Müraallika olemus (punkt- või lineaarne allikas) Kaugus mürast Sumbumine õhus Tuul Temperatuur- ja temperatuuride vahe Tõkked, ehitised, tarad jne... Pinnasesse neeldumine Peegeldused Õhuniiskus Sademed Müra punkt allikat iseloomustab Müraallika suurus on väike võrreldes vahemaaga müra kuulajani Müra levib allikast ühtlaselt igasse suunda ja vähendab 6 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kui ei pea arvastema õhuja pinnase neeldumisega). Müra lineaarset allikat iseloomustab Müraallikas on pikk ja kitsas (torud, milles voolab turbulentselt vedelik või paljude punktallikate rida, mis üheaegselt toimivadnt tiheda liilkusega maantee), Müra levib võrdselt mõlemale poole müraallika telgjoont ja vähendab 3 dB võrra vahemaa kahekordistumisel (kuni ei pea arvastama õhu ja pinnase neeldumisega). Müra kontroll Mürabrobleemi on võimalik kontrollida otse müraallikast,
Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Muudab glükoosi etanooliks. Muudab piimasuhkru piimhappeks. Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. On üks käärimisprotsesse, mis toimub ilma hapnikuta. Seda põhjustavad piimhappebakterid. Sellepärast läheb piim kiiresti hapnema. See on toiduainetööstuses tähtis (tehakse kohupiima, hapukoort, juustu jne) . Kulgeb energia neeldumisega. Toimub rohelistes taimedes päiksekiirgusega. Muundab CO2 ja vee glükoosiks ja hapnikuks. On elu aluseks Maal.
1- mõisted Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel.
Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud.
KT ,,Aine ehitus" kordamisküsimused/teemad. Õpikust lk 8-66, näidisülesanded töölehelt Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side,
Aatomvõre-kristallivõre,kus võre sõlmpunktides asuvad aatomid. Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht
Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest tekkimiseks või lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest
o Toimub mokroorganismide kaasategevusel. o Toimub energia eraldumisega. Saadused-Huumus, turvas, kaevandatavad kütused. o Käärimine: o Kulgeb mikroorganismide toimel. o Kulgeb enamasti ilma hapnikuta. o Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. Muuda glükoosi etanooliks.(etanoolkäärimine) Muudab piimasuhkru piimhappeks.(piimhapekäärimine) o Forosüntees: o Kulgeb energia neeldumisega. o Toimub rohelistes taimedes päikesekiirguse toimel. o Muudab CO2 ja vee glükoosiks ja hapnikuks. o On elu aluseks Maal.
kulgemise tulemusena. Termokeemiline võrrand- Reaksioonivõrrand, mis sisaldab reaksiooni soojusehvekti väärtust. 12. Milliseid reaktsioone nimetatakse: pöördumatuteks- Reaksioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. Pöörduvateks- Kahes suunas(otse- ja vastasuunas) toimub reaksioon. Eksotermilisteks- Soojuse(energia) eraldumisega kulgev keemiline reaksioon. Endotermilisteks- Soojuse(energia) neeldumisega kulgev keemiline reaksioon. 13. Mida näitab suurus H- ja milline on H märk ekso- ja endotermilise reaktsiooni korral? 14. Milles seisneb Le Chatelier' printsiip? - See ütleb kui muuta tasakaaluoleku tingimusi siis nihkub tasakaal vastupidi tekitatud muutusele. 15. Kuidas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri-temp.tõstmisel seega lähteainete tekkimise suunas,temp.alandamisel aga ammoniaagi tekke suunas., rõhu-tõstmisel nihkub tasakaal suunas,kus
muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv keemiline reaktsioon. Reaktsiooni tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, kus päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Eksotermiline reaktsioon - soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon - soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Katalüsaator - aine, mis osaledes reaktsioonis suurendab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb esialgses koostises ja koguses. Reaktsiooni kiirus - reaktsioonist osa võtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Polümeer - ained, mille molekul koosneb keemiliste sidemetega seotud korduvatest lülidest. Liitumispolümeer - polümeer, mis on saadud liitumispolümerisatsiooni teel. Kondensatsioonipolümeer - polümeer, mis on saadud polükondensatsiooni teel.
1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia
1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada? VIII A 4) Miks on üksikutel aatomitel kõrgem energia (välja arvatud väärisgaasid) Üksikud aatomid on kõrge energiaga ja ebapüsivad, sest neil puudub elektronoktett. 5) Miks keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja miks keemilise sideme tekkel eraldub energiat? Keemilise sideme lõhkumiseks kulub alati energiat, sest aatomid tuleb viia
4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16
Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel
Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi
Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2 Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus vees. Eksotermiline reaktsioon- soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H<0 Endotermiline reaktsioon- soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. H>0 Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev redoksreaktsioon. Elektronegatiivsus- suurus, mis näita aatomite võimet tõmmata enda poole elektrone.
temperatuur, katalüsaatori toime ja reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid – kontsentratsioon (lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas), temperatuur (temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule), rõhk (rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb) Katalüüs, katalüsaatorid - Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. Katalüsaatorid on ained, mis muudavad reaktsioonikiirust
(keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinum ja olulisem keemilise sideme tüüp, moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil. Valents side, mis näitab, mitu elektronpaari saab aine teisega moodustada Kordne side keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil
polümerisatsioonpoümeritekkereaktsioon, kus tekib ainult polümeer polükondentatsioonreaktsioonpolümeritekkereaktsioon, kus eraldub madala molekulmassiga ühend isomeeridühendid, millel on täpselt sama summaarne valem aga erinev ehitus isotoobkeemiline elemendi teisendid,millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erineb neutronite arv pHsuurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahustes endotermiline reaktsioonenergia neeldumisega kulgev reaktsioon amfoteersusoksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega isomeerijanähtus, kus sama molekulvalemiga ühendid esinevad erinvea ehituse ja omadustega teisendid rasvadpropadioonid ja rasvhapete estrid valgudbiopolümeerid, mis sisaldavad petiidrühma.
Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi
nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige lähteainete kontsentratsioon, temperatuur ja rõhk. Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus
∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale, aga produktide kontsentratsiooni suurendamine - vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. ∆C Reaktsiooni kiirus:
olevat süsteemi. Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde. Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne.
Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Seega on valgusel dualistlik iseloom: teda tuleb teatud olukordades (kui kirjeldame valgust makrotasandil valguse levimisega seotud nähtused) kirjeldada kui elektromagnetlainet, teistes olukordades (kui kirjeldame valgust mikrotasandil valguse kiirgumisega ja neeldumisega seotud nähtused) aga kui valgusosakeste footonite voogu. 19.Millal väljendub valguse kvantiseloom, millal aga laineline iseloom? Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 20.Mis on fotoefekt? Fotoelektriline efekt ehk lühemalt fotoefekt - elektronide vabastamine aatomist või nende väljumist ainest valguse (elektromagnetkiirguse) mõjul. 21
keemistemperatuuriga sama rühma elementide binaarsete vesinikuühenditega võrreldes. 7 · Metallilise sidemega vesinikuühendid- Vesinik moodustab d-elementidega mitmesuguseid sisestumistüüpi tahkeid lahuseid. Nii lahustub tavalistes tingimustes ühes mahuosas pallaadiumis kuni 700 mahuosa vesinikku. Neeldumisega kaasneb pallaadiumi kristallivõre ruumala kasv 3,5% võrra, mille tagajärjel siserõhk kristallis kasvab 275 000 at-ni. Arvutused näitavad, et nii kõrgetel rõhkudel peab vesinik olema metallilises olekus, s.t. loovutama oma elektroni metallivõrega kristalli energiatsooni moodustamiseks. Elemendi ja ühendite kasutamine · Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel.
Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ainet (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk: Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalu-reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Keemilise reaktsiooni kiirus: Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on
LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk
Lähteaine konsentratsiooni suurenemisel, kulutatakse
rohkem lähteainet, seega tekib ka rohkem saadust. (lähteainete molekule
tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete
tõenäosus, mis viib saaduste tekkeni)
a.ii. Saaduste kontsetratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule.
b. Temperatuur:
b.i. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuste neeldumisega
kulgevva) reaktsiooni tasakaalu paremale.
b.ii. Temperatuuri tõstmine eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule.
c. Rõhk:
c.i. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates
tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste
molekulide arv väheneb. p1
LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Pindade soojuskiirguse hindamine IP 23.04 Kellaaeg: termomeetri abil 8:00 (12:00) Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. 2. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse
26) Elektronide liitmine redoksreaktsioonis, millega kaasneb elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine redoksreaktsioon 27) Aine väikseim osake, koosneb aatomitest molekul 28) Kaltsium- ja magneesiumioonide märgatav sisaldus vees Vee karedus 29) Suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses pH skaala 30) Pihussüsteem, kus gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines vaht 31) Oksiid, mis reageerib alusega moodustades soola ja vee on happeline oksiid 32) Energia neeldumisega kulgev reaktsioon endotermiline reaktsioon 33) Lihtaine, mille aatomite väliskihil on 1-2 elektroni, mille nad keemilistes reaktsioonides kergesti loovutavad ning, millel on kindlad omadused allotroop 34) Keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostises oleva elemendi aatomeid asendusreaktsioon 35) Oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega on happelised ja aluselised oksiidid 36) Aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel või sulatamisel lagunemisreaktsioon
145)Molaarne kontsentratsioon- lahusutnud aine moolide arv 1 liitris lahuses. Tähistatakse c, ühikuks mol/dm3 145) Mahuprotsent- lahustunud aine maht 1000 mahuosas lahuses 146) Aatomorbitaal- aatomi osa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur 147) Siirdemetallid- perioodilisuse tabelis B rühma elemendid. 148) Eksotermiline reaktsioon- soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. 149) Endotermiline reaktsioon- Soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon 150)Valents-keemiliste sidemete arv, mida elemendi aatom võib moodustada. 151) Tugev elektrolüüt- jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks. ( soolad, tugevad happed, leelised) 152) Nõrk elektrolüüt- jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. (lahuses on nii molekule kui ka ioone ) Nõrgad happed ja nõrgad alused 153) Pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon. 154) Pöördumatu reaktsioon- kulgeb peamiselt ühes suunas.
4. Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium, millises Calvini tsükkel? Valgusstaadium toimub tülakoidide membraanides. Calvini tsükkel e CO2 fikseerimine(glükoosi tegemine) toimub stroomas. 5. Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse? Valgusreaktsioonides toodetakse ATPd ja NADPH2d. 6. Millise protsessiga algab fotosüntees? Fotosüntees algab fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse kvantide neeldumisega lehte. Käivitatakse valgusstaadium. 7. Millised on valgusstaadiumi osad? Valgusstaadiumi osad on: fotosüsteem I ja II - elektron ergastatakse esmalt fotosüsteem II tsentriklorofüllist ja seejärel fotosüsteem I tsentri klorofüllist elektrontranspordi ahel - koosneb elektrone liitvatest (aktseptor) ja loovutavatest (doonor) molekulidest e. kandjavalkudest(plastokinoon, plastotsüaniin, ferredoksiin).
paremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteemvastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki (lähteainete molekule tasakaalus olevasse süsteemi juurde viies suureneb nende kokkupõrgete tõenäosus, mis viib saaduse tekkeni). Saaduse kontsentratsiooni suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule (H2ja N2tekke suunas). NH3 süntees on eksotermiline protsess, sest reaktsiooni käigus eraldub soojust. Temperatuuri tõstmisele avaldab see süsteem vastupanu sellega, et kulutab rohkemsoojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates
iseloomustav suurus; näitab, milline osa elektrolüüdist on lahustumisel dissotseerunud vabadeks ioonideks. ELEKTROLÜÜS- elektrivoolu läbijuhtimisel toimuv oksüdeerumis- redutseerumisprotsess. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON- ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. EMULGAATOR- aine, mis muudab emulsiooni püsivamaks. EMULSIOON- vedelik (süsteem), millesse on pihustunud vedeliku tilgad (suurusega 10-5- 10-3 cm). ENDOTERMILINE REAKTSIOON- energia( soojuse) neeldumisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. CaCO3 lagunemisreaktsioon). ENSÜÜMID- bioloogilised katalüsaatorid elusorganismis. ERGASTATUD AATOM- aatom, milles üks või mitu elektoni on neeldunud energia arvel üle läinud kõrgemale energiatasemele. FENOOLFTALEIIN- indikaatorina kasutatav värvaine, mis leeliselises keskkonnas on punakaslilla, happelises või neutraalses keskkonnas värvusetu. FILTRIMINE- vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali ( näiteks filterpaberi) abil
Meetodid põhinevad O2 neeldumise või CO2 eraldumise mõõtmisel. 2. Millises raku osas toimub hingamine?mitokondrites,kõikides elus kudedes 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse?seotakse O2, vabastatakse CO2 2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? kasvuhingamine, säilitushingamine,transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine,pimehingamine,valgushingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? fotosüntees kloroplastides, hingamine toimub kõigis funktsioneerivates rakkudes(juhtkoerd,epiderm) 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? mõlemal(pimehingamine) 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? taimede kasvukiirusest,temp, valgusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks
1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? - läbi netoFS kõverate (läbi CO2 muutuste) 2. Millises raku osas toimub hingamine? - mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? - seotakse O2, vabastatakse CO2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? • Kasvuhingamine • Säilitushingamine • Transpordiga seotud hingamine • Ioonide neeldumisega seotud hingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Fotosünteesivad lehed, hingavad kõik taime osad - lehed, varred, juured, õied 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Mõlemal, ööpäevaringselt 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? sõltub ainetest mida glükoosist sünteesitakse 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?
Kordamisküsimused 2. Loeng 1. Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Läbi CO2 muutuste, valguskõvera kompensatsiooni asukoha järgi 2. Millises raku osas toimub hingamine? Mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? Vabaneb CO2 ja H2O, seotakse O2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? Pimehingamine, säilitushingamine, kasvuhingamine, transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine. 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Hingamine kõikides funktsioneerivates elusrakkudes. 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Natuke rohkem päeval, öösel vähem. 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? Taimede kasvukiirusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? Seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem
amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodid. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetuse reaktsioonid (metabolism). Ainevahetusena kirjeldatakse kahte teineteisega tihedalt seotud protsessi: anabolismi ja katabolismi. Mikroob muudab toitaineid endale sobivaks katabolismi reaktsioonidega ja ehitab anabolismi reaktsioonides üles mikroobiraku. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: võimalike energiaallikate laia diapasooniga; paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad.
Nad kasutavad valgusenergiat ATP sünteesiks, ning enamasti on nad autotroofid. Süsinikuallikana kasutatakse CO2 ja eraldavad fotosünteesi käigus hapnikku. Tsüanobakterid on veekogudes väga levinud ja võivad sobivate tingimuste juures põhjustada veeõitsengut. Selline vesi on ohtlik nii joomiseks kui ka suplemiseks. Fotosünteesivad purpur ja rohebakterid kasutavad fotosünteesil vee asemel väävelvesinikku ja hapniku ei eraldu. Mikroobide toitumine toimub energia neeldumisega. Rohkem kui teised elusolendid sõltuvad mikroobid oma elutegevuses väliskeskkonna tingimustest. Mikroobide ainevahetusprotsesside ulatus ja kiirus on tagatud: *võimalike energiaallikate laia diapasooniga *paljude ensüümide olemasoluga erinevateks ainevahetusprotsessideks. Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks. Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest 6 ainet suuremas hulgas:
energiatasemete ümberjaotumine pooljuhtides ja dielektrikutes, mis avaldub fotojuhtivuse või fotoelektromotoorjõu kaudu. Fotojuhtivus on aine elektrijuhtivuse muutumine optilise kiirguse (elektromagnetkiirguse) toimel. Fotojuhtivust põhjustab elektromagnetkiirguse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 3 (43) neeldumisega kaasnev elektronide jaotuse muutumine pooljuhis või dielektrikus; p-n siirde olemasolu ei ole siin vajalik. Fotojuhtivusel põhineb näiteks fototakistite töö. Ventiilfotoefekt on sisefotoefekt pn-siirde tõkkekihis, mis avaldub foto- elektromotoorjõu tekkimisena kahe pooljuhi kokkupuutepinna või pooljuhi ja metalli kokkupuutepinna valgustamisel. Ventiilfotoefektil põhineb fotodioodide ja päikesepatareide töö. Välisfotoefekt e
pärsib fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel – seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. • • BAP-il (sinise valguse pigment) põhinevad mehhanismid – Sinine valgus on õhulõhede avajana efektiivsem kui punane valgus. Samuti mõjutab sinine valgus rohkem hüdraulilist juhtivust. • • Kuidas leitakse protsesside seos valguse neeldumisega? • 1. Leitakse protsessi kiiruse või selle muutuse spektraalne sõltuvus: nt . Lihtsamal juhul saadakse, et mõju on suur infrapunases, aga väike sinises valguses. • 2. Võrreldakse saadud spektrit erinevate pigmentide neeldumisspektriga • 3. Uuritakse selle pigmendi olemasolu, omadusi ja muutusi katseobjektis. • 4. Inhibeeritakse pigmendi süntees (mutantide kasutamine) ja jälgitakse kuidas uuritav protsess muutub Mineraalained taimes
Joule (dzaul) ja kalor - veelkord 1 J = 0.2390 cal (kalorit) 1 cal = 4,184 J 31.10.2011 15 Maailm koosneb mateeriast ja kiirgusest. Mateeria erinevaid vorme nimetatakse aineteks. Keemia on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aine reaktsioonidest mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Keemia tegeleb ainete värvuse uurimisega kiirgus kiirguse neeldumisega ainetes ja kiirguse tekkimisega ainetes. Ainet uuritakse tema muutumistes ka sel moel, kuidas kiirgus temas neeldub ja kuidas ta aines tekib. 16 Astrofüüsika uurib seda millest koosnevad teised maailmad ja aines mis täidab tähtedevahelist ruumi. Aine ehituse tundmiseks on oluline teada kuidas on aine ikkagi ehitatud millest ta koosneb.
Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrrelda ka sulguriga uksega. Kui ukse lahti lükkame, teeme tööd ja suurendame ukse energiat (analoogia valguse neeldumisega). Aga kui me ukse lahti laseme, siis see liigub sulguri toimel tasakaaluasendisse tagasi. Nii juhtub ka elektroniga, ka see liigub varsti oma esialgsele kohale, mis asus tuumale lähemal, tagasi. Selle protsessi käigus kiiratakse välja uus valguslaine. Järelikult valgus kiirgub ja neeldub aatomites. Aga elektron ei saa asuda suvalisel kaugusel tuumast, vaid ainult kindlail kaugustel Sellepärast ei neela ja kiirga ka aatomid suvalise värvusega valgust. See aitab mõista ka kehade värvusi
annaabi.ee 
