n CH3 OOC COO CH3 + n HO CH2 CH2 OH ( CH2 CH2 OOC COO )n + n CH3 OH 9. H H O O H O [ N (CH2 )6 N C (CH2 )4 C N (CH2 )6 C ]n nailon-6,6 nailon-6 10. Peame meeles, et nailon on polüamiid. Nailonesemeid on soovitav pesta mõõdukal temperatuuril (30...50 °C) neutraalsete pesemisvahenditega. Leeliseline seep ei ole hea, sest kõrgemal tempera- tuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110...150 °C, kuid seda ei tohi ületada, sest nailon hakkab siis sulama. Nailonesemete puhastamiseks sobivad õige mitmed lahustid, kuid sellega peab olema ette-
Ei talu eriti päikest. Ei talu päikesevalgust. MÕJU tugevus väheneb. Ei talu läheb rabedaks. 10. KEEMILINE Hea vastupidavusega. Sobivad kõik Talub hästi. PUHASTUS keemilisepuhastuse lahustid. 11. PLEEGITAMINE Vähendavad puuvilla Võib kloorpleegitada. Muudab nõrgemaks. Siidi pleegitamine on üsna tugevust. vaevaline ning see ei vaja seda. Muudavad kiu
Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. [2] Sünteetilised tekstiilid on näiteks akrüül, polüamiid/nailon, polüester, spandex ehk elastaan (kaubamärgina Lycra) [1] Polüamiid Polüamiid on polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Polüamiid (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. [2] Polüester Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. [2] Polüakrüül Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga
Sünteetilised kiud jagunevad: Polüamiid (nailon) On vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega
tunduvalt pikemad ja saadakse käsitöölõngades, värvitoonis pesta jahedas vees, ja spets siledamat ja pehmemat kardinasametis ja vahenditega, kuivatada kangast, vanub kergemini, vaibalõngades, tasapinnal, triikida ei soovitata, läkivam ja pehmem, kui lambavill, vastupidav, elastne, mittekortsuv, ei elektriseeru ja on lihtne puhastada, lihtne värvida, soojapidav, niiskust hülgav, kergesti süttiv, Vikunjavill WG karvkate on õhuke, kuid kiud sellest tehakse maailma tagaosas pikk ja on soojapidav ja pehme. Kiud pehmemat mantliriiet
Lahus on happeline, kui selles on oksooniumioone rohkem kui hüdroksiinioone. Sooda vesilahus ph12 Nuuskpiiritus ph 11 Veri ph 7.4 Kartul pH 5.8 Õun pH 3.1 Maohape pH 1 PUHASTUSAINED Ajalugu: 1. vesi 2. vesi + temperatuur --> vee kuumutamine 3. vesi + alus ---> tuhk, looduslik sooda 4. Roomas võeti kasutusele käärinud uriin/virts 5. Avastati seep 6. 1916. a tehti Saksamaaal esimene sünteetiline pesuaine 7. Maailmasõjad peatasid sünteetiliste pesuainete arengu 8. 1950-ndatel algas sünteetiliste pesuainete läbimurd Puhastusainete koostisosad: 1. tensiidid (seebid, sünteestensiidid) 2. alused (fosfaadid, silikaadid, ammoniaak, amiinid jne) 3. happed 4. lahustid 5. lisaained 6. muud puhastusprotsessi tõhustavad ained 4 1
