Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Творительный падеж - reeglid, näited". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
K? ? ? kellega? millega? C ? C ? kus? kellega koos? Millega koos? . , , . , , . , , . , , koos/ . taga/ . ees . all/ . kohal/ . vahel/ koos kellegagi/ . ... ..... () ..... ...... () .......... .... () ..... ..... (k) . () . () . () . (k) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) .... .... (.) (.) (.) (.) (.) (.) (.)
c : .. . , - . , - .. . , -, - . - - . . . , - . , - : . a, - . , - ? kelle? ? mille? ? kellega? ? millega? ? kus? (koos) kellegagi-millegagi a kellegi-millegi taga a kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kellegi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellega-millega koos olema aa töötama a - saama a huvituma aa tegelema a harrastama a imetlema põdema a lamama seisma rippuma istuma a asuma aa tantsima aaa a kohtuma jutustama a tutvuma a tervitama jalutama aa a hüvasti kokku leppima jätma rääkima a soovitama a mängima - sõprustama a a . 1) . . . ? (, , )
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - - -
MIKS MA EI TAHA ÜKSI ELADA Miks ma ei taha üksi elada? Küsin seda küsimust endalt tihti ja enamjaolt ei anna ma endale kindlat ja ühemõttelist vastust. Ometigi on mul midagi üksi elamise vastu. Üksi elamine annab inimesele teatava iseseisvuse ja võimekuse tunde, ka teatud vabaduse. Oma kodus on igaüks kuningas. Üksi elamine annab vabaduse otsustada ise, millal koristada, süüa teha, kas kutsuda sõber külla või mitte, kas laulda dussi all või ei. Ometigi on üksi elamises midagi hirmutavat ja üksildast. Üksi elamisel, nagu igal asjal on omad eelised ja ka nõrgemad küljed. Eelistksin elamist kellegagi koos. Miks? Kasvõi seetõttu, et on hea koju tulla, kui sa tead, et keegi ootab sind seal ees. Kui sa tead, et õhtusöök on juba laual ja ahi kütetud. Mitte, et ma niivõrd laisk oleks, et ma ise sellega peale pikka päeva hakkama ei saaks, mind lihtsalt võlub see tunne, kui tuppa astudes on keegi, kes sind ootab, kelle jaoks on sinu saabumine ku
Kättesaadav: https://www.forbes.com/sites/kevinkruse/2019/02/10/john-maxwell-leadershift/#51140dd95f3a 28. september 2020. Maxwell, J.C. (2016) The Five Levels of Leadership. Kättesaadav: https://www.johnmaxwell.com/blog/the-5-levels-of-leadership1/ 28. september 2020. Million Mindset (2020) John C. Maxwell. Kättesaadav: https://million.ee/autorid/john-c- maxwell/ 28. september 2020. Sarapik, R. (2019) Tehnikust tippjuhiks kasvanud Risto Mäeots: ego tuleb alla neelata. Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/05/16/tehnikust-tippjuhiks-kasvanud-risto- maeots-ego-tuleb-alla-neelata 29. september 2020. The John Maxwell Company (2016) 7 Factors that Influence Influence. Kättesaadav: https://www.johnmaxwell.com/blog/7-factors-that-influence-influence/ 28. September 2020. Uus Maa (2006) Intervjuu Dan Moore´iga. Kättesaadav: https://uusmaa.ee/intervjuu-dan- mooreiga/ 29.september 2020. Äripäev (2018) Sales Motivation: Dan Moore. Kättesaadav: https://pood.aripaev
1. vene keele arvud ja järgarvud 0 25 1 26 2 27 3 28 4 29 5 30 6 40 7 50 8 60 9 70 10 80 11 90 12 100 13 101 14 200 15 300 16 400 17 1000 18 1001 19 1400 20 7000 21 10 000 22 100 000 23 1 000 000 24 1 000 000 000 1. 12. 2. 13. 3. e 14. 4. 15. 5. 16. 6. e 17. 7
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi taga
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S. . .
