Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Nartsissism................................................................................................................. 4 Nartsissismi liigid ......................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................................................................................................9
maailma kostma jääks, ja nii tekkis kaja. Müütilise Narkissosse järgi võeti kasutusele väljend nartsissism. Nartsissistliku inimese psühhiaatriline definitsioon hõlmab mitut hävitavat enesearmastuse vormi mitte ainult edevust, vaid ka enese tähtsustamist, endasse süvenemist, enesekesksust ja üleolevat või põlgavat hoiakut teiste suhtes. See on suur probleem ning ka paljude psühhiaatriliste häirete ravi tüsistus. Samas on nartsissismi seostatud enesest lugupidamisega, mida psühhoterapeudid peavad tavaliselt väärtuslikuks ja edasiarendamist vajavaks omaduseks. Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG
või keda me armastme, siis ei pruugi keegi olla meile kallim kui me ise. Sellisel juhul sarnaneme me paljuski Narcissusega Ovidiuse tuntud müüdist, kauni noorukiga, kes suri, leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on
............................ 6 2.2. Psühhopaatia................................................................................................................7 3. KUIDAS NARTSISSITLIK HÄIRE TEKIB?...................................................................8 Psühhoanalüütiku Ott Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi
eneseteadvustamisest - asjaolust, et inimene ei ole rahul olendi rolliga, et ta ei suuda nõustuda sellega, et on lihtsalt lauale visatud täring. Erootiline armastus on küll piiratud, ent teises inimeses armastatakse ikkagi kogu inimkonda: kõike, mis elab. Armastus peaks peamiselt tahteakt olema: otsus pühendada elu täielikult teisele inimesele. - Nartsissism - inimarengu kõige varajasem aste ja inimene, kes hilisemas elus on tagasi pöördunud nartsissismi, on võimetu armastama; äärmuslikul juhul on ta vaimuhaige. Lugupidamist omaenda terviklikkuse ja kordumatuse suhtes ning enesearmastust ja mõistmist ei saa eraldada lugupidamisest teise inimese suhtes, tema armastamisest, mõistmisest. Armastus enese vastu on lahutamatult seotud armastusega ükskõik kelle vastu. Põhilised psühholoogilised tõekspidamised: 1) Mitte ainult teised, ka me ise oleme oma tunnete ja suhtumiste «objektiks».
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega
Õpetajate pedagoogilise autoriteedi perspektiivist vaadatuna on eesmärk kaasata õpilased õpetame-õpime-omandame protsessi, sest nagu Gallagher (2008) avaldas, osalus võib juhtida demokraatiani, kus iga lapse hääl oleks oluline ja nende soovid esiletõstetud. Harjuneni arvates tõuseb küsimus: Kas kool on ühtsus, kus on võimalik õppida, kuidas suhtestuda teiste inimestega? Kas liberalism ja täielik iseseisvus ei vii mitte nartsissismi, isekuse või kaoseni? Tema loodab, et uus soome õpetajaharidus pakub sellele mõningaid lahendusi olukorras, kus väikseid maapiirkonna koole suletakse ja ehitatakse aina suuremaid, kus õpetajad ja õpilased kõikide nägusidki ei mäleta. Slavko (2006) arvates on ühiskonnas, kus tööd ei austata, võimatu tunnustada ja väärtustada õpetaja tööd. Olukord, kus õpetaja on keegi, kes ei taha õpetada ja õpilased need, kes ei taha õppida,
Ettevõtjate omadused Ettevõtjad on vaid inimesed ega moodusta mingisugust ühtlast, homogeenset rühma. Paljudel ettevõtjatel on suur hulk energiat, loovust, ettekujutusvõimet, algatusvõimet, järjekindlust ja jõulisust. Paljusid iseloomustab võime luau enda umber innustunud ja innustavat õhkkonda, haarata teisi inimesi endaga kaasa Ettevõtjate seas võib esineda äärmuslikku usaldamatust, soosinguavalduste tarvidust, nartsissismi. Jne jne 7
korral on võimeline teist inimest kas või tapma ning kelle agressiivsus on osa haiglasest hingeelust. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Nartsissistlikus iseloomuhälbes on eristatud kolme astet (2), neist raskeim, mille puhul areng kaldub kõrvale kõige varem, sisaldab psühhopaatiat. Mõned uurijad samastavadki nartsissismi raskeima astme psühhopaatiaga. (3) Tuleks veel kord rõhutada, et agressiivsus ja nartsissistlik arenguhäire ei ole üks ja sama. Agressiivsus on raske nartsissistlik hälve, kuid patoloogiline nartsissism, eriti selle kõrgemad vormid, võib esineda ka ilma agressiivsuseta. Samas ei anna iga agressiivne käitumisviis veel tingimata märku nartsissistlikust hälbest, küsimus võib olla ka vääras õppimisviisis.