Leotab ja transpordib ära mustuse Eemaldab mustust mehhaaniliselt Toimib soojusenergia toojana Lahjendab puhastusaineid Loputab mustuse pinnalt. Vee karedus Veel on ka halbu omadusi puhastusprotsessis. Kuna vesi on hea lahusti, siis vees lahustuvad ka maapinnas sisalduvad soolad. Mida rohkem on vees sooli lahustunud, seda karedam on vesi. Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi raskendab pesemist. Kuidas pehmendada vett? Vee kuumutamisega Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad Ca- ja Mg- ioone. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Sellist vee omadust nimetatakse pindpinevuseks. Vee pindpinevus on tingitud vee molekulide vahel olevatest vesiniksidemetest. Mida külmem on vesi seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus (vee tihedus on suurim 4 kraadi juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujulisel pinnal ja ei valdu
Omadused: eriti inimsõbralik. Niiskus imendub hästi. On vastupidav kiud, kuid puuvillakangas võib kortsuda ja kokku tõmmata. Hooldamine: pesuvee temperatuur mitte enam kui 40-60 C. Läheb puhtaks väga tugeval pesemisel. Linane valmistatud looduslikust linakiust. Omadused: puhas kiud on läikiv. Kiud on kõva, mustus ei jää pinassesse kinni ja on lihtsam puhastada. Kiud ei kannata tugevat painutamist ja võib kokku tõmmata. Holdamine: kannatab kõrgel temperatuuril pesemist ja keemist, kuid puhtakssaamisel ei ole see oluline. Liigakõrgel temperatuuril tõmbub kortsu. Soovitavam pesu temperatuur on 60 C, sest see kahjustab kiudu kõige vähem. Ei kannata tugevat tsentrifuugimist. Triigitakse niiskena. Vill lambavill. Omadused: hea soojapidamisevõime. Kortsub vähe. Puudus on pesus vanumine. Hooldus: ära kunagi leota villa. Kasta enne pesemist märjaks puhtas leiges vees, nii imeb vill vähem pesuainet kiu sisse
1. Doseering: 25ml/5l kohta.vaja 2l puhastuslahust. Kui palju tuleb lisada puhastusainet? 25ml-5000ml x ml-2000ml x = 25*2000/5000 = 10ml 2. Koristuskulude vähendamine: 3. Ohtlikud jäätmed: inimtegevuse need jäägid mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist ja keskkonda õlijäätmed,värvi ja laki ja liimijäätmned,elektrijuhtmed,päevavalguslambid,puidukaitsevahend,puhastusained ja lahustid, 4. Koristusruumi tingimused: puhas, avar, ventilatsiooniga ( õhurikas ), ainetel sildid ja eemal teistest ruumidest, päike ei tohi peale paista, ruum peab olema kuiv. 5. Koristusmeetodi valikut muudab pinnakattematerjal ja mustuse liik. 6. Koristusmeetodid kuivpuhastus ( pühkimine, kloppimine, harjamine, tolmuimemine, vahend korjab, harjab mustust, mehaaniline osatähtsus väike ) väheniiske puhastus e
ioonilised sidemed ja hüdrofoobne vastastikmõju. Hüdrofoobset vastastikmõju põhjustab süsivesinikahelate nõrk omavaheline tõmbumine. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused.
Lasta segu keema, valada segu ämbrisse või kaussi ning sokid sisse, leotada üleöö ja järgmisel päeval pesta nagu tavaliselt. Koltunud riided valgeks – selleks leotada koltunud riideid üleöö 12 osas vee ja 1 osa äädikalahuses. Pesta järgmisel päeval nagu tavaliselt. Vanad plekid riietelt välja – selleks töödelda plekke 3 sl äädika, 2 sl pesuvahendi ja 1 l sooja vee lahusega. Hõõruda plekk lahusega kokku, kuivatada paberiga enne pesemist. Raskesti eemaldatavad plekid nagu koola, ketšup, tomat, punane vein, juuksevärv – neid kõiki on võimalik puuvillastelt riietelt välja pesta, kui plekkidega hakatakse tegelema nii kiiresti kui võimalik (esimese 24 h jooksul), töödelda määrdunud ala koheselt 5% äädikaga ja pesta kohe pärast seda. Raskemate plekkide korral lisada pesutsüklile veel 1-2 tassi 5% äädikat.
