5000 31-60 päeva 10% 500 1000 61-180 päeva 30% 300 3000 üle 180 päeva 95% 2850 Kontol Ebatõenäoliselt laekuvad arved on algsaldo deebetis 100 eurot, perioodi jooksul kanti maha lootusetuid nõudeid summas 800 eurot. Arvuta nõuded ostjate vastu netosumma. D Ebatõenäoliselt laekuvad arved 800 D Ebatõenäoliste nõuete kulu 4950 K Nõuded ostjate vastu 800 K Ebatõenäoliselt laekuvad arved 4950 Ebatõenäoliselt laekuvad arved lõppsaldo D 100 + D 800 – K 4950 = K 4050 Nõuded ostjate vastu netosumma 49000 – 4050 = 44950 €
golfiväljakule 275,00) 12.06 Giid Linnaekskursioon 1 tund 25.00 13.06 Tallinna väravad, Ammende Villa Transport Transport 1 tund 575.00 linnaekskursioonil13.0 6 Meelelahutus ja transport kokku: 3478.00 Netosumma 9% - Käibemaks 9% - Netosumma 20% - Käibemaks 20% - Hinnapakkumine kokku 7916.00 Maksmine ja annuleerimine · Ettemaks on 50% summast ja see tuleb maksta 7 päeva enne ürituse algust. · Kõik hinnad on eurodes ja sisaldavad Eesti Vabariigis kehtivat käibemaksu. · Annulleerimistingimused o Vähemalt 21 tööpäeva enne tellimuse algust, tasuta. o 20-14 tööpäeva enne tellimuse algust, tasudes 50% kogumaksumusest.
palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot, 2) tööandja töötuskindlustusmakse 1 000*1% = 10 eurot Brutosummalt tuleb kinni pidada 1) pensionikindlustusmakse 2% brutosummast 1000*0,02= 20 eurot See maks võib olla olemata, kui Kati on sündinud hiljem kui 1983.a. ja ei ole pensionikindlustussüsteemiga ühinenud, noortele on see kohustuslik. Ühinemist saab kontrollida inimese isikukoodi alusel aadressilt: http://www
141.9 3.44 141.9 3.44 115.5 2.8 115.5 2.8 16.5 0.4 Töötaja palk ja maksud Rahade jaotus Brutopalk 900.00 € 100.00% Töötuskindlustus (töötaja) (1.6%) 14.40 € 1.60% Kogumispension (2%) 18.00 € 2.00% Tulumaks (20%) 142.72 € 15.90% Netosumma (kätte) 724.88 € 80.50% Tööandja kulud ja maksud Kogukulu tööandjale 1,204.20 € 100.00% Brutopalk 900.00 € 74.70% Sotsiaalmaks (33%) 297.00 € 24.70% Töötuskindlustus (tööandja) (0.8%) 7.20 € 0.60% Rahade jaotus Kogukulu tööandjale 1,204.20 € 100.00% Töötajale (netosumma kätte) 724.88 € 60
notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. •põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed
veokulud, montaazi ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. _ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse:
Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping) (403). Järgnevaid sätteid kohaldatakse mh ka tarbija poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva 30 majandus või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat. Tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule mille tööandja sõlmib töötajaga ja mille intressimäär on madalam tavalisest intressimäärast selliste krediitide andmise puhul krediidiasutustest. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis
Amortiseeruv osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, kui vara oleks samas sesukorras mis tema kasutusaja lõpus. Kasulik eluiga on kas periood,mille jooksul vara ära kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud Vähevärtuslik vara on vara, mille kasutusiga on üle aasta kuid soetusmaksumus on väiksem kui sätestatud põhivara alampiir. 13 Materiaalse põhivara sünteetiline ning analüütiline arvestus Sünteetilise puhul kajastatakse põhivarad bilansis neljas rühmas: pikaajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivaraja bioloogiline vara.
Selle aluseks oli eelkõige siinsete otseinvesteeringuettevõtete kasumite kasv ehk arvestuslike tulude reinvesteerimine. 2011. aasta I kvartali reinvesteeritud tulu oli 326 mln eurot ja see moodustas 75% Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusummast. Kõige rohkem reinvesteeriti finantsvahenduse ettevõtetesse (144 mln eurot), väiksemas mahus arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisse (43 mln eurot) ning veondusse ja laondusse (20 mln eurot). Aktsia- ja osakapitali investeeringute netosumma oli 26 mln eurot. Omakapitali sissemakseid tehti paljudesse tegevusaladesse, suurim oli sissevool kinnisvara alal, kokku 8 mln eurot. Otseinvesteeringu suhetes olevate ettevõtete grupisiseste laenukohustuste maht suurenes 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes 153 mln euro võrra. Grupisiseste laenunõuete tekkimine viis Eestist välja 18 mln eurot. Ligi kolmveerand ehk 185 mln eurot otseinvesteeringute sissevoolust pärines Hollandist,
üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära; Soetusmaksumus vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi); Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse; Amortiseeritav osa vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus; Amortisatsioon vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul; Kulum põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa; Allahindlus vara väärtuse vähendamine
Ettevõte Tuha Talu OÜ peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30- 31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tsekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu (kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu aruandva(te) isiku(te) kulutatud summat. Tuleb lihtsalt sisestada kulusse kantav netosumma, järgmisesse lahtrisse sisestatakse valem = kulunetosumma*vastav käibemaksu protsent ja Enter. Nüüd kui alla lohistada, siis valem kopeerub ja järgmise kulunetosumma sisestamisel ilmub käibemaks Enteri vajutusega automaatselt. Aruandva isiku kulu saame kui summeerime käibemaksu ja kulunetosumma ning valemi alla vedades toimetame analoogselt varem kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tsekkide sissekandmisel aega kokku hoida.
