venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal
Kusejuhad moodustamise ning reguleerivad organismis vee, soolade ja teiste Kusepõis ainete sisaldus. Neeru läbilõige · Paarilised, oakujulised 10 cm pikkused · Ümbritsetud rasvakihiga (kait põrutuste eest) Uriini teke algab neerukehakestes · Neerud koosnevad suurest hulgast üksistest, mida nim nefroniteks Nefronid Arter · Neerudes on ligi miljoni jagu Veen mikroskoopilisi filtreerivaid moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare.
nefronist väljub. Uriini tekemine Vedelik, mida neerud toodavad, on kusi ehk uriin. Enne kehast väljumist koguneb uriin kusepõide. NEERUD NEERUKOOR NEERUSSI Uriin moodustub NEFRONID Neeru filtreeriv NEERUKEHAK ksus: E neerupsmake, psmakesekihn, neerutoruke Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, algab algab vitamiinid, enamus soolasid ja vett
Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin mis liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini tekkimine: Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Nefronid Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks Nefronis on väike karikakujuline neerukehake Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis
Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse, ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1. päsmakeste kapillaaride vee läbilaske võimest 2. vererõhk päsmakeste kapillaarides 3. töötavate päsmakeste arvust Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide
Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. Soolad ja valkude elutegevuses tekkinud lämmastikuühendid on vaja orgasnismist kõrvaldada. Eritamine toimub osaliseslt lõpuste (kloriidrakud) kaudu, kuid peamiselt neerude kaudu. Toimivaks organiks on siin neerukehaksed ehk nefronid. Merekalad joovad soolast vett, eritavad vähesel hulgad kontsentreeritud uriini ja peamisel lõpuste kaudu soolasid. Naatriumkloriid viiakse välja läbi lõpuste kloriidrakkude. Kalad joovad 15% kehakaalust päevas. Väiksed nefronid, eritavad vähem uriini. Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia kehapinna ja lõpuste tungiv vesi organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Suured nefronid ja eritavad rohkem uriini. 6
Kaitse- rasvkude kaitseb siseelundeid, rasvkude on halbsoojusjuht, seega hoiab ka keha temperatuuri stabiilsena Lahustiks – lipiidid on lahustiks rasvalahustuvateele vitamiinidele Ehituseks – lipiidid on ehituseks biomembraanidele 6. NIMETA 5 NEERUDE ÜLESANNET. Hoiab vedeliku hulka stabiilsena Reguleerib anorgaaniliste ioonide hulka Eemaldab verest jääkaineid Reguleerivad vererõhku Hoiavad stabiilsena pH-d 7.KIRJELDA, KUIDAS NEERUDES TEKIB URIIN. Inimestel on kaks neeru. Neerudes on nefronid – neis tekib uriin 1) Filtreerimine 2) Tagasiimendumine 3) Aktiivne eraldamine 8.KIRJELDA I JA II TÜÜPI DIABEETI( MILLES SEISNEB, MIS PÕHJUSTAB, KUIDAS ÄRA TUNDA, KELLE ESINEB ROHKEM, KUI KIIRESTI KUJUNEB VÄLJA JNE.) KIRJELDA TUNNUSEID, MILLE ALUSEL VÕIB ÄRA TUNDA SUHKRUHAIGE. KUI SUUR ON NORMAALNE VERESUHKRU SISALDUS I tüüpi diabeet ii tüüpi diabeet
11. Selgita muutusi, mis toimuvad verega suures / väikeses vereringes? Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17
funktsionaalseks ühikuks? Mis toimub nefronis? Uriini valmistamine. Millest koosneb nefron? ● Neerukehakesest: veresoonte päsmake ja seda ümbritsev kihn ● proksimaalosa: vääniline osa, sirge osa ● distaalosa: sirge osa, vääniline osa Kus nefronid asuvad? ⅘ asub neerukoores väiksem osa säsis Milles seisneb neerude verevarustuse Sisaldab kahte kapillaaristiku. Neeruarteril on suur läbimõõt, iseärasused? sest tema poolt toodav veri on vajalik nii neerukoe enda toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks. Kui palju verd läheb ööpäeva jooksul Umbes 2000 liitrit. neerudest läbi
neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen 98. Nefron nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib
2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst
anorgaaniliste ioonide hulka reguleerida ja verest jääkained eemaldada. Neerud suudavad viia soolasisalduse jälle normaalsele tasemele, eritades soola uriini. Et oleks võimalik ülearuse soola eritamiseks piisavalt uriini toota, on soolast toitu tarbides vaja ka ohtralt juua.Rohke higistamise korral kaotab aga veri palju ioone. Selle kompenseerimiseks vähendavad neerud soolade eritamist uriini. Neerud koosnevad nefronitest, nefronites tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine ja aktiivne eritamine. 6. Energiavajadus Energiat on vaja: Kehatemperatuuri hoidmiseks, ainete transpordiks, rakkude jagunemisel, lihaste tööks, immuunsüsteemi toimimisel ja närviimpulsside liikumisel. Energiakulu Energia saamine Toitu vajab inimene energia saamiseks ja keha ülesehitamiseks. Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine.