VESI Vee osa puhastusprotsessis: Ø niisutab puhastatava pinna Ø leotab ja transpordib ära mustuse Ø eemaldab mustust mehhaaniliselt Ø toimib soojusenergia toojana, samuti puhastusainete lahendaja Ø loputab mustuse pinnalt Vee karedus Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi tekitab nn. Katlakivi. Kare vesi raskendab ka pesemist. Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega Ø Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad CA- ja Mg-ioone. Reaktsiooni tulemusena moodustub sade. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile. Mida külmem on vesi, seda rohkem on seal vesiniksidemeid, seega on suurem ka pindpinevus. (Vee tihedus on suurim 4'C juures). Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada
Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr. Siidi saadakse siidiliblika rööviku kookonitest. Kookoneid aurutatakse ja leotatakse kuumas vees ning seejärel keritakse niit lahti. tekstiilkiududena kasutatakse veel jõhvi ja udusulgi. Koosnevad peamiselt valkainest, nende põlemisel eraldub iseloomuliku karvade põlemise lõhna. Loodusliku siid omadused: hügieeniline, imab hästi niiskust, kortsub vähe, vee ja päikese mõjul tugevus väheneb, talub vaid õrna pesemist ja leiget vett, triikimisel ei talu kõrget temperatuuri kuni 150*C, raske õmmelda tema libeduse ja venivuse tõttu, põleb aeglaselt, jääk on söestunud purunev tomp, eraldub karva põlemise lõhna. Kanep(niinekiud)- tööstuslik kanep. Tema kiud on jämedad ja kangaste valmistamiseks kasutatakse vähem. Tähtsaimad tootjad Venemaa ja Hiina. Linakiust pikem, jäigem, jämedam ja ebaühtlane. Päiksevalguse taluvus väiksem kui linal, samas läige oluliselt intensiivsem
· alumiiniumkloriid (kasutatakse deodorantides) · happeid sisaldavad puhastusvahendid · soolhape ja seda sisaldavad puhastusaineid (katlakivi eemaldajad/kahheli puhastusained) · erinevad kloori sisaldavad happelised ja leeliselised puhastusained · soolane vesi (merevesi klooriaurud erinevad fosforhapet sisaldavad puhastusained) · alkohol · lahustid · atsetoon · kütustena kasutatavad ained · pleegitajad · tärpentin 5 Ka väga väikese ülevalloetletud ainete sisaldusega puhastusained võivad kahjustada pinnakatet, kuna pärast vee aurustumist järelejäänud puhastusaine jäägid on tugevatoimelised. Vinyl and Linoleum Cleaner Tootja: Trans- Meri Ab
mitteioonaktiivseteks detergentideks. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH
Valkkiud seevastu põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna. Väljaspool leeki nad kustuvad. Sellepärast võib ka villase tekiga tuld kustutada. Puuvillast tekki ei tohi selleks kasutada. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad suhteliselt hästi. Enamasti nad sulavad leegis (termoplastid), lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Polüamiidide põletamisel tekib eriti iseloomulik hele ja läbipaistev kuulike. Seda omadust kasutatakse nailon ja kapronlõnga otsa lahtihargnemise korral otsa põletatakse ja see jääb kinni. Sünteeskiude võib uurida ka katseklaasis pürolüüsi tehes (kuumutamine õhu juurdepääsuta). 2.3. Värvimisproov. Põlemisprooviga saab kiudude liigi enamasti kindlaks määrata, aga kui vastus jääb ebaselgeks, siis võib aidata veel värvimisproov. Valkkiududele hakkavad kõige paremini peale happelised värvained, tsellulooskiududele aga neutraalsed või aluselised värvained.
Sissejuhatus Komposiitmaterjalid on tänapäeval mõjutamas kõiki tootmisvaldkondi, ka mööblitööstust. Uute tehnoloogiate abil saab saavutada materjalidele omadusi, mis toote kvaliteeti suuresti tõstavad. Mõndadest tehnoloogiatest tuleb ka edaspidi juttu. Komposiitmaterjalide kasutamine on eelkõige mugav tarbijale, kuna toode areneb ajas edasi. Pehme mööbli puhul on tähtsaim sisu, mis tagaks tarbijale mugavuse ja hoiaks keha õiges asendis, ning sobiv kattematerjal, mis oleks vastupidav, kergestihooldatav, kuid samas ka nahale meeldiv. Pehme mööbli valmistamine Pehme mööbli elementidena valmistatakse harilikult · Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattematerjalist. Elastsed alused
keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 12-18 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH
kvaliteediga vett ning sobivat pesemismeetodit. Pesemine on vajalik, et vabaneda villarasust, villas olevast mustusest (uriin, tolmuosakesed jm) ja villarasvast. Villa pesemise juures on oluliseks ka vee kvaliteet. Soovitav on pesta villa vees, mille CaCO3 sisaldus ei ületa 70 mg/l. Kodustes tingimustes sobib villa pesemiseks väga hästi vihmavesi või siis vihmaveega segatud kaevuvesi. Villa kuivatamine võtab suvel aega 1-2 päeva, eeldusel, et vihma ei saja. Pärast villa pesemist algab villa töötlemine huntimisega. Villahundiks kutsutakse on masinat, mille abil pestud vill ,,lahti nopitakse". Lisaks eraldub huntimise käigus villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänuseid). Kraasimise eesmärgiks on villakiude veelgi rohkem üksteisest eraldada ning kiudusid orienteerida. Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks või viltimiseks.