4.3 Sularahatsekkide arvestus Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tsekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu (kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu aruandva(te) isiku(te) kulutatud summat. Tuleb lihtsalt sisestada kulusse kantav netosumma, järgmisesse lahtrisse sisestatakse valem = kulunetosumma*vastav käibemaksu protsent ja Enter. Nüüd kui alla lohistada, siis valem kopeerub ja järgmise kulunetosumma sisestamisel ilmub käibemaks Enteri vajutusega automaatselt. Aruandva isiku kulu saame kui summeerime käibemaksu ja kulunetosumma ning valemi alla vedades toimetame analoogselt varem kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tsekkide sissekandmisel aega kokku hoida.
võivad olla ajutise loomuga. Lisaks sissetulekutele tuleb uurida ka väljaminekuid. Kindlasti tuleb välja selgitada, missuguseid väljaminekuid saab vähendada ja mis võivad laenu võtmisel hoopiski suureneda (nt autot ostes tuleb arvestada, et väljaminekud paratamatult suurenevad, sest raha kulub auto kütusele ja remondile). Tõenäoliselt saaks vähendada näiteks meelelahutusega seotud kulusid. Pangad määravad enamasti minimaalse nõutava sissetuleku netosumma ühe pereliikme kohta. Enamasti võib laenumakse moodustada kuni 30% netosissetulekust. Et oma tulusid ja kulusid paremini planeerida, on soovitatav teha pere-eelarve. Ärikliendi krediidivõimelisust hinnatakse enamasti finantsaruandluse analüüsi põhjal. Analüüsitakse bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoo aruandeid. Pankasid huvitab eelkõige likviidsuse ja maksevõime analüüs ning rahavoo aruande analüüs (sh vabad rahavood)16. Inves-
Tabelist 2 selgub, et kanded on toimunud kasumiaruandes müügitulude kontodel „Teenuste müük kohalikele ostjatele“ summas 319 148,20 eurot, „Teenuste müük EL ostjatele“ 29 summas 35 064,00 eurot ja „Teenuste müük grupi kohalikele ostjatele“ summas 611 887,30 eurot. Kontode kreeditis on kajastatud klientidele esitatud arvete netosumma ja deebetis on kirjendatud kliendile esitatud arve krediteerimine. Esitatud arveid oli krediteeritud, kuna ekslikult oli esialgne arve kinnitatud vales perioodis ning selle tõttu ei olnud järgitud tulude ja kulude vastandamise printsiipi. LOGCU 7 825 1% LOGEX
Väiksem kasum Suurem kasum Väiksem tulumaks Suurem tulumaks 14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE (AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID Soetusmaksumus põhivara arvele võtmise maksumus, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõttu võimaldavatest väljaminekutest ning mittetagastatavatest maksudest e tegelik soetushind (historical cost, acquisition cost). Bilansiline (jääk)maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi). Kasulik eluiga (kasutusaeg) ajavahemik, mille kestel materiaalset põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada. Rekonstrueerimisväljaminekud väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid.
See aga tähendab, et krediidiandjaks võib olla ka näiteks äriühing, mis annab laenu füüsilisele isikule. Tarbija VÕS § 34 kohaselt on aga füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud tema igapäevase majandus- ja kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted on kohaldatavad VÕS § 403 lg 2 kohaselt täiendavalt ka sellistele krediidilepingutele, millega tarbija on võtnud krediiti iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks ja mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat. Vaatamata tõsiasjale, et majandus- ja kutsetegevuseks võetud laene ei kaitsta tarbijakrediidilepingu regulatsiooniga on seadusandja siiski kaitsnud tarbija huve olukorras, kus võetakse krediiti seoses iseseisva majandus- ja kutsetegevuse alustamisega. Seadusandja ülesanne on kaitsta kõiki tarbijaid vaatamata krediidi kasutamise eesmärkidest.
D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000 LS: 200 000 Põhi- ja kontraarsel kontol peetava objekti arvestuse netosumma esitab hoone jääkmaksumuse bilansipäeval, 800 000 krooni. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto tähendab deebetsaldoga passivakontot. Nt: Põhikontole Aktsiakapital (nimiväärtuses) 1 500 000 krooni on kantud emiteeritud aktsiate nimiväärtuses arvestatud summa. Deebet (passivakonto) Aktsiakapital Kreedit AS: 1 500 000
annaabi.ee 
