Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11
säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu
kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained.
Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja. Nefroneid on kahes neerus kokku ca 1 milj. Nefroni osad: 1.Neerukehake (corpusculum renalis): jaguneb kaheks alaosaks: a) verekapillaride päsmake (glomerulus) ja b) päsmakese kapsel (capsula glomeruli) (ka Bowmani kapsel). 2.Nefronitoruke (tubulus nephroni): jaguneb kolmeks: a) lähem toruke, b)keskosa (ka Henle ling) ja c) kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni. Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel
>pärak Erituselundkond Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud, soolestik, neerud. Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi. Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas. Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad säilitavad vere keemilist koostist. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist. Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub neerudes. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnast kusejuha kaudu kusepõide. Hingamiselundkond ninaõõs->neel->kõri->hingetoru->kopsutorud- >kopsutorukesed->kopsud Hingamisteed algavad ninaõõnega. Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku.
suure molekulmassiga valgud. Põhjused pöörduv proteinuuria püsiv proteinuuria Ortostaatiline Glomerulonefriit Füüsiline koormus Hemodünaamilised põhjused Febriliteet Kardiovaskulaarne puudulikkus Neeruarteri stenoos Tubulaarne proteinuuria on põhjustatud tubulaarreabsorptsiooni häirest. - suurenenud on madala molekulmassiga valkude eritumine uriiniga (näiteks 1-mikroglobuliin). Põhjused: äge tubulaarne nekroos; krooniline nefriit; neeru transplantatsioon; kaasasündinud tubulopaatiad; raskemetallide mürgistused. · Postrenaalne Postrenaalne proteinuuria: kuseteedes moodustunud valgud.
Perifeerse vereringe -blokaatorid, Ca- b -blokaatorid häired antagonistid lingudiureetikumid, Neerupuudulikkus AKE-inhibiitorid (vajab kaaliumi säilitavad diureetikumid erijälgimist) Bilateraalne neeruarteri teised preparaadid v.a. AKE-inhibiitorid stenoos AKE-inhibiitorid AKE-inhibiitorid, a -blokaatorid, Ca- Suhkurtõbi tiasiidid, b -blokaatorid antagonistid, tsentraalse
Raskematel juhtudel tekivad ateromatoossed haavandid. Ateroskleroos arterioskleroosi vorm, kus üheaegselt esinevad nii sklerootilised katud kui ka haavandid. Soodustavaks faktoriks pikaaegne kolesteroleemia. 33. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused- Hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. 1. nefrogeenne (renaalne): - äge glomeerulonefriit - kroonilised neeruhaigused - polütsüstilised neerud - reniini produtseerivad kasvajad 2. vasorenaalne: - neeruarteri stenoos - neeruarteri fibromuskulaarne düsplaasia - renaalne vaskuliit 3. endokriinne: - neerupealiste hüperfunktsioon - eksogeensed hormoonid - feokromotsütoom - akromegaalia - hüpo- ja hüpertüreoidism - rasedusega seotud 4. neurogeenne (tsentrogeenne): - psühhogeenne - intrakraniaalse rõhu tõus - uneapnoe - äge stress, sealh. kirurgiline operatsioon 5. kardiovaskulaarne: - aordi koarktatsioon - vaskuliidid - aordi rigiidsus - suurenenud südame löögimaht - suurenenud veremaht
Väiksem osa asub säsis - need on nn. jukstamedullaarsed nefronid ( lad.k. juxta - kõrval, juures; medulla - säsi, üdi). Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~ 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid - arterioole nimetatakse toomasoonteks (vas afferens ). Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool - viimasoon ( vas efferens ). Neerukoores olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte omast väiksem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu
pikkused oakujulised elundid. 1. Erituselundkonna ehitus Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega
Kahjustuvad: süda, neerud, aju, silmapõhja veresooned. Põhjused pole selged, põevad vähemalt 90% hüpertoonikutest. Riskifaktorid: Soolase toidu tarbimine Vanus Suitsetamine, alkohol Vähene liikumine Stress Geneetilised faktorid Ülekaalulisus Rass: mustanahalised Rasestusvastased tabletid SÜMPTOMAATILINE ehk SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON (10%) – tekib seoses muude haigustega. Neeruhaigused Neeruarteri ahenemine Endokriinsed haigused Cushingi sündroom Conni sündroom Feokromotsütoom Muud põhjused Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas? Klassifikatsioon organmuutuste alusel I staadium – vererõhk periooditi kõrge, aga puuduvad elundite orgaanilised kahjustused II staadium – vererõhu tõus + muutus vähemalt ühes elundis:
pikkused oakujulised elundid. 1. Erituselundkonna ehitus Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega
1 Erituselundkond 17.1.1 Kuseelundid Elund Nr Ülesanne 2 Neerud 2 Toimub uriini valmistamine Kusejuha 3 Juhtida uriin põide Põis 1 Uriini reservuaar Kusiti 4 Uriini perioodiline väljutamine 65 17.1.2 Neerud paarilised, rinnalüli, nimmelüli, 150-200 g, neerusäsid, kusetorud, kusejuha, neeruarteri, neeruveeni, kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, happe-leelis tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, vererõhu regulatsioon, vere puhastamine. 17.1.3 Uriini teke Ultrafiltratsioon moodustub esmasuriin, Resorptsioon ehk tagasiimendumine, Sekretsioon Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett
Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis
Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis
enda muunduunud rakkudel. Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid. 72.Kuseelundkond Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL) Neerude paiknemine- Paiknevad üks vasakul pool ja teine paremal pool kumbagi kopsu all selja poolel. Neerude verevarustus-Arteriaalne veri kõhuaordist läbi mõlema neeruarteri, parem ja vasak neeruveen suunduvad õõnesveeni, neerude verevarustus moodustab 25% südame minutimahust puhkeolekus. Neerude funktsioon-reguleerivad koevedelike hulka na ja vee väljutamise kaudu, kehavedelike osmootse rõhu kontroll, elimineerivad ravimeid ja mürke, elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon
retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise õõnesveeni ja seguneb selle jääraineterikka verega. Neerutorukester ringlev, loomisel olev uriin kõigepealt kontsentreerub ja seejärel lahjeneb. Hormoonid reguleerivad lõpliku uriini kontsentratsiooni. Kohe pärast urineerimist on uriinis normaalselt baktereid vähe ja needki pärinevad kusitisuudme piirkonnast.
retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise õõnesveeni ja seguneb selle jääraineterikka verega. Neerutorukester ringlev, loomisel olev uriin kõigepealt kontsentreerub ja seejärel lahjeneb. Hormoonid reguleerivad lõpliku uriini kontsentratsiooni. Kohe pärast urineerimist on uriinis normaalselt baktereid vähe ja needki pärinevad kusitisuudme piirkonnast.
millele järgneb säsisse suunduv U-kujuline Henle ling. Ülenev osa moodustab päsmakese 24 läheduses distaalse väänilise torukese. Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse, mis väljuvad neerupüramiidide tipul. Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda tomasoont, milleks on neeruarteri haru ja sealt väljub viimasoon. 100) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast
resorbtsiooni ja ammoniaagi eritamisega. Teiseks happest vabanemise viisiks on süsinikdioksiidi väljahingamine. 86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte Neerud paiknevad retroperitoneaalses ruumis lülisamba kõrval, verevool toimub neeruarteri ja neeruveeni kaudu. Neerupäsmakestes filtreeritakse esmasuriin, mis suures osas imendub tagasi tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse. Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie
annaabi.ee 