Märjana viskoos tursub märgatavalt, selle pikkus väheneb ning ei taastu enam pärast kuivamist. Leelised - talub leeliseid suhteliselt hästi. Tugevad lahused muudavad kiu nõrgemaks. Tavaviskoos nõrgeneb merseriseerimisel. Happed - puuvillast väiksema happetaluvusega, reageerimismehhanism on sama: happed lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - sõltub viskoosi valmistusviisist. Üldiselt talub suhteliselt hästi. Orgaanilised lahustid - talub hästi kemopuhastuse ja plekieemaldusvahendite lahuseid, paremini saab puhtaks pestes. Päikesevalgus - vastupidavus päikesevalgusele on väiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas. Kahjurputukad viskoosist ei toitu. Füsioloogilisi omadusi Hügroskoopsus - väga suure niiskusimavusvõimega. Soojapidavus - viskoosi soojusjuhtivusvõime on suur
-Chips - laastud -Hopper Reservoir - kolureservuaar -Staple Bale - Kiupall 8. Looduslikud polümeerid: nukleiinhapped, valgud, kitiin, polüsahhariidid, polüpreenid (merevaik, tselluloos, tärklis, plastmass, kile). 9. Biodegradeeruv materjal on täielikult sulanduv. Eelised: soojusvahetus väga hea, polümeer saadakse graanulitena. Puudus: väike mehhaaniline tugevus ja gaaside läbilaskvus. Kasutatakse pannidel, näiteks teflon. 10. Diamiini ja dihappe polükondesatsioonil moodustub nailon. Reaktsioonil tekib vesi, mis on iseloomulik kondensatsiooni reaktsioonidele. Vesi eraldub ka polükondensatsioonil. Kuna kaprolaktiimis on amiidide osa juba olemas, siis polümeeri tekkel vett ei moodustu. 11. polüamiidist valmistatud toode: turvavööd (autodes ja muudes sõidukites), ujumisriided (trikoo), dusikardinad (dusiruumi ees), tuletõrjujate töörõivad (kõrgele temperatuurile vastupidavad), proteesid. 12
õrnadele riietele mõeldud pesuvedelikuga. Mugasiid Muga siid on äärmiselt vatupidav, loomuliku kollaks-kuldse varjundi ning läikiva tekstuuriga. Varasemlt arvati, et muga siidi ei saa värvida ega pleegitada tema madala poorsuse tõttu, kuid see ei vasta tõele. Muga siid omandab värvaine nagu iga teine siid. Antud siidi läige suureneb peale igat pesemist. Soovitatav on käsipesu. Erisiid Teatakse ka kui Endi ja Errandi siid. Erisiidi nimetatakse rahvakeeli ka vägivallatu siid, kuna siidi valmistamiseks kasutatakse vaid täielikult avanenud kookoneid ehk nukkudel lastakse areneda täiskasvanuteks. Eri siidi on nimetatud ka vaeste inimeste siidiks, kuna see ei
Polüamiid kiudude lisamine teistele kiududele parandab nende tugevust ja pikendab kandmisiga. HOOLDAMINE: Polüamiidkiudu sisaldavaid materjale võib üldjuhul pesta masinas 40° C juures, kuid mitte kasutada valgendajaid sisaldavaid pesuaineid, sest kuumas vees ja paljude kemikaalide toimel tõmbavad polüamiidkiud kokku. Pressida temperatuuril 110° C, kuid kiiresti ja ettevaatlikult, et materjali mitte läikima hõõruda. Peale pesemist on soovitav kasutada pehmendusainet, et eemaldada staatilist elektrit. Polüester (lühend: PL) Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine – rõivad kuivavad ruttu. Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40oC
