1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
10m 20m 50m Tsirkulatsiooni arvutus Pöörde lõpppunkti leidmiseks toimitakse traaversi kauguste järgi. Vajaliku kiirusega laev juhitakse kursile arvestusega mööduda orientiirist 5....10kbt kauguselt. Pöördepunktist A tõmmatakse ristjoon pöörde suunas algkursi joonele TK,. Seejärel mõõdetakse ristjoonel kaardimastaabis kaugus Rt. Saadud punkt 0 on tsirkulatsiooni keskpunkt, millest tuleb tõmmata kaar raadiusega OA=Rt. Lõppkursi joon TK, moodustab sellele kaarele puudutaja ning puutepunkt B ongi otsitav pöörde lõpppunkt. Pöörde alg- ja lõpppunkti leidmine: märgime kaardile lõppkursi TK, , millel laev liigub. See võib kulgeda piki faarvaatri telge või mööda liitsihti. A
STRINGITEOORIA 12 K 2010 SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................ lk.3 Stringi teooria ........................................................................ lk 4 Kasutatud kirjandus ................................................................. lk 7 2 Sissejuhatus Maailm on kummaline. Aga mitte ainult kummaline, vaid ka ääretult keeruline. Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub ig...
*Polugomomeedid tihendusvõrgu rajamiseks, mastikul kindlad punktid, moodustavad murdjooni. Koordinaadid on tavaliselt arvsuurused, mis määravad mingisuguse punkti asukoha mingi valitud lähtetasapinnal lähtejoonte vahel. Geodeetilised koordinaadid graafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega. Geodeetiline kõrgus h, määrab vaatluspunkti kauguse ellipsoidi pinnast piki normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis. Geodeetiline laius (B) nurk ekvaatori tasapinna ja punkti M läbiva normaali vahel. Geodeetiline pikkus (L) nurk algmeridiaani ja punkti M läbiva meridiaani vahel. Astronoomilised koordinaadid geograafilised koor-d määratakse astronoomiliste vaatlustega. Lähtesuunaks on loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Absoluutne kõrgus H, määratakse geoidi teel. Astronoomiline laius () on nurk ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone vahel
tahhümeetrilisel môôtmistamisel. Polaarkoordinaatides môôdistamisel kasutatakse kaugusmôôturiga teodoliite vôi tahhümeetrit. Lõigete meetod: Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Môôtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse môôtmine objektini on takistatud. Rristjoonte meetod. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kôrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamôôduline skeem, mis tehtud môôtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Abriss - 2 9.Kinnise teodoliitkäigu arvutamine. Y Kinnine teodoliitkäik võib olla suvalises 1 koordinaatsüsteemis, võib olla seotud 3 riiklike käigupunktidega. 4 10
vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel.
vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel.
· Ristjoonte viis: Sel juhul on teljeks mõõdistuskäigu külg, mööda seda külge tõmmatakse maapinnale pingule rulett, liikudes mööda ruletti püstitatakse ristjooned mõõdistatavatele kontuur punktidele(ekker). Pikki külge määratakse kauges objektini(ruletiga). Koostateks abriss. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks mõõdistuskäigu üks külg ja tema alguspunkt. Teaodoliidi alil mõõdetakse horisontaalnurk kuni mõõdistatava punktini
– MID – joone keskpunkt; – INT – joonte lõikumispunkt; ÜLESANNE I Pinnatükk 171 – INT Apparent – joonte näiv lõikepunkt (näiteks kiivsirgete näiv lõikepunkt mingil projektsioonil); – SNAP to Extension – pikendatava punktini; – CEN – kõverjoone keskpunkt; – QUA – ruudu tipud ringjoonele; – TAN – puutepunkt kõverjoonele; – PER – risti joonele (ka kõverjoonele – kujundatakse ristjoon puutujale antud punktis); – PAR – rööpne joonele; – INS – sisestuspunkt, näiteks tekstile või plokile; – NOD – punkt (kujundatud käsuga POINT): – NEA – joonele lähim punkt (sisuliselt – punkt joonel); – NON (Snap to None)– tähendab, et järgnevalt ei kasutata ühtki punkti asukoha täppismääramise alamprogrammi. – OSNAP Settings – käsu OSNAP aktiivsete alamkäskude seadistus; . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
