· 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk Kasutatud kirjandus: · http://www.tooelu.ee/et/uudised/1491/elektrioht-%E2 %80%93-nahtamatu-kuuldamatu · https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 · http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistik a/tooonnetused/ · http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigus ed-ja-seisundid/elektritrauma-330 · parsek.yf.ttu.ee/~mars/hg/elektriohutus
2.3. Sümptomid ja avaldumine Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. Näiteks tüüpilise vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma. 2.4. Diagnoosimine Diagnoosimine ei valmista tavaliselt raskusi, kuna kokkupuude elektrivooluga selgub küsitluse (pealtnägijad, sugulased) käigus. Sageli on juba õnnetuspaigal viited elekrtivooluga kokkupuutele olemas
et eemaldada haavast bakterid ja surnud kude. Mehhaaniline surve peab olema piisav, selleks et bakterid, haavalagu ja kärbunud koed haavast eemaldada. Haavu, mis on proliferatiivses paranemise faasis juba puhta ja granulaarse haavapõhjaga neid on vajalik puhastada õrnalt ja väiksema loputusrõhuga, et moodustavat granulatsioonkude ei kahjustata. Haava puhastamine võimaldab: Käivitada fagotsütoosi protsess eemaldades nekrootilised koed, haavalagu, nakkusetekitajad ja toksilised jäägid haava pinnalt Vähendada haavas pindmiste bakterite hulka Niisutada haava pinda, tagades niiske keskkonna Teha trauma haavale minimaalseks, kui eemaldatakse haavale kinnikleepunud sidemematerjali Hinnata haava Optimaalseks haava irrigatsiooniks (loputamiseks) on vajalik: Õige vedelik, õige loputusrõhk ja õige vedelikukogus. Lahused/vedelikud haava loputamiseks.
põletik koe kahjustuste põhjuseks. Põletik kui keeruline reaktsioonide kompleks koes, mis koosneb peamiselt veresoonte ja leukotsüütide vastusest olukorrale. Peamised keha kaitsjad võõr organismide vastu on plasmavalgud, leukotsüüdid ja ka koefagotsüüdid, mis pärinevad tsirkuleerivatest rakkudest. Põletiku mediatoorite ettevalmistamise ja see läbi põletiku võivad esile kutsuda mikroobid, nekrootilised rakud ja isegi hüpoksia. Sellised mediatoorid algatavad ja võimendavad põletikureaktsiooni, määrates ära põletiku intensiivsuse, mustri ja kliiniliste ning patoloogiliste avaldumisvormide ilmnemise. Põletiku reaktsioon on lähedalt seotud paranemis protsessiga. Samal ajal kui põletik hävitab käivitab ta ka rida reaktsioone, mis üritavad tervendada kahjustatud kude. Koe paranemine algab samaaegselt põletikuga, kuid lõpeb alles siis kui kahjustav mõju on neutraliseeritud
Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperatuuril 1,5 aastat Tundlik lipiidsolventidele Sigade Aafrika katk on väga nakkav (kuni 100%) ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verevalumid, põletikulis-düstroofilised ja nekrootilised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100%) Nakatab kodu- ja metssigu. Nakkusallikad: Haige loom, kes eritab viirust juba inkubatsiooniperioodil nõred, Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid
(elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha. Näiteks ,,tüüpilise" vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dussi all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, sokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus, südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, kooma. Ravivõimalused: Ravis on olulised kolm aspekti: kannatanu eraldamine vooluringist, kiire esmaabi ning taastusravi. Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida:
SKK levitavad ka lemmikloomad, linnud ja mõned välisparasiidid. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniperiood 6—20 päeva. Noorte sigade suremus ulatub 100%ni. Viirus paljuneb kõigis organites ja kudedes. Viiruse esmane replikatsioon toimub lümfoidkoes (tonsillides), 6-10 tundi hiljem võib viirust isoleerida verest. Vireemiaga levib põrna, lümfisõlmedesse, luuüdisse, paremhüümorganitesse, kus toimub teisene replikatsioon ja tekivad nekrootilised kolded. Teisese vireemiaga levib üle kogu organismi (muutused kesknärvisüsteemis, nahas verevalumid, trombotsütopeenia). Sigade klassikalise katku kliinilised tunnused sõltuvad haiguse kulust. Eristatakse ägedat, alaägedat ja kroonilist kulgu. Haiguse ägeda kulu puhul tõuseb kehatemperatuur 41oC, isutus ja loidus, paljukoldeline hüpereemia, verevalumid nahas ja konjunktiivil, tsüanoosi esineb kõrvadel,
Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 36. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus
Viirus eritub organismist: nina-ja silmaeritiste, tupe nõre ja uriini ning spermaga. Viiruse ülekandefaktoriteks on söödad, hooldusesemed, linnud ja inimesed. Nakatunud loomad jäävad viiruse kandjateks eluks ajaks. Nad võivad aegajalt eritada viirust. Kliinilised tunnused: püsiv palavik, apaatsus, isutus, hingamise kiirenemine, köha, piimatoodangu langus. Paranemine 10-14 haiguspäeval. Respiratoorse vormi korral: nina limaskest on hüpereemiline, limas-mädane eksudaat, nekrootilised haavandid, põletiku kolded kõris ja trahheas, konjunktiivi hüpereemia ja verevalumid. Genitaalse vormi korral: sarnased limaskestade kahjustused suguteedes. 37. Leptospiroos On spiraalkujuliste bakterite poolt põhjustatud loomade haigus. Haigustekitaja kahjustab eelkõige maksa ja neere. Uimasus, isutus, oksendamine. Hiljem lisanduvad liigjoomine ja –urineerimine, oksendamine, kõhulahtisus, limaskestade kollasus. Haigus levib uriini jt eritistega, saastunud joogi, toidu ja isegi
Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid. Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina. Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID moodustuvad nekrotiseeruvasse alasse naaberpiirkonnast kapillaarsete anastomooside või veenide kaudu vere sissetungimise tagajärjel. Sellisest verevarustusest ei piisa infarkti piirkonna rakkude elushoidmiseks, kuna veri on tunginud läbi kahjustatud veresoonte seina kudedesse. Selline kahjustusala on verest tingituna punase värvusega. Kõige sagedamini kopsukoes.