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - -
Präpositsionen (eessõnad) Präpositsionen mit Akkusativ und Dativ wo? (kus?) Dativ wohin? (kuhu?) Akkusativ an ääres, äärde an dem Fenster an das Fenster am ans auf peal, peale auf dem Tisch auf den Tisch hinter taga, taha hinter dem Haus hinter das Haus neben kõrval, kõrvale neben der Tür neben die Tür in sees, sisse in dem Zimmer in das Zimmer im ins über kohal, kohale über dem Bett über das Bett über die Brücke (üle silla) unter all, alla unter dem Stuhl unter den Stuhl vor ees, ette vor der Klasse vor die Klasse
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kel
pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus SINA-tu es potes sinu oma-tuus TEMA est potest MEIE-nos sumus possumus meie oma-noster TEIE-vos estis potestis teie oma-vester NEMAD sunt possunt NIMI/OMADUS SÕNA KÄÄNAMINE: Ainsus: -A(n) -US(m) -UM(k) KES puella amicus verbum KEDA puellam amicum verbum KELLEGA puella amico verbo Mitmus: KES puellae amici verba
Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas.
Kuidas tekkis Põltsamaale kirik Juba väga kaua aega tagasi, enne meid ja enne meie vanavanemaid ja vanavanemate vanavanemaid elas Põltsamaal Kalevipoeg. Ta oli tugevam kui eile ja lollim kui keegi teine kunagi meie maamunal on olnud. Ühel ilusal päiksepaistelisel päeval mõtles ta, et peaks oma teadmisi ja tarkust ka ülejäänule kihelkonnale edasi andma. Vahest hea ju kellegagi tarka juttu rääkida maast ja Ilmast. Ilma oli tore tüdruk, kellega Kalevipoeg koos üles kasvanud ning talle meeldis temast rääkida, sest tal oli hea figuur ja suured... mõistused. Ta mõtles hoolikalt kuidas oleks kõige parem seda teha. Ta uuris inimeste käest ja otsustas, et kutsub inimesed kokku ja räägib neile mida ta teab maailmast. Nagu teada, ei olnud seda eriti palju, sest Kalevipoeg oli eriti juhm, ainsad teadmised, mis tal olid, oli ta saanud kaabeltelevisioonist. Inimesi käis, käis mehi ja naisi kui ka uudishimulikke lapsi. Kalevipoeg jutustas nei
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis juures,
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, :
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud
Moraalitunne- see on inimlikkuse ja terve ühiskonna alus Kümme käsku on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtetest, mille järgi paljud inimesed on üles seadnud oma igapäevaelu. Arvan, et aastakümneid tagasi pidasid inimesed kümmet käsku palju olulisemaks kui seda tänapäeva tarbimisühiskonnas, kus paljud meist ei ole neid käske isegi läbi lugenud ning samuti ei pea paljud meist oluliseks ka neid käske järgida. Hoolimata käskude tundmise vähesusest siiski paljud inimesed järgivad neid enesele teadmata,
Koit Toome Referaat Koostas: Oliver Lillestik Juhendaja: Tiina Purik V ä r s k a Gümnaasium 2013-01-29 Elulugu Koit Toome on Eesti poplaulja. Ta on 32 aastane, sündinud 3 jaanuar 1979 aastal Tallinnas . Toome on algul klaverit ja hiljem laulmist õppinud nii Tallinna Muusikakeskkoolis kui ka Georg Otsa muusikakoolis. Tema lauluõpetajad on olnud teiste seas Jaak Joala ja Kare Kauks. Toome on lapsena laulnud ka Eesti Poistekooris. Kui Koit Toome Muusikakeskkooli sisseastumiskatsetele jõudis, oskas ta mängida Mozarti "Väikest öömuusikat"
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib....................................................................4 1.2. Kuidas luua head esmamuljet.................................................................