73. Neeru siseehitus ja välisehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. Neeru väliseituses on kolm kihnu!!! 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefroni ehitus: viimasoon, toomasoon, päsmakesekihn, veresoonte päsmake, distaalne vääniline toruke, kogumistoruke, Henle ling, verekapillaarid, pronksimaalne vääniline toruke, veenul ja arteriool. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit.
neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. 75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse
higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt
ja neerutorukestest. Neerutorukestel eristatakse järgmisi osi: proksimaalne vääntoruke, Henle ling, millel alanev säär, ülejuhteosa ja alanev säär, ning distaalne väüäntoruke. Distaalsed vääntorukesed suubuvad kogumistorukestesse. Iga nefron on funktsionaalne üksus, mis on võimeline iseseisvalt täitma spetsiifilisi transpordifunktsioone. Neerude erilise ülesandega, nagu uriini kontsentreerumine, tulevad nefronid toime ainult kollektiivselt. Suure osa nefronite väljalangemine põhjustab neerude kontsentratsioonivõime kadumise isegi siis, kui säilinud nefronid on täiesti intraktsed. Täiskasvanud inimesel tekib tavalise vee- ja toidureziimi juures ööpäevas 1,2...1,5 liitrit uriini. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestest oleva päsmakese
Eespind - tüüpiline kooreaine on sõmerja struktuuriga , värvuselt - parem neer kollakaspunane facies hepatica MIKROSTRUKTUUR facies duodenalis - neeruparenhüümis on nefronid ja kogumistorukesed facies colomesocolica Nefron – nephronum facies jejunalis - neerukehake + nefronitoruke - vasak neer - uriini produtseeriv aparaat - pikkus kuni 5 cm facies gastrica
sirge osa } Henle ling säsis * distaalosa sirge osa vääniline osa koores * lüliosa säsis Suurem osa nefronitest asub neerukoores (~4/5), nn. koorenefronid. Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi). Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks
geeniprogrammid peatuvad. Täiskasvanu tüvirakkud, kudede homoöstaas ja regenereerumine.Homoöstaas: kudede uuenemine rakkude väljavahetamise teel. Apoptoos → uued rakud asemele.Regeneratsioon: kudede/organite taastumine pärast kahjustust.Täiskasvanu tüvirakkud: homöostaasi ja regenereerumise põhimehhanism.Imetajate regeneratsioon on piiratud. Inimesel võivad regenereeruda maks, kaotatud sõrmeotsad (lastel paremini), harkelund ja neerude nefronid (teatud määral), nahk, lihased. Täiskasvanute organite-kudede tüvirakkud. Paljud soikeseisundis, rakutsükli G0-faasis, aga vajadusel jagunevad ja diferentseeruvad kiiresti. Eri kudedel erinev turnover rate.Vereloome on kõige kiiremine uuenevaid kudesid. Maks – erandlik kude mis regenereerub hästi. Ainus täiskasvanud imetajate organ mis on võimeline eneseuuenduseks. Maksarakkud hakkavad jagunema kui osa maksakudet on kaotatud. HGF, TGF-b, Interleukiin-6 jt
5.Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Urogenitaalsüsteem areneb vahelmisest mesodermist. Imetajate neeru areng toimub kolmes vahelduvas etapis: pronefrose, mesonefrose ja metanefrose staadium. Inimese embrüo 22. päeval moodustub vahelmisest mesodermist pronefriline neeru juha. Paralleelselt juha moodustumisega arenevad selle kõrvale ka pronefrilised torukesed (nefronid) ehk moodustub pronefros. Pronefors degenereerub varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer
Vahelmisest ehk intermediaalsest mesodermist areneb urogenitaalsüsteem ja neerupealiste välimine osa – gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad. Oska kirjelda neerude arengut (pronefros, mesonefros, metanefros). Tee selgeks mis on Wolffi e nefrilised juhad ja mis on nende roll neerude arengus? Kuidas toimub pärisneeru areng imetajatel (kusejuha/mesenhüümi vahelised interaktsioonid)? Neeru funktsionaalseteks ja struktuurseteks üksusteks on torujad nefronid (inimesel keskmiselt 900000-1 miljon neeru kohta, enamik paikneb neeru koores), mille ühes osas (neerukehakestes) filtreeritakse verd (moodustub esmane uriin) ja teises osas – neerutorukestes toimub lõpliku uriini moodustumine, mis suunatakse korjetorukestesse ja sealt edasi kusejuhasse. Nefron = neerukehake + neerutoruke 56 Neerukehake = päsmake + päsmakesekihn
Kogupikkus ~2-6 cm. Kogu pikkuses voodertatud ühekihilise epiteeliga. Tulubusel on 3 osa: * glomeruluse läheduses on pronksimaalne väänline neerutoruke *Helene ling U-kujuline neerusäsisse suunduv (iga 7-s ulatub sügavale säsisse). Selle ülenev osa jõuab oma glomeruluse juurde ja muutub distaalseks väänliseks neerutorukeseks. Nefronis tekkinud uriin satub kooogumistorude kaudu neerukarikatesse, neruvaagnasse ja sealt kusejugade kaudu põide. Jukstamedullaarsed nefronid. ??? Neerud on rikkaliku verevarustusega (hulgaliselt veresooni). Neeru suubub lai arter neeruarter- jaotub organismis väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks üldiseks iseärasuseks on , et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui
6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis:
ja fosfori ainevahetuses. 6) glükoosi süntees glükoneogenees aminohapetest on aktiivne pikaajalise nälgimise perioodil, neerude poolt toodetav glükoosi hulk on võrreldav maksas sünteesitavaga. 72) Uriini moodustumine nefronites (nefroni mõiste, ehitus, filtratsiooni- ja readsorptsioonifaasi põhiolemus). Uriini moodustumist neerudes ja selle nõristumist nimetatakse diureesiks. Elementaarseks uriini moodustavaks ühikuks neerus on nefron. Igas neerus on umbes miljon nefronit. Nefronid ei uuene, seetõttu nende arv haiguste ja vananemise tagajärjel väheneb. Inimese puhul, alates 40.eluaastast, väheneb nefronite arv 10% kümne aasta jooksul. See vähenemine ei ole eluohtlik, arvestades nefronite suurt kohanemisvõimet. Nefron algab lehtrikujulise kihnuna, mis ümbritsedes verekapillaaride kogumikku, moodustavad kokku neerukehakese, jätkub väänilise torukesena neeru koore- ja säsiosas ning suubub kogumistorukesesse. Uriini moodustumine nefronites kulgeb kahes faasis:
väikesteks soonteks. Viimased, jaotudes kapillaaride võrguks, moodustavad Malpighi kehakesi. Kapillaarid koonduvad arteriaalseks viimasooneks, mis teistkordselt hargneb kapillaarideks, varustades verega nefroni torukeste süsteemi. Neerude verevarustuse üheks üldiseks iseärasuseks on, et iga päsmakese juurde tuleva toomasoone valendik on suurem kui viimasoonel. See tingib päsmakeste kapillaarides kõrge rõhu, mis on vajalik filtratsiooni kindlustamiseks. Nefronid funktsioneerivad periooditi, kindlustamaks neerude, kui tähtsa erituselundi pideva talitluse. Adrenaliini mõjul töötavate päsmakeste arv väheneb, kofeiin ja kusiaine suurendavad nende arvu. Ööpäevas läbib neerude veresooni ligikaudu 1 tonn verd. Neerud täidavad järgmisi funktsioone: *eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid; *reguleerivad organismi veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi
annaabi.ee 