ja kahjuritele. P – fosfor vajalik seemnete Lehtede, varte ja juurte kasvu Kasutatakse puudulikult, see kuhjub idanemiseks, juurdumiseks, nõrgeneb/lakkab. Alumised vanemad lehed taimedesse mineraalses vormis. õiepungade arenguks, muutuvad sinakaks. Leheroodude juurde Taimed valmivad enneaegu ega anna taimedes on teda 0.1...0.3% ilmuvad nekrootilised (kärbunud), tumedad suuri saake. või koguni mustad laigud. Lehed on sissepoole kokku kuivanud. K – kaalium tugevdab Avalduvad esmalt vanade, hiljem Avaldub lehtedel pruunide laikudena kudesid, vajalik seemnete nooremate lehtede äärtel ja tipus. Tekivad ja lehed on heledad. Takistatud on Ca
· Rakulised reaktsioonid · Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos · Organisatsioon · Paranemine e. põletiku lõpe · Põletiku tüsistused 1. koekahjustus = kudede kahjustumine patogeensete faktorite vahetu toime tulemusena; Morfoloogiliselt eristatakse: - Degeneratiivsed (rakkude , kudede väärastus) - Nekrobiootilised (aeglane kärbumisprotsess, progresseeruv sidekoekiudude kärbumine ja rakkude surm) - nekrootilised ( koe kärbus) muutused; 2) vaskulaarsed reaktsioonid - vasomotoorika häirumine läbivoolutuse muutumisega; - veresoonte permeaabelsuse tõus; Faasid: 1. prekapillaarsete arterioolide spasm; 2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemia verevoolu suurenemine (kuni 10x): makrosk: piirkond punetav, suurenenud, soe-kuum; mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine; 3. veresoonte permeaabluse tõus (mediaatorid,)
• Primaarsed nahainfektsioonid: olemasolevate haavade (näiteks põletuste) oportunistlikud infektsioonid, lokaliseeritud karvafolliiklite infektsioonid (ligunemisest saastunud vannis) • UTI: oportunistlikud infektsioonid kateteriseeritud patsientidel, laiatoimelisi antibiootikume saavatel • Kõrvainfektsioonid: kergest väliskõrvaärritusest infitseeritud kõrva läheduses paiknevate koljuluude hävinguni • Bakterieemia: disseminatsioon primaarsest koldest, võivad esineda nekrootilised nahakolded (erythema gangrenosum) • Tekitab ka mitmesuguseid GI, KNSi, lihas-skeletisüsteemi infektsioone, mille tekkeks on vaja organismi olemasolu niiskes reservuaaris, peremehe kaitsemehhanismide häirumist või neisse sekkumist (nahatrauma, antibiootikumid, neutropeenia) Diagnostika. Kasvab laborisöötmetel kiiresti. Identifitseeritakse kolooniate karakteristika (hemolüüs, roheline pigment, imal lõhn) ja
bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis haigusetekitaja verest kaob, kuid sooleseinas toimuvad nekrootilised muutused, mistõttu tüüfusetekitaja satub massiliselt soolevalendikku ja sealt rooja. • Roojas ei leita tekitajaid tavaliselt enne 3 nädala möödumist organismi sattumisest. • Luuüdist ja lööbeelementidest võib tekitajaid leida isegi siis, kui neid mujal ei ole. SHIGELLOOS e düsenteeria. • Haigelt: roe võimalikult kiiresti pärast roojamist, eelistatult tampooniga võetud roe. Võimaluse korral
vedelikku. Nakatunud kudedes, nt lihaskoes, tekivad gaasimullid, millest levib anaeroobsetele bakteritele omast halba lõhna. Need gaasimullid on palpatoorselt tuvastatavad ja neid näitab ka röntgen. Esimeseks haigusnähuks on tavaliselt tugevad valud haava piirkonnas, millele järgneb massiivne turse (ödeem). Palpatoorselt – kompimise teel 443 Ravi Gaasgangreeni ravi eeldab kohe kirurgilist sekkumist, mis tähendab, et nakatunud ala avatakse laialt ja surnud (nekrootilised) koed eemaldatakse. Seejärel tuleb patsient viia ülerõhuga hapnikukambrisse. Seal ei suuda haigustekitajad ellu jääda, sest need bakterid sõltuvad anaeroobsest keskkonnast. Gaasgangreen ei ole nakkav ja pole seega ka kiirabiteenistuse töötajatele ohtlik. 31.2. Nakkushaigete transportimine Nakkushaigete transport tuleb alati spetsiaalselt korraldada ja see eeldab väljasõidueelset korralikku instrueerimist. Sõiduki meeskond on ideaaljuhul kolmeliikmeline: üks autojuht, kes
annaabi.ee 