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb. Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja. Hiljem otsustas ta, et läheb maale tagasi, koju, tööle. Ütles veel, et ta tahab enn
Virtuaalmaailma mõju noortele Tänapäeval on internett nii iseenesest mõistetav, et vähesed kujutavad elu ilma selleta ette. Seda võib isegi lugeda asendamatuks, sest igal võimalikul momendil ollakse kohe oma telefonis, mis sisaldab neti kasutamise võimalusi. Kogu maailm avaneb vaid ühe näpu liigutusega. Kuid millist mõju avaldab selline virtuaalmaailm noortele? Milliseks kujunevad noorpõlve harjumused? Ma ei taha väita, et internett on noorte elu ära rikkunud, kuid palju on negatiivseid omadusi. Ebasoodsate hulka kuulub kindlasti nii öelda aja puudus, mille üle kurdetakse pidevalt, et oleks ööpäevas rohkem kui kakskümmend neli tundi, siis jõuaks rohkem teha. Ei taha öelda, et kui internetti poleks, et siis saaks kõik asjad tehtud, kuid kindlasti suuremal määral. Kindlasti on nii mõnelegi vanemale tuttav see, kui laps näpib enda telefoni selle
KTO ? T a kellel? kellele e kelle k e k k juurde keda näen kellega c kellest O e O c KTO ? M B kellel? B B kellele Ba UM kelle k k Ba k HUM juurde keda HAC BAC UX näen kellega C HAMU C C HNUMU BAMU kellest O HAC O BAC O HUX
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna ne При- Суще- При- Суще- При- Суще- dus- лаг. ствит. лаг. ствит. лаг. ствит. sõna
leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab
Armastuse võlu ja valu Meist igaüks saab tunda elus armastuse võlusid ja valusid. Igaüks armub meist kunagi ning siis saamegi me tundma just neid häid ja halbu külgi, mis kuuluvad armastuse juurde. Esimest korda me tunneme armastust sündides ja me saame ka seda vastu tunda oma ema ja isa vastu. Meie emad ja isad õpetavad meile põhitõdesid armastusest nad näitavad meile meie lapsepõlves kõiki võlusid, aga õpetavad ka et mitte kunagi ei tohi teha haiget inimesele keda sa armastad ja austad tõeliselt. Armuda võivad ka kaks vastassoost inimest, nad ei pea isegi tundma selle jaoks teineteist piisavalt, sest armastus on võimalik ka esimesest silmapilgust. Kui inimesed on oma vahel armunud, siis on kõik see nende teineteise jaoks nii hea, et nad võluvad teineteist veelgi. Kaks inimest tunnevad oma vahel mingit erilist sidet, neil on koos tore olla, nad usaldavad teineteist ning lõpuks võivad nad ka teineteisele öelda, kui nad on valmis
Mats Traat "Rippsild" Teoses on keskendutud ühele naisele- Olale, kes soovib, nagu me kõik, et tema elu oleks nauditav ja et tal oleks olemas kena kodu ja pere. Ola otsib väga pikalt oma kohta elus, kuni ta viimaks leiab Raiki, kellega kohtumise järel muutub tema elus kõik paremaks. Silver, kes on Ola esimene valik, on küll väga hoolitsev ja mõistva suhtumisega, kuid siiski miski härib Olat Silveri juures. Seetõttu on ka nende suhe pealtnäha korras olevat, kuid seesmiselt see laguneb. Üks põhjustest miks see nii on võib olla see, et Silveril on iga Ola küsimuse jaoks vastus olemas, mida naine lihtsalt ei talu. Tihtipeale teikvad neil omavahel tühistest mõtteavaldustest tülid, mis küll lahenevad kiiresti, kuid siiski kaugendavad neid üksteist. Hoobi nende suhtele annab ka see, et nad ei saa omavahel lapsi. Nad käivad arstide juures uuringutel ning Ola viibib isegi mõned nädalat psühholoogi juures, kuid ka seal ei selgu tõsiasi,
Milline on üks mees/naine, kellesse võiks armuda? Sinu ideaal? Armastus ja armumine on suhteline mõiste. Iga inimese jaoks ei tähenda armastus lillelist ja ilusat elu. Üks inimene pingutab rohkem armumise nimel, teine vähem. Nii samuti on igal persoonil oma ideaal tulevasest kaaslasest. Üldises mõistes peaks tulevane kaaslane olema keegi, keda saab usaldada. See on alustala pea igale suhtele. Selleks peaks inimesega koos palju aega koos veetma, enne kui tõeliselt armuda. Algul võib küll tunduda, et just tema on see õige, usaldusväärne isik, kellega oma elu veeta. Kuid elu on näidanud nii tõsielusarjades, kui ka minu tutvusringkonnas, et ei tasu kohe otsustada. See võib võtta aastaid, enne kui kaaslane oma tõelist palet näitab ja teda enam usaldada ei saa
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta.
KAANETE TABEL.
Ainsus.
I(;irirtt: Mitmuse Kadn de-
Kedn de-
lopp. tu n nus. lopp.
N irnetar: l
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes? - --- - - - - - - - - ? Mis? - - - - - - - - - -
annaabi.ee 
