Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid......................................................................................12 8. Enesehinnangu paradoks......................................................................13 9. Lõppsõna...........................................................................................14 10
...............................................................................................................7 3. KUIDAS NARTSISSITLIK HÄIRE TEKIB?...................................................................8 Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi
..................................................................9 Sissejuhatus Isiksusehäire definitsiooni kohaselt algab nartsissism hiljemalt nooruseas. Selle põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism
olukordade lahendamiseks. Asetades ennast peategelase asemele, võib lugeja tunda ängistust, frustatsiooni ja pinge kasvu, mis lõhub sisemust ning hakkab looma plahvatuslikku olukorda. Autor maalib lugejale sünge pildi, kus peategelase elu muutub kohtudes uue klassivennaga õudusunenäoks. Peategelane Niklas on väikelinna poiss, kes elab tavalist murdeealise poisi elu kuni klassi tuleb uus poiss Karl. Tundub, et kirjanik on põhjalikult tutvunud nartsissistliku inimese käitumisega ja mõtlemisega, sest ta kirjaldab osavalt manipuleerivat ja empaatiavõimeta Karli, kes leiab üles inimeste nõrkused, mida ta osavalt enda tarbeks kasutab. Kogu raamatu vältel on tajuda peategelase pinge kasvu, mida lisaks Karlile loovad ka teda ümbritsevad täiskasvanud. Võib oletada, mida tunneb inimene, kui teda ei usu täiskasvanud, kes peaks teda toetama ja usaldama. Mõeldes erinevatele massimeedias kajastust leidnud koolitulistamistele, tekib antud raamatut
ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Narcissus_(mythology) https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissism https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire
Psühholoogias on nartsissismil siiski väga täpne sisu. Täiskasvanu tervet eneseväärikustunnet ei nimetata nartsissismiks; nartsissism on raske psüühiline hälve, sel juhul on väikelapse eneseimetluse muutumine terveks eneseväärikustundeks olnud häiritud, haiglaslik nartsissism on jäänud valitsema. Inimene püüab teiste inimeste abil oma puuduvat eneseväärikustunnet millegagi asendada. Vägivaldsusena avalduv agressiivsus on üks nartsissistliku hälbe tundemärke. Agressiivseks ei peeta last, kes vahel enesevalitsemise kaotab või osaleb mõnikord sotsiaalse arenguga paratamatult kaasnevates käsikähmlustes, vaid inimest, keda ajendab hävituskirg, kes vajaduse korral on võimeline teist inimest kas või tapma ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib
Stalin, Luther, Pol Poth, Peeter I), impulss, mis on muutumiseks vajalik, saab tulla vaid üksikindiviidi seest. Kas enda mõtetest või Hesse sõnadest, mille tähendus suuresti interpreteerijast sõltub. Nii nagu need saab endale arusaadavasse keelde tõlkida röövel, nii saaks neid lõpmatuseni laiaks venitada retoorika põhivõtteid tundev demagoogilise mulli puhuja. Mina olen radikaalne anarhist ja nartsissistliku isiksushäirega turundusgeenius. Ma tean, kuidas uudisteks kirjutatud ja toimetajatele vastuvõetavaid pressiteateid laiskadele ajakirjanikele saata. Tean, palju makstakse kirjandite, kõnede, kursuse- ja lõputööde kirjutamise eest, tunnen harituse ja hariduse kõiki erinevusi ning võin Hesset parafraseerida otse ja keerutamata. Persse see kirjand, õppimine ja reeglid, persse mingu ka ühiskond, inimesed, raha, armastus kõik võltsväärtused ja teeseldud tunded. Minnes
4. isiksushäirete vahel puuduvad kindlad piirid, kuid on võimalik eristada üksteist mittevälistavad ja mõnes osas kattuvate tüüpide ja alatüüpide kirjeldusi; 5. isiksushäireid ei ole paslik ravida enne 16-17 eluaastat, kuigi iseloomulikud avaldused võivad olla juba varem ilmnenud Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega;
loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile
nõudmisi ja mõjutab tugevasti suhteid lastega. (samas:90) Moodsa ühiskonna raamid panevad täiskasvanu üha sagedamini olukorda, kus ta surutakse abivajaja rolli. (samas:90) Toimub projektsiooni raames võimusuhete ümberpööramine: täiskasvanu astub lapsest allpool asuvale tasandile ja muutub hädiseks, lapse ülesanne on äkitselt täiskasvanu vajadusi rahuldada. Selline lapse emotsionaalne väärkohtlemine toob kaasa lapse nartsissistliku minapildi kujunemise. Süvapsühholoogiat appi votes võib öelda, et lapse areng jääb pidama 18.-30. elukuu juurde. (106.lk) Me alistume kõikjal tunnustatud partnerlussuhetele põhinevale mõtlemisele ja tegutsemisele laste suhtes. Selline moodne mõtteviis on väikeste laste puhul täiesti kohatu. Varem oli tavaks lapsi traditsiooniliselt kasvatada. See tähendas suunamist põhiliste käitumisviiside pideva harjutamise kaudu ning peegeldanist väära käitumise puhul
Eksperimenteerib objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. Keskmise noorukieas on aktuaalne oidipaalsete positsioonide uuenenud töötlemine. Esimesed heteroseksuaalsed objektivalikud on hämmastavalt sarnased vanematega või neist diametraalselt erinevad. Võimalikuks muutuvad uued heteroseksuaalsed libiidsed objektid, kuna loobutakse infantiilsetest seksuaalsetest ja nartsissistlikest positsioonidest. Esineb mitmesuguseid objektisuhteid, osalt nartsissistliku varjundiga. Päevikul võib olla sama funktsioon mis objektilgi. Soojus ja õrnus võivad anda suhetele uue dimensiooni. Hilisnoorukiea objektivalik on veel mõjutatud lahendamata oidipaalsest problemaatikast. Tavaliselt on üsna siirad suhted. Selle perioodi lõpuks on välja kujunenud selgepiiriline mehe- või naiseidentiteet ja maailmavaade. 12 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Karin Mangs, Barbro Martell (2000)
süvendab imiku ebakindlust, vähendab põhiturvalisuse ja eneseväärikuse arengu võimalusi. See põhjustab ka agressiivset käitumist, millel on kalduvus tugevneda, kui laps peab hooldamist järjest sagedamini ootama. Ajapikku tekib lapsel oma kehast, selle piiridest ja oma välimusest kujutlus. Kujutlus oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisena. Laps kujutleb, et kuivõrd tema ja hoidja on üks, siis saab ta hoidjat mõjutada ja teda juhtida. Sellise kujutluse
Pöördumise all mõistetakse inimese identiteedi muutust. See tähendab, et pöördumine on protsess, mille tulemusena inimene hakkab teisiti vastama küsimusele, kes ma olen. Usulise pöördumise puhul mõistetakse uue mina erinevust vanast usulises tähenduses. Usulise pöördumise teljeks on üleminek enesekeskselt elutunnetuselt Jumalakesksele. Pöördumist on nimetatud ka inimese mina sügavaks muudatuseks, inimese kohtumiseks Jumalaga, oma nartsissistliku mina türanniast vabanemiseks. Seega puudutab sügav pöördumine inimese kogu mina. Pöördumise üheks põhjuseks võib olla usuline kriis. Olukorras, kus senised usulised arusaamad, kogemused ja seletused ei vasta elu väljakutsele, võib lahenduseks olla kogu isiksuse ümberorienteerumine. Selles, kuidas inimesed elavad läbi pöördumist, esineb lisaks individuaalsetele ka ajastuomaseid erinevusi. Viimase kümne aasta jooksul on ilmunud arvukalt kirjutisi võrdlemaks tänapäevaseid
.. Kahjuks jõuavad psühholoogini õigel ajal väga vähesed "kasvatusimed", enamikku. ( Pere ja Kodu 2009) 4.2 Eneseimetluse ärahoidmine - · Laitus ja kiitus tuleb tasakaalustada Nii nagu suureneb kihistumine, leidub meilgi printse ja kerjuseid üha rohkem. Kurb on see, et mõlemad eneseimetlejalikud poolused kipuvad teineteist vastastikku eitama ja hävitama. Siit ka vägivald ja pime kättemaks. Kannatajaks jääb aga enamus, kes ei kuulu ühte ega teise äärmusesse. Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne. Iga rahvus ja ajastu sünnitab ning kasvatab oma hävitajaid ja ülistajaid. Milline oleks õige käitumisviis, mis hoiduks last liialt alla surumast või üle hellitamast. Me peame õpetama last oma tegude eest vastutama ja andma talle kogemuse, et igal teol on tagajärg. Lapse jaoks võiks karistus olla lõppenud siis, kui ta on õppinud ja tahab pahategu ise heateoga heastada
loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused Vabade assotsitsioonide ja sponaansete mõttevälgatuste sallimine; Kirjaniku oraalsus Kirjandus kui sublimatsioon Mõned kirjanikud on oma loomeprotsessi võrrelnud sigitamise, raseduse ja sünnitamisega; Kunstniku biograafia kui haiguslugu Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile
......17 Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas?...19 Poliitika mõjutused..................................................................20 Kokkuvõte...............................................................................23 Kasutatud kirjandus.................................................................24 2 Sissejuhatus Psühhopaatia on raskekujuline isiksusehäire, mis võib avalduda näiteks kaastunde ja hirmu tundmise võime puudumises. Tegemist on nartsissistliku isiksusehäire vormiga, mille tunnusteks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Lisaks eelmainitule pakutakse psühhopaatide äratundmiseks veel arvukalt tunnuseid, kuid ühtne definitsioon puudub tänapäevani. Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade teadusartikli "Psühhopaatilised isikuomadused: lähendades teaduslikke andmeid ning avalikku poliitikat" (Psychopathic Personality: Bridhing the Gap Between Scientific Evidence and Public Policy) sisust
See ei välista, et mingil määral kuulub autoriteedi kahtluse alla seadmine iseseisvumise juurde. Autoriteetide arvustamise võime on üks osa teiste inimeste 259 arvustamise võimest. Autoriteedist sõltumine ja pimesi sõnakuulmine on tõelise autoriteediaustuse hälve. Eespool on räägitud nartsissistliku iseloomuhälbega liituvast enda kõikvõimsaks pidamisest, mis teeb kellegi autoriteediks tunnistamise ja temast lugupidamise võimatuks, sest iga autoriteet ohustab haiglase eneseimetleja nõrka eneseväärikustunnet. Paari aasta eest käsitleti televisioonis kooliprobleeme. Saates lähtuti ühe murdeealise sõnavõtust, kes halvimaks pidas seda, et "õpetajad on enda meelest kõle targad ja arvavad
annaabi.ee 
