iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon, mida projekteeris ja turustas Apple Inc. iPhone 2G (esimese generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt USA's müügile 2007. aasta 29. juulil. iPhone on väga funktsionaalne sest see võimaldab saata ja lugeda tekstisõnumeid, kuulata kõneposti. iPhone asendab ka kaasaskantavat meediamängijat ja toetab Wi-Fi ühenduvust. Veel on võimalik kasutada iPhone'i ka GPS navigatsiooniseadmena. Kõik need funktsioonid on tehtud väga kasutajasõbralikuks tänu iPhone puutetundliule ekraanile, mis suudab asendada isegi arvuti klaviatuuri. Apple on teinud väga lihtsaks ka end uuendustega kursis hoidmisega, sest App Store'is (see on Apple poolt valmistatud rakenduste pood) on hetkel saadaval üle 100 000 erineva kasuliku ja vajaliku rakenduse. Rakendused jagunevad järgnevalt: mängud, viited, GPS navigatsioon, sotsiaalne võrgustik, erinevad telesaated ja filmid.
iPhone iPhone on interneti ja multimeedia toega nutitelefon, mida projekteeris ja turustas Apple Inc. iPhone 2G (esimese generatsiooni nutitelefon) tuli esmalt USA's müügile 2007. aasta 29. juulil. iPhone on väga funktsionaalne sest see võimaldab saata ja lugeda tekstisõnumeid, kuulata kõneposti. iPhone asendab ka kaasaskantavat meediamängijat ja toetab Wi-Fi ühenduvust. Veel on võimalik kasutada iPhone'i ka GPS navigatsiooniseadmena. Kõik need funktsioonid on tehtud väga kasutajasõbralikuks tänu iPhone puutetundliule ekraanile, mis suudab asendada isegi arvuti klaviatuuri. Apple on teinud väga lihtsaks ka end uuendustega kursis hoidmisega, sest App Store'is (see on Apple poolt valmistatud rakenduste pood) on hetkel saadaval üle 100 000 erineva kasuliku ja vajaliku rakenduse. Rakendused jagunevad järgnevalt: mängud, viited, GPS navigatsioon, sotsiaalne võrgustik, erinevad telesaated ja filmid.
Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning arendab end pidevalt On väga uudishimulik ja huvitub teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ning on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraselt nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile?
Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning arendab end pidevalt On väga uudishimulik ja huvitub teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ning on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraselt nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade teise nuga alt vaatamist ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvetega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile?
• Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 17.Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust 18.Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. McClellandi teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2
ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. . Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coach töötab ainult kliendi seest tuleneva tarkuse ja ressurssidega.Mentor jagab vajadusel lisaks ka enda kogemust ja teadmisi. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine
ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik
• Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile?
· Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 20. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 21. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile?
võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit- navigatsiooniseadmena. Julgustab tegevuse mõistmist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Eesti tuntud coachid: Katrin Oblikas, Mart Kikas, Marko Rillo, Ivar Lukk. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. 44. Selgitage coachingu GROW mudelit ja tahtede tahendust. GROW mudel üks populaarsemaid mudeleid coachingu läbiviimisel. GROW on akronüüm sõnadest Goal, Reality, Options ja Way Forward/Wrap Up.
võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit- navigatsiooniseadmena. Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 22.Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 23.Selgitage A
· On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Ivar Lukk PCC; Peep Aaviksoo ACC, Katrin Kaur ACC ja Ain Mihkelson ACC jne 35. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching on tegevus kus eesmärgiks on toetada uue teadmise genereerimist. Coaching on nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik. Coachingu meetod on: kus lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult küsimusi ja coachee leiab oma
· Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Näited: Raimo Ülavere ja Ivar Lukk 35. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Coaching on väga konkreetsetele põhimõtetele tuginev tegevus eesmärgiga toetada uue teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu. Mentor Coach
• Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 22. Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. ***Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1
Tunneb oma võ imete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõ eliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõ istev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võ imaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserkü simusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 77. Taju mõiste, taju mehhanismid Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ü mbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on subjektiivne. Taju on valiv. Valivus sõ ltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest tegurites
kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest.· Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid · nn laserküsimusi. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 80. Kontrolli mõiste Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 81. Kontrolli vajalikkus · kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; · vigade kuhjumise v ältimiseks; · kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: · omahinna minimiseerimiseks. 82. Kontrolli erinevad liigid 1
ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumba loomulik positiivne energia 157. Taju mõiste, taju mehhanismid o Tajumine on pshüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjetiivne ja valiv. Valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. o Taju mehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid Analoogiate kasutamine
416. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast 417. · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. 418. · Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. 419. · Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. 420. · Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. 421. · Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 422. 80. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 423. 81. Kontrolli vajalikkus 424. · Kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 425. · Vigade kuhjumise vältimiseks; 426. · Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle: 427. · Omahinna minimiseerimiseks. 428. 82. Kontrolli erinevad liigid 429
• Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. • Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. • Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid • nn laserküsimusi. • Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit-navigatsiooniseadmena. • Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 80. Kontrolli mõiste Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 81. Kontrolli vajalikkus Kontroll on organisatsioonile vajalik järgmistel põhjustel:
annaabi.ee 
