Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vah...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik..............
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