Kolni vesi: sobib enamike rasvaplekkide eemaldamiseks. Loputusvahend: sobib hästi rasvaplekkide eemaldamise ettevalmistuseks (ettevaatust värvitud loputusvahendiga!). Piim: kasutatakse plekkide pehmendamiseks. Just hapupiim eemaldab efektiivselt puuviljaplekid. Piiritus: sobib rasva ja valgukiudude eemaldamiseks eriti õrnadelt kangastelt. ETTEVAATUST! Põlevpiiritus ei sobi plekkide eemaldamiseks. Kasutage, kas plekieemalduspiiritust või seebipiiritust. Seep: olulisem plekieemaldusvahend. Spetsiaalne seep plekkide eemaldamiseks on näiteks tarpentiiniseep. Värskeid kohvi, tee, puuvilja ja veiniplekke on võimalik eemaldada seebiga. Sibulamahl: aitab põlemisplekke eemaldada. Sidrunimahl: sobib tindiplekkide eemaldamiseks. Sool: soolavett kasutatakse plekiveena. Kuiv sool imab rasva, punaveini ja tahmaplekid. Ää dikas : neutraliseerib aluselisi (leeliselisi) plekieemaldusvahendeid. Äädikas ei eemalda plekke, küll aga
Ta niiskusimavusvõime on tunduvalt väiksem võrreldes teiste tsellulooskiudega, see muudab ka ta värvimise keerulisemaks. Triatsetaat elektriseerub hõlpsasti ning ta on võrreldes atsetaadiga keemiliste ainete toimetele vastupidavam. Kiu eripäraks on see, et ta talub väga kõrgeid temperatuure - isegi keetmist. Eeliseks on ka ta vetruvus, mis tähendab, et triatsetaat ei kortsu nii kergesti. 2. SÜNTEETILISED KIUD 2.1 POLÜAMIID Enamlevinud polüamiidkiud on nailon ja perlon. Need on elastsed ja kulumiskindlad kiud, mille lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge, kuid samas väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv.
seebikivilahuses). Kiudude reageerimist hapetele ja alustele kasutatakse ka kanga kiusisalduse määramisel. Head tulemused pleegitamisel, viimistlemisel ja värvimisel sõltuvad kiudude reageerimisest hapete ja alustega. Oksüdeerivad vahendid, mida kasutatakse kiudude pleegitamisel põhjustavad kiudude lagunemist, seetõttu võib neid kasutada ainult lühiaegselt (nt eriti tundlikud pleegitamise suhtes on vill, siid, atsetaat, akrüül). Orgaanilised lahustid, mida kasutatakse toote keemilisel puhastamisel ja kiudude päritolu määramisel, mõjuvad kiududele erinevalt (nt happe mõjul puuvill laguneb, atsetaat laguneb atsetoonis jne). Keemilist reaktsiooni kasutatakse ka riide eriviimistlusel (nt valmisriidest saab happe abil eemaldada puuvilla - kui siidpitsi puuvillasele riidele tikkida ja riiet töödelda happega, siis puuvill laguneb ja pestakse välja, kuna siid, valkkiuna, ei kahjustu).
Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu. Terve ja hästi hoitud värvipind on eelduseks hea pesutulemuse saamiseks. Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt.
Hooldustöötaja annab kas vajalikke nõuandeid, aitab pesemisel või hoolitseb täielikult haige puhtuse eest. See kui palju suudab haige ise oma puhtuse eest hoolitseda, tuleks kohe välja selgitada, kas siis haige enda käest küsides või omastega vesteldes. Alati tuleb esmajoones arvestada haige soovidega. Pesemine tuleb planeerida nii, et haige ei peaks asjatult ootama. Pesemist saab teostada kas täielikult voodis, osalise pesuna voodis, voodi ääres või pesuruumis. Nahahooldusele lisaks kuulub isikliku hügieeni teostamise juurde veel: suuhügieen, habemeajamine, juuste pesemine ja hooldus. Pesemisvõtteid raskendavad haige seisukord ja jõud, protseduurid ja haige oma harjumused. Eakate inimeste nahk ei taha väga sagedast pesemist (hooldekodudes vannipäev 1 kord nädalas, kuid vajadusel võib ka sagedamini). Enne pesemist ja selle järgselt tuleb alati desinfitseerida käed
Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus esimesel korral ei rahulda, tuleks pesta uuesti ja kontrollida auto värvi pinda ega ei paista põhivärv. Kui on nii juhtunud, siis seda autod puhtaks saada on võimatu. Terve ja hästi hoitud värvipind on eelduseks hea pesutulemuse saamiseks. Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt.
taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu Hooldus veel baseeruva õliga või lahustil baseeruva õliga. Läigestamine on oluline protsess esindusruumide õlitatud pindade hooldamisel. Kahjustavad: liiv, lahustid, vesi, kanged ained. 2.1.2 Laminaat Laminaadi kasutamine kodudes on kasvanud, lisaks kasutatakse hotellides ja büroodes. On kuivade ruumide kate ja meenutab laudparketti või kivipinda. Joonis 4. Laminaat Kasutuselevõtupuhastus: Eemalda paigaldamisaegne mustus, pese neutraalse aine lahusega. Väldi rohke vee, aluseliste- ja abrasiivainete kasutamist. Plekke eemalda majapidamispiiritusega, loputa. Laminaadile ei soovitata hooldusaineid ega vaha
Harva autot pesijatel soovitaks mujal leotusvahendit ise eelnevalt autole kanda. Õli ja soola sulatatud ning rehvinaastude lahti kistud värvkattele sattunud asfalt on masinpesulale probleemiks. Sellepärast tuleb spetsiaalset asfaldipleki eemaldajat autojuhil ise enne pesu autole kanda. Kuigi müüakse erinevaid asfalti sulatavaid vahendeid, on oma kogemuste põhjal konkurentsitult parim Polar tootesarja asfaldiplekieemaldaja. Teised, enamasti emulgeeritud lahustid, pole mõeldud autopesulates kasutamiseks ning autole jääb laiali hõõrutud asfaldi emulsioon, mida külm vesi maha pesta ei suuda. Käsipesulas saab puhtaks ka kohad, kuhu masina harjad või veejoad ligi ei pääse. Samuti on seal mootoripesu võimalus. On siiski küllalt pesulaid, kus auto käsipesu tulemus jääb masinpesula omale alla. Odavama teenuse hinna nimel ei kasutata neis eelleotuseks leotusvahendit, vaid emulgeeritud lahusteid. Lahustid leotavad küll asfalti,
Sobib glasuurimiseks ja akvarellimiseks. Ka püsivuse ja vastupidavuse järgi võib värve jagada kolme kategooriasse: · I kategooria Suurepärane valguskindlus, toon ei muutu ajajooksul. Sobib ka välitöödeks. · II kategooria Väga hea valguskindlus. Värvid sobivad eelkõige sisetöödeks. Ei kannata tugevat ultraviolettkiirgust. · III kategooria Vähene valguskindlus ja vastupidavus. Segatuna võivad muuta I ja II kategooria värve vähem püsivaks. Ei soovitata kasutada töödel, mis on mõeldud pikema ajaliseks säilitamiseks. (http://www.vunder.ee/public/files/akruul.pdf) 2. Maalimispinnad Üks akrüülvärvide eripära on see, et nendega võib maalida peaaegu et kõikjale, peaasi et aluspind oleks rasvavaba. Enim levinud maalimispinnaks on lõuend.Kuid alati ei pea tingimata ostama poest lõuendit, selle võib ka ise teha.Lõuendi valmistamiseks sobib kasvõi vana voodilina. Riie tuleks kinnitada alusraamile
vedelat lahtist mustust. Kinnistunud mustus tuleb eelnevalt vastavate puhastusainetega niisutada. Hea korduvkasutusega puhastuslapi omadused Suure imavusega Vastupidav Kergesti puhastatav Paraja suurusega Ei eralda ebemeid Laguneb looduses Kasutusotstarbe järgi jaotatakse Põrandalapid Mööblilapid Aknapuhastuslapid Koristuslappe valmistatakse erinevatest materjalidest Puuvillane koristuslapp imab hästi niiskust, taluvad pesemist kõrgel temperatuuril ja on vastupidavad. Ei elektriseeru. Puuduseks on see, et lapid kuivavad aeglaselt ja võivad pesus kokku tõmbuda. Määrdununa on suurepäraseks kasvupinnaks mikroobidele. Frotee, vahvelkangas, trikoo, marli ja flanell-lapid. Puuvilla kasutatakse ka mittekootud kangastes. Pestakse pesumasinas kuni 90 C juures. Tselluloosist koristuslapp on poorne, mistõttu kasutakse seda pesukäsnade ja käsnalappidena. Jätab pinna märjaks. Kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
