Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Neptuun". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neptuun, voyager, verrier, atmosfäär, adams, avastaja, urbain, galle, vastassuunas, kaaslane, proteus, moodustis, avastajad, couch, matemaatik, häireid, astronoom, prantslane, adamsi, valides, vanarooma, diameetri, uraanis, sinisem, musti, ajavad, kellaosuti, rõngad, kitsamat, naiad, galatea, larissa, kuiper, pluuto, samasugune, atmosfääristSissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel.
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal.
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal.
......4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain
minutit ning pöörleb tiirlemise suunas. Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 kilomeetrit, mis teeb temast suuruselt neljanda planeedi. Uuritava planeedi mass on 1,0243×1026 kilogrammi, mis on 17,15 korda suurem Maa omast. Joonis 1. Neptuuni suuruse võrdlus Maaga Joonis 2. Neptuuni kaugus Päikesest 2. AVASTUSLUGU Huvitavaim oli Neptuuni avastamise lugu. Teosed kirjeldavad seda kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurt saavutust. Teatavasti avastati Neptuun Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone
NEPTUUN Koostajad: Kerstin Mäemurd ja Merilin Aavik. 12ü klass. AVASTAMINE Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 23.septembril 1846. aastal. Le Verrer'ist sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle.
........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured
Neptuun 8.klass 11.september 2014 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urban Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Planeedi aga avastas saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril Verrier'i antud asukoha järgi. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989.aastal. Mõõtmed, asukoht, iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest on
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine
............................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet Neptuunist. Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 milj. Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on 220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. 3 Avastuslugu
NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle
Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb
Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · Neptuuni atmosfäär koosneb
See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble´i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali
........................................................................................LK5 Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu suhtes. Neptuun on päikesest 4497 miljonit Kilomeetrit kaugemal. Neptuuni tiirlemisperiood aastates on 164,7 ning pöörlemisperiood ööpäevades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on -220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. 2 Avastamine
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. SISSEJUHATUS : Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 km ning Mass: 1,0243×1026 kg. Temperatuur on atmosfääris -214 kraadi ning esinevad suured tormid või keerised, nii, et tuuled puhuvad seal kuni 2000 km/h. 4. Pilt Nagu näha, on Neptuun sinist värvi. Selliseks muudab ta gaasiline aine metaan. 5. AVASTAMINE: Avastati ta 23. septembril 1846. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7
kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt Jupiteri teke ja areng Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga
NEPTUUN Gerda Rohi Planeedid Päikesesüsteemis Maa Jupiter Päikesesüsteemi planeetide Saturn suuruste võrdlus Uraan Neptuun Sissejuhatus Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi hiiglaslikest gaasplaneetidest. Sissejuhatus Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled
Välimus Uraani pind on üsna ilmetu. Uraan on külm ja pime paik. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.(ja metaanist) Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired ning see annabki talle sinakasrohelise värvuse. Click icon to add picture Click icon to add picture U R A A N Uraan Uraan Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. Uraani rõngad Uraanil on 11 rõngast Uraani rõngad on väga kitsad (laius 1100 km) ja järskude servadega. Uraani rõngad koosnevad jääst ja kivi tükkidest. Rõngad pole silmale nähtavad. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun Neptuuni avastamine
Saturni kaugus Päikesest on 1,425 miljardit kilomeetrit ja tiiruks ümber Päikese kulub tal 29 Maa aastat. Tema läbimõõt on 120 600 km. Saturn pöörleb väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi. Kiire pöörlemine paisutab Saturni ekvaatorilt, venitab ta välja. Poolustelt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta seevastu kokku ja planeet muutub lapikuks. Keskmine pinnatemperatuur on 180oC. Saturn on hiiglaslik gaasikera. Tema atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab hulganisti ka teist kerget gaasi heeliumi. Seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t väikese tihedusega, hõre. /1, lk 30/ 3 Keemiline koostis: levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), ülejäänud (10-13%) heelium, lisanditest ammoniaak (NH 3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin (PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda.
koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. "Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited:
vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga natukene (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass. See meetod annab võimaluse määrata planeetide masse kõige suurema täpsusega, kuid eelistatult on vaadeldavad vaid need planeedid, mis on suured ja asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg)
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja olulisemad tunnused? Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond.
.....................................................................................................8 JUPITER .........................................................................................................................8 SATURN .........................................................................................................................9 URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO........................................................................................................................11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID .
annaabi.ee 