sõltuvaks. Suhtlusring on väikeseks jäänud, üksindus suureneb ning võib muutuda talumatuks. Tervis halveneb, taandarengust tulenevad probleemid teevad raskeks ka ümbritsevate elu. Nüüd tuleb õppida teistest sõltuma, toime tulema oma taandarengu ja üksindusega. Olulised inimesed vanurile on lapsed, lapselapsed ning abistajad. (Inimese areng 2014) Vanaduse saabudes elab inimene oma mõtete ja kujutlustega üha enam minevikus. Elurõõmu aitab säilitada nartsissismi lõplik ületamine- ümberlülitamine oma egolt elule laiemalt kõigis selle avaldustes. (Tall 2012 : 12) 9 KOKKUVÕTE Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena
määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada nõnda, et ta vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse, selguse ja meelerahu või ei suuda ta enesekeskusest välja murda ning sureb lootusetuse tundega. Vanaduse saabudes elab inimene oma mõtete ja kujutlustega üha enam minevikus. Elurõõmu aitab säilitada nartsissismi lõplik ületamine- ümberlülitamine oma egolt elule laiemalt kõigis selle avaldustes. Vanemat inimest hoiavad ärksana huvi nooremate ettevõtmiste vastu ja sotsiaalsete probleemidega kursisolek, aga ka omaealistega suhtlemine ning üksteise toetamine. Enamik meist läbib Eriksoni kirjeldatud eluetapid vaid osalise edu või ebaeduga. Ning kogeb sageli mingil järgmisel etapil varasemasse arengufasi kinnijäämise probleeme.
Agressiivne laps käitub nartsissistlikult. Tal on nõrk enseväärikustunne ja minakesksus, vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele, vajadus mõju avaldada, vajadus teisi inimesi ära kasutada ja panna neid oma huvides tegutsema, võimetus teisele inimesele kaasa tunda, ta kahetseb vähe või ei kahetse üldse, kõik teised peale ta enda on kõiges ebameeldivas alati süüdi, ta ei ole võimeline loovalt oma aega sisustama ja seetõttu on tal hirm pideva igavuse ja tegevusetuse ees. Nartsissismi raskem juhus on psühhopaatia, sest sellele lisandub veel hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 8 – 15). Nartsissistlikud inimesed ei arvesta teistega ja on minakesksed. Nad eeldavad, et terve maailm pöörleb ümber nende. Nad arvavad, et neil on alati õigus ning nendega vastuolus olevaid inimesi peavad nad kadedateks, pahatahtlikeks nende suhtes ning kättemaksuhimulisteks. „Minakesksus
kolinud juba enne esimese naise surma. Sören kirjutas oma päevikus: ,,Ma sündisin kuriteo tagajärjel, ma tulin ilmale vastu Jumala tahtmist...''(Bõhhovski, Kierkegaard, lk 27.)(Meos 2000) Soren oli väga vastuoluline ja tasakaalutu psüühikaga inimene: religioosne kahtlus võis asenduda fanaatilise usuga, sünged mõtted ülevoolava lõbususega. Temas on leitud mitmesuguseid vaimseid hälbeid: skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi(viimane on tunnustatuim diagnoos).(4) Aastail 1830 38 õppis Sören Kopenhaageni ülikoolis teoloogiat. Valitud erialale vaatamata oli tema eluviis väga vabameelne: ta käis kõiksugustes patuurgastes, 3 raiskas raha, elas võlgu. See võis olla ka võltselumehelikkus, mille tagant kumas tegelikult ikkagi raskemeelsus.(Meos 2000) Ta kirjutas oma päevikusse:,, Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista
eelses faasis, mida tajub. Kui inimene siseneb keelefaasi hakkab see otsustavat rolli mängima, hakkame tegema vahet sise ja välismaailmal. Kirjandusteoreetikuna käsitleb ta poeetilist keelt, millel on võime jõuda keele-eelse faasini. Poeesia on mingil määral võimeline seda kogemust kordama. Muusika samamoodi püüdleb millegini, mis on keelefaasist väljas. Püüd keelest mööda minna, tungida otse maailma, kus on mõnu ja valu. Lähtub veel ühest freudiga seotud mõistest – esmane nartsissismi faas. Oluline faas lapse seksuaalkäitumises. Kuigi saame last vaadata tervikuna ema kehas. Tal puudub väline objekt millele see seksuaalkäitumine on suunatud. Seksuaalsus on suunatud temasse enesesse. Sisemise ja välimise eristamatus. Suurt osa muusikast võime vaadata esmase nartsissismi kaudu. Enesesse pööratus, seksuaaliha, mis on enesekeskne. Intsest – ülim jälestusväärsus. Inimest püütakse esmasest nartisissismi faasist välja tuua, eemaldada intsestist, õpetada
ta ilusaks lilleks, mis kannab tänini tema nime nartsiss. Juba antiikkunstis oli Narkissose lootusetu enesearmastus sagedaseks motiiviks, sest antiikajal armastati ilusate noorukite pilte ja milline nooruk võis veel ilusam olla kui see, kes oma peegelpilti kõigile teistele eelistas? Ent Narkissose surematuses on peale kunsti ja botaanika oma osa ka moodsal psühholoogial: nartsissism on raske psüühiline häire, ja nii mõnedki nimetavad nartsissismi tänapäeva noorte haiguseks. PILET NR 22 SEITSE TEEBA VASTU Polyneikes maeti maha õe elu hinnaga ja tema hing oli nüüd vaba, ta võis ületada manala jõe ja leida kodu surnute keskel. Kuid viis sõjapealikut, kes olid koos temaga Teeba vstu sõdinud, vedelesid matmata. Adrastos, ainuke, kes Teebat rünnanud seitsmest sangarist ellu jäi, tuli Ateena kuninga Theseuse juurde paluma, et too mõjutaks teebalasi vedelema jäetud laipu matmiseks välja andma.
annaabi.ee 
