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid