29.september EuMuKuDInimTeke: jätkasime eelmise loengu slaide Slaid 28: : Arvatakse et homo heidelbergensise baasil arenesid välja neandertaallased. Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks
Neutraalne evolutsiooniteooria eeldab, et pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne, kuid see ei tähenda, et enamus mutatsioone oleksid neutraalsed. Antud teooria kohaslet on looduslik valik selleks, et ellimineerida kahjulikke mutatsioone. Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid
HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad -kadus ca 28 KAT on inimese koopajoonis, kus sapiens kütib pikaninalisi inimesi (neandertaalid)
Lisaks on Aafrikast leitud veel vanemaid, kuid mitte päris HE-d vaid kuna nende ajavahe on küllalt suur siis neid kutsuti HOMO ERGASTER-ks (1,9-1,4 milj) HOMO ERGASTER oli siis (pandi vahelüliks) HH ja HE vahepealne. Euroopas on kõige vanemad HE leiud Hispaanias dateeritud 8000 aastat HOMO HEIDELBERGENSIS Euroopas moodustab vaheastme HE ja NEANDERTAALLASTE vahel. NEANDERTAALLASED on olnud ääretult suure tähelepanu all esimesed luud leiti 1856 NEANDERi jõe orust. Elasid Euraasias u (200 000 30 000 a). Tähelepanu pälvisid nad sellepärast et olid otsesed kaasaegse inimese eelkäilad Euroopas. Välimuselt omalaadsed - suure koljuga (maht 1900 cm3), kolju kuju teistsugune, jässakas keha, tugevate luudega. Puudub lõua ots on järeldatud et korralikult rääkida ei osanud. KRAPINA koobas leitud palju purust. NEAN luid mis viitab üksteisesöömisele. SHANIDARi koobas (Iraak) matmispaik
1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased. Gran Dolina koobas Atapuerca mägedes Hispaania põhjaosas sisaldas vanimaid seni teadaolevaid hominiidide leide Lääne-Euroopas. Leitud kivist tööriistad ja fossiilid kuuluvad Homo heidelbergensisele. Neandertallased (Homo neanderthalensis) elasid Euraasias u. 200k-30k a. e.m.a. Esimene neandertallase luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt Neanderi jõe orust. Neandertallaste kolju oli suurem kui inimeste oma (keskmiselt 1600 cm 3). Kolju on tagant pikem kui inimese oma, laup madal. Arvatakse, et selline kolju kuju võis kaitsta aju sissehingatava külma õhu eest. Shanidari koopast Iraagis leiti 10 erinevast vanusest neandertallase luustikud. Leiust võib oletada, et neandertallastel olid matusetseremooniad (surnutele pandi hauda kaasa lilli) ning nad kandsid vigastatute eest hoolt. 2012
vahelüli homo habilise ja homo erectuste vahel. Homo erectus’te laialiasumine Aafrikast, üle Kaukasuse mäestiku. Teiselt poolt liiguti ida poole, Aasiasse jne. Erinevalt varasematest homo erectustest pidi olema küllaltki nutikas ja leidlik, et kohastuda kehvemate elutingimustega. Pidi olema ka kollektiiv. Neandertallane – olulisel kohal inimese kujunemisel, samal ajal ka kõrvalkuju ja vaheaste inimese kujunemise lool. Esimene luustik leiti 1856. aastal Saksamaalt, Neanderi jõe orust. Sealt sai ta ka oma nimetuse neandertallane. Selle leidsid töölised oru põhjast, kuhu ta varasemalt oli maetud. Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 – 30 000 a eKr. Võrreldes homo sapiensiga on neandertallased olnud lühemad, jässakad, massiivsete luudega, nende kolju oli kaasaegsest inimesest suurem, nende ajumaht oli 1600 kuupsentimeetrit, oli seega võrreldes suurem tänapäeva inimesest. Kolju oli teise kujuga: laup oli
homiidiga, kes oli jässakas ja tugeva kehaehitusega. Nende aju oli suur. Tänu oma kavalusele osakas karmimas kliimas ellu jääda. Olulisel kohal oli homo heidelbergensi kavalus. Nad on valmistanud mitmeid erinevad tööriistu. Homo heidelbergensi peetakse Euroopas oluliseks. Homo heidelbergens oli see, kelle baasil kujunesid välja neanderdaallased. Neanderdaallased on otsesed homo erectuse järglased. Nea hakati eristama u 200 000 a tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Luustik asus oru järsaku peal. Kohalikud töölised leidsid selle pae murdmisel. Suurem osa luid oli olemas, need olid jämedad ja jässakad. Jässakas keha, madal laup, kõverad jalad. Oli u 155 cm pikkune, laiaõlgne, massiivsete luudega, ajumaht oli 1600 cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestel). Koljukuju oli 10 kaasaegse inimese omast väga erinev, välja venitatud kukla suunas,
1992 (Etioopia, Aramis) üleminekuvorm ahvist inimeseks. Kokku on seda uurinud 47 spetsialisti. Ta oli 122 cm pikkune naine, kaalus 50 kg, taimetoitlane ning suutis osavalt ronida puude otsas, aga ka kõndida. Leiti 70 km kaugsel Lucy'st · Gran Dolina 800 000 a vanad luukillud ja tööriistad NEANDERTAALLASED uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad. · Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust?
Atmosfääris CO2 langeb, see too kaasa külmenemise, sest päikesesoojus kiirgub maailmaruumi, kui CO2 on suurem, pegeldub soojust vähem maailmaruumi. Jääaegadega muutub loomastik, taimestik, arenevad uued loomaliigid. 500 000 a e.Kr Pekingi inimese koobas varaseim teade tule kasutamisest, Euroopas 300 000 e.Kr. Tuld hakati kasutama toidu töötlemiseks---> toit paremini seeditav Homo erectused, kes tuld kasutasid, olid need, kes ellu jäid. Neandertaallased said nime Saksamaal asuva Neanderi oru järgi. · Esimene neandertaallane leiti 1956, paekivimurdjad arvasid esialgu, et tegu on karu luudega, kohalik kooliõpetaja arvas, et tegu inimese kauge esivanemaga. Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha
aasta jooksul. Kuidas või millal see muutus aset leidis, ei ole täpselt teada. On oletatud, et see algas u 400 000 a tagasi, kuid välja on pakutud ka 200 000 a tagasi. Arvatavasti jõudis üleminek lõpule u aastaks 100 000 eKr sellest ajast on mitmelt poolt Homo sapiens neanderthalensis neandertaallase luid. Tegu oli ilmselt väga keerulise protsessiga, mille käigus Homo erectus arenes Homo sapiensiks ning viimane arenes edasi arhailisest modernseks. Igatahes leiti 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal esimesed neandertaallase luud. Juhuslikult mullatööde käigus leitud luud põhjustasid suure poleemika nimelt ei tahetud algul uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga, vaid peeti seda kaasaegse alkohooliku või süfiliitiku luustikuks, st luustiku iseärasusi püüti seletada haiguslike nähtustega. Järgnevalt saadi aga sarnaseid luid ka Belgiast, kus need esinesid koos kivist tööriistadega ning mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on
rännanud. Euroopast nad antropoloogiliselt ja väljanägemiselt sadade aastate jooksul siiski muutusid. Euroopa puhul leitakse ka , et need h.erectused kes siia u 600 tuh a tagasi siia jõudsid puutusid kokku kliimakülmenemisega, mistõttu järgi jäid vaid tugevamad ja jässakamad nt h.heidelbergensise tüüpi hminiidid võisid olla need, kellest kuj välja neandertaallased. Euroopas ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis tahapoole välja
arvati, et nad on eraldunud liinist, mis viis inimesi u 6-7 milj aastat tagasi. Alguses arvati, et inimesed tekkisid neljas erinevas kohas, nüüd aga on selgunud, et inimene on ikka kujunenud ühest. Heidenbergi inimese viiamsed leiud on Gran Dolinast (Hispaanias), see on üks HErectuse esindaja, kes jõudis Euroopasse u paarsada tuhat aastat tagasi. Tõenäoliselt kujunes sellest välja homo neadertalis. Ta elas umbes 600 000 a tagasi. Esimene leid tuli Saksamaalt Neanderi jõe orust lubjakivimurdmistöödel 1865. aastal. Tegemist oli küllaltki suurte ja jämedate luudega. Tema koljumaht oli kuni 1600 m3. Ta kolju on aga teise kujuga, kuklas pikem, tugevad esileulatuvad kulmud ja madal, lame laup, nina suur, lame ja lai. Leiupaikadest võib leida mitmesuguseid eripärasid, nt Krapinast on leitud neandertaallaste luid laialipillutult ja nende peal on lõikejäljed. Kujutati ette, et neadertaallased olid inimsööjad, st sõid üksteist
Leiud pärinevad ainult Aafrikas. Valmistas tööriistu. Elamut tal polnud, rõivaid ta ei kandnud. Tegeles korjusega ja toitus ka surnud loomadest. *Homo Erectus sirge inimene. 2 miljonit aastat tagasi tekkinud. Säilmeid leitud ka Euraasiast. Õppis küttima. Elas koobastes. Kasutas tuld. Kasutasid riideid (loomanahk). Erinevad alamliigid (nt. Heidenbergi inimene). * Neandertaallane 250'000 aastat tagasi tekkinud. Surid välja 30'000-40'000 aastat tagasi. Esmane leid saadi Saksamaalt, Neanderi jõe orust sealt tuli nimetus. Tema ajumaht oli tänapäeva inimesest suurem. Olid esimesed, kes matsid oma surnuid haudadesse ja need kaeti ookermullaga (kollakas-oranzikas muld) ning panid kaasa hauapanuseid. Usk järgmisesse (hauatagusesse) ellu. Hoolitsesid ka oma haigete eest. * Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast. Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50'000-70'000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja
Homo heidelbergensis oli tähtis Euroopa asustusloos. Kujunes välja 600k aastat tagasi. Oli võrreldes teistega tugevama kehaehitusega, aju oli suhteliselt suur võrreldes teiste erectustega. Tänu kavalusele oskas karmis kliimas ellu jääda, kavalus oli tähtsal kohal. Nad valmistasid erinevaid tööriistu. Arvatakse, et neist kujunesid välja neandertaallased, kes ilmusid umber 200k aastat tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856 Neanderi jõe orust Saksamaal. Neandertaallased elasid Euroopas umbes 200k-30k aastat eKr. Luustik leiti paekivi murdmisel. Oli hästi jäme ja jässakas, 155cm pikk, ajumaht oli 1600cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestest). Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone.
Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid ja korilased, kelle elu oli üsna raske, mistõttu elasid nad harva 40 aastaseks. Kaks viiest neandertallasest kannatasid kehvast toidust põhjustatud haiguste käes. Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku. Leidja Ralph Solecki
annaabi.ee 
