Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Neutrontähed ja mustad augud (0)

1 Hindamata
Punktid
Neutrontähed ja mustad augud #1 Neutrontähed ja mustad augud #2 Neutrontähed ja mustad augud #3 Neutrontähed ja mustad augud #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veimar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

kiirus vaakumis. kirjeldada mudelit: laineoptika, elektromagnetväli, kujutis, kujutiste konstrueerimine läätses, spekter nähtusi ja rakendusi: valguse murdumine, läätse kasutamine optikaseadmetes, difraktsioonvõre, selgendavad katted, holograafia, vikerkaar, spektraalaparaat, spektraalanalüüs, polaroidprillid, fotoefekt, päikesepatarei, fotoelement, luksmeeter. Aine struktuur ja XX sajandi füüsika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: aatom, neutron, prooton, energianivoo, peakvantarv, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, ergastatud olek, ergastatud oleku eluiga, spontaanne ja ergastatud kiirgus, energiatsoon, keelutsoon, tuumareaktsioon, kiirgusdoos, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade lõhustumine, seoseenergia, eriseoseenergia, massidefekt, tuumade süntees. oskab kasutada seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine

Füüsika
thumbnail
17
doc

Tähtede vanuriiga

Kogu aine sööstab augu keskel paiknevasse punktikujulisse singulaarsusse. Universumi algplahvatusel võis kohalikes tihedustes tekkida musti miniauke, mis on massilt maapealsete mägede, kogult aga elementaarosakeste suurused. Miniauke võib tekkida tänapäevalgi, näiteks neutrontähtede sisemuses. Tähtedele iseloomulike massidega mustade aukude eksisteerimine on peaaegu kindel, seevastu teiste suurustega aukude olemasolu on esialgu ainult mõttelend. Mustad augud on objektid, mille olemasolu Universumis on teoreetiliselt võimalik tuletada väga mitmel erineval viisil. Küllalt suure massiga tähtede areng viib praeguste teoreetiliste arusaamade kohaselt vältimatult gravitatsioonilise kollapsini, mille lõppseisundiks on must auk. Kokkuvõte Tähtede vanuriiga(põhijada) pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest. Mida suurem on tähe mass seda kiiremini ta areneb. Tähe sisemuses toimuvad tuumareaktsioonid

Füüsika
thumbnail
22
pdf

Stephen Hawking ja tema panus füüsikasse

Osade füüsikute ja relativistide senised püüdlused seda luua on andnud vähe tulemusi. Nagu ikka lähenes Hawking probleemile teisiti. Ta otsis Universumi lainefunktsiooni mitte kvantgravitatsiooni vaid oma kvantkosmoloogia kaudu, mis on ajatud piirideta Universumi mudelile.(McEvoy, Zarate, 2002) 6 MUSTAD AUGUD Kuuekümnendate aastate lõpul rääkisid kõik gravitatsiooniliselt kollabureeruvatest tähtedest. Osaliselt kokkuvarisenud tähed – valged kääbused ja neutrontähed – olid saanud astronoomide igapäevaseks objektiks. 1969. aastal New Yorgis toimunud kosmosefüüsikute kokkusaamisel nimetas John Wheeler massiivseid täielikult kollabeeruvad tähti mustadeks aukudeks.(McEvoy, Zarate, 2002)

Füüsika
thumbnail
10
doc

Tähed

samasugune. Arvamus, et Päike on kõige suurem ja heledam täht, tuleneb sellest, et ta asub meile kõige lähemal. Tähtede värvus varieerub sinisest kuni punaseni. Kõik oleneb täiesti temperatuurist ning see määrab tähe värvi. Tähtedest moodustavad tähtkujud, mida astronoomid jälgivad. Neid on vaadeldud juba väga ammustel aegadel ning uuritakse aina edasi. Tähtede plahvatustest tekivad kas neutrontähed või mustad augud. 9 Kasutatud materjal 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997 2) Jossif Sklovski,"Universum, elu, mõistus", kirjastus "Valgus", 1981 3) H. Raudsaar, "Pilk tähistaevale", kirjastus "Valgus", 1975 4) Robin Kerrod, "Tähetark", kirjastus "Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS", 2005 5) Heikki Oja, "Põhjanael", kirjastus "Valgus", 2001 6) www.miksike.ee

Füüsika
thumbnail
6
doc

Tähed ja nende erinevad liigid

Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus. (2,3) See skeem näitab kuidas suhteliselt ligidal asuva käepärase eseme abil saab mõõta vahemaid kaugemal asuvate objektideni. Selleks on tarvis võrrelda vaatenurka kahest erinevast kohast.(4) HIIUD, KÄÄBUSED, NEUTRONTÄHED, MUSTAD AUGUD Suurem osa meie Galaktika umbes 120 miljardist tähest on punased kääbused, rohkesti on ka oranze ja Päikese taolisi kollaseid kääbuseid. 10 000 kraadist kuumemaid tähti on põhjajadas ainult 150 000. Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud. Neid on kokku ainult 1,3 miljonit, kuid peaaegu kõik palja silmaga nähtavad tähed on just

Füüsika
thumbnail
10
odp

Tume aine ja tume energia

TUMEAINE JA TUMEENERGIA Janno Siim 12B Kuressaare Gümnaasium TUMEAINE AVASTAMINE Fritz Zwicky märkab esimesena puuduva massi probleemi. TÕENDEID LISANDUB Tähed spiraalgalaktikates liiguvad suure raadiuse ulatuses konstantse kiirusega. Kandidaadid tumeainele Mustad augud Neutrontähed Tuhmunud valged kääbused ja pruunid kääbused Kandidaadid tumeainele Senitundmatu osake Omadused: Omab massi Ei mõjuta tavalist ainet On läbipaistev TUMEAINE KAART ENERGIA-MASSI TIHEDUS 22% Tumeaine Tumeenergia 4% Tavaline aine 74% TUMEENERGIA 1998 jõuab grupp teadlasi järeldus

Füüsika
thumbnail
14
docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises

Füüsika
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika ­ KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema siiski kvarkidest, millel on värvilaeng.umajõud Prooton, 3. nucleon, Nucleon on kollektiivse nime kaks baryons: neutron ja prooton füüsikas

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun