küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. Teine osa romaani moraalist on pessimistlik nägemus sellest, missugused on loodusseaduste rikkumise tagajärjed. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Raamatu probleemid seisnesid inimeste mõistmatuses haruldase nähtuse üle, nähtamatu mitte aktsepteerimises, Griffini raskes ja õnnetus elus, üksinduses ja reetmises. Tähtsamad tegelased raamatus on Meditsiinitudeng Griffin, doktor Kemp, Thomas Marvel, härra ja proua Hall, politseiülem Adye. Raamatu tegevuskäik lühidalt: Griffin (nähtamatu mees) ilmub väiksesse külalistemajasse Ipingusse lumetormi ajal. Kuna ta on üleni täielikult kaetud riietesse, kaasarvatud kogu ta nägu, tõmbab ta väga palju tähelepanu. Ta on väga ebaviisakas, aga kuna ta pakub külalistemaja perenaisele proua Hallile väga palju kulda, hoiab proua Hall hambad ristis ja on temaga viisakas
Hall tahtis teada mis on temaga juhtunud aga võõras ei tahtnud kellegagi rääkida ja sulges end tuppa. Vältimaks teistega kokkusaamist, käis ta harva väljas. Kuid uudisimulikud külaelaniked ei jätnud teda rahule ja ühel päeval ta näitas kõrtsus, et ta on nähtamatu. Kõik sealsed inimeseks imestasid ja jooksid minema. Nähtamatu pidi sealt lahkuma kuna kõik tahtsid teda kinni püüda. Tal oli vaja anilist kes tooks tema asjad sealt kõrtsust ära. Ta leidis ühe mehe kelle nimi oli Marvel. Marvelist ei olnud palju kasu kuna ta hakkas kartma ja põgenes Nähtamatu eest ära. Nähtamatu ei lõpetanud otsingut ja koputas suvalisele uksele. Juhuslikult elas seal dr. Kemp, kes oli Nähtamatu tuttav kooliajast. Ta rääkis Kempile kuidas ta nähtamatuks muutus. Ta oli enne teinud katse kassi peal. Kassil jäid ainult silmad nähtavale. Ta rääkis veel mis elu on ta pidanud nähtamatuna elama. Kõik ajasid teda taga. Öösel oli aga Kemp
all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe. · Dan Gregory armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik Ameerika ajaloos. Raske iseloomuga, temaga polnud kerge suhelda. Suur Mussolini austaja. Läks ka Itaaliasse tema juurde tööle. Lastakse briti vägede poolt maha. · Marilee Kemp Dani elukaaslane, kes on pärit rasketest oludest. Ta on kesise haridusega, kuid sellegipoolest üsnagi intelligentne, elutark ja hea südamega. Kavapunktid: · Rabo satub rannas jalutades kokku Circega, kes jätab lausa vulgaarse mulje oma otsekohesuse ja pealetükkivusega. Vanahärra lubab naisel oma majas viibida ja raamatut kirjutada. · Naine ka küsib kohe, kuidas tema vanemad surid. Tuli välja, et Rabo vanemad elasid üle
33. Teised hakkasid protesteerima ning läksid kindlusest välja nõu pidama. Nad lõikasid midagi raamatust ning kui nad tagasi tulid, pistis üks neist midagi Johnile pihku. See oli Must Märk ning seal oli kirjas ,,Takandadud". John hakkas vastu ja teised nõudsid selgitusi. John rääkis jälle oma mesijuttu ning ta jäi siiski piraatide kapteniks. 34. Arst tuli kindlusesse haigeid vaatama. Ta oli Jimi peale natuke kuri, kuid tegi tööd hoolega. Siis palus ta luba rääkida Jimiga ja John lubas seda vastutasuks tema headuse eest. Teised olid jällegi selle vastu, kuid John hoidis neid vaos. 35. Piraadid läksid varandusejahile. Jim pandi ahelatega Johni külge ning nad hakkasid sammuma kompassi saatel. Varsti nägid nad luukere ning kuulsid kapten Flinti hääli. Nad ehmusid sellest ja see aeglustas neid. See oli tegelikult Ben Gunn, kes seda tegi, et võita aega Grayle ja arstile, kes läksid aarde juurde ootama. Kui mehed sinna
Korterist sai ta ennustuse, et ta sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Seetõttu lippas ta doktor Kuzmini poole kontrolli. Kuzmin ei mõistnud, kes sai patsiendile sellise diagnoosi panna ning sõnas, et hetkel tal küll vähki pole. Sokov tasus doktorile ning läks minema. Seejärel hakkasid kliinikus toimuma imelikud asjad arst leidis, et raha oli moondunud pudelisiltideks, tema kabinetis oli kassipoeg koos piimakausiga, tema kabinetis lendas ringi kummaline lind. Professor palus endale kaanid saata ning istus hiljem murest murtuna oma kabinetis, seltsiks professor Bouret. XIX peatükk Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Natasa, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab, et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos.
V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega. Nad filosofeerisid igasugustest teemades, nii ilust, surematusest, meestest, kirjanikest ja nende motivatsioonidest. Kui nad olid oma jutud ära ajanud, siis tõusid püsti ja lahkusid. VII
Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja
Franz Kafka ,,Protsess" Kokkuvõte (subjektiivne*) Romaan Josef K. nimelisest mehest, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Arreteerimine Ühel hommikul veidi enne K. kolmekümnendat sünnipäeva ilmuvad tema elukohta ametnikud, kes teevad K.le selgeks, et ta on arreteeritud, täpsustamata mille eest. Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud. Jutu käigus lõhuti pr.Grubachi serviis ja tekitati talle peavalu. Politseiinspektor võttis K. vastu preili Brüstneri toas, kus viibisid ka kolm ametnikku pangast, k
Woland ei saanud seda soovi ise täita, vaid seda pidi tegema Margarita ise. Kuna see soov ei läinud arvesse, soovis Margarita meistriga kohtuda. Peagi tuli akna kaudu sisse haiglariietes mees. See oli meister. Ta oli ärevuses ning ta tuli maha rahustada. Räägiti romaanist, mille meister oli kirjutanud. Üle kõige soovisid meister ja Margarita elada vaikselt oma keldrikorteris. Seal elas, aga juba elanik. Wolandi kaotas mehe ning ta nime dokumentidest nagu teda poleks olnudki. Natasa palus, et teda jäetaks nõiaks ja ta soov täideti. Sisse tuli Nikolai Ivanovits, kes palus tõendit selle kohta, kus ta oli öösel viibinud. Ka see palve täideti. Nüüd tuli Varenuhha, kes ei soovinud enam vampiir olla. Ka tema soov täideti. Romaani käsikirjad, mille meister oli ära põletanud, olid Wolandil tervetena olemas ja ta lasi need kohvrisse pakkida. Maragritale andis ta teemantitega hobuseraua. Seejärel asuti koduteele. Koridoris kaotas Margarita hobuseraua ära
Vahepeal oli Harry saatnud Siriusele kirja, milles ta jutustas sellest ja vahepeal olid ka nõiajookide tunnid, mis olid kõige vastikumad, sest Snape kiusas teda nüüd veelgi hullemini. Vahepeal oli ilmunud artikkel temast, mille autoriks oli Rita Skeeter, vastik reporter, kes toppis oma nina kõikjale ja kõigisse. Lähenes ka 24.november, esimene ülesanne. Mõni päev enne esimest ülesannet saatis Hagrid talle kirjakese, kus palus tal kell 9 õhtul tema majakese juurde tulla. Ta tahtis Harryle midagi näidata. Harry pidi panema selga oma nähtamatuks tegeva mantli, mille ta oli pärinud oma isalt. Niisiis asus Harry teele. Olles sinna jõudnud, viis Hagrid ta metsa vahele, kus olid lohed. See oligi esimene ülesanne - pääseda mööda lohest! Harry läks varsti tagasi, sest Hagrid oli ta unustanud - Hagridi nõrkus oli lohed. Nüüd siis teadis Harry, mis on
jumalusi: titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja hekatonheirid. Tuntuimad titaanid olid Kronos (Aeg), Rhea. Okeanos, vennad Prometheus ja Atlas. (joonis 1) Mingil põhjusel Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid hirmutavad kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid. Sel viisil tõukaski titaan Kronos oma isa troonilt ja heitis paari oma õe Rheaga. Et
Aramis, kes oli Porthosele täielik vastand. Umbes kahekümne kolme aastane noormees, naiivse ja leebe näoilmega, mustade silmade ja roosade põskedega. D'Artagnanile oli need jutud, mis ootetoas rääkiti nii südame lähedased, sest ka tema tahtis kuuluda musketäride hulka. Lõpuks jõudis kätte aeg, kui teda kutsuti härra de Treville juurde. Ta paistis halvas tujus olevat, sest eelmisel õhtul oli kardinali kaardiväe ja tema musketäride vahel olnud konflikt. Härra palus Porthosel ja Aramisel seda asja selgitada. Treville tahtis ka teada, miks pole kohale jõudnud Athost. Porthos teadi öelda, et Athosel on rõuged. Peagi lõi kihama koju rahvas ukse taha, sest Athos oli tulnud. Athos oli selles konfliktis saanus sügava mõõga haava. Ta oli aga liiga nõrk nii pikkast teekonnast, et talle kutsuti arst. Musketärid lahkusid ja d'Artagnan jutustas kadunud kirjast ja mileedist. Lahkudes andis härra de Treville soovituskirja Akadeemia direktori jaoks.
Tappa laulurästast. H.Lee Esimene osa. 1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam koolis käia. Sõnum: Igal ühel
Tuli hommik, miss Marple sõi rahulikult oma hommikusööki, kanoonik Pennyfather sõitis Briti muuseumisse, ning leedi Sedgewick rääkis läbi akna uksehoidjaga, kellega tal nooremas eas armuafäär oli olnud. Loomulikult suutis miss Marple Bessi juttu pealt kuulata, aga seda ei teinud ta ainukesena... Peale seda sõitis Jane Marple taksoga Robinsoni ja Cleaveri kaubamajja. Samal ajal sõitis Elvira Blake oma sõbranna Bridgeti juurde. Ta palus Bridgetilt abi raha saamisel. Alguses Bridget keeldus, kuid peale mitmeid palumisi ta siiski nõustus kaasa mängima. Nende plaan oli selline: Elvira läheb juveliiri juurde, ning palub tal talle ehteid ette näidata. Samal ajal Bridget jookseb mõnele autole ette juveliiriäri ees, juhtub peaaegu avarii, juveliir tõmbab oma tähelepanu Bridgetile, Elvira haarab laua pealt mõne kalli ehe, ning läheb rahulikult minema. Seejärel lähevad nad pandimajja ning saadud raha eest ostavad lennupileti
Ta ärkas üles Haiglatiivas ja tuli välja, et tal on pealuu lõhenenud, kuid Pomfrey sai selle korda. Mäng lõpes Hufflepuffi võiduga ning lõpuskoor oli 320:60. Harry tahtis väga teada saada, mida Malfoy plaanitseb, kuna ta nägi, et Malfoy ei olnud lendluudpalli vaatamas. Siis tuli talle mõte, et ta võiks paluda Kreacheril ja Dobbyl paluda Malfoyd jälitada ja seda ta tegigi. Nad ilmusid oma nimede peale haiglatiiba ja Harry rääkis seda neile. Ta palus neil tulla talle teatama oma jälitamise tulemusi ja seda ainult Roni ja Hermione läheduses.* Dumbledore kutsus Harry enda kabinetti, et võtta järgmist tundi. Harry ei olnud saanud Slughornilt seda mälestust kuna alati, kui ta tahtis seda küsida ehk peale tundi, läks Slughorn oma kabinetti ära, vältides Harryt. Dumbledore küsis, miks ta pole mälestust saanud ja Harry vastas, et tal on palju tegemist olnud. Dumbledore vastas, et see on kõige tähtsam mälestus ja väga tähtis
tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena tetama ta, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool
kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena teatama, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool
MAAILMA JA INIMSOO LOOMINE Kõigepealt oli Kaos. Siis sündis 2 last: Öö & Erebos. Pimedusest ja surmast sündis Armastus. Temast aga Valgus aka Päev. Siis tuli Maa ja temast Taevas. Nende lapsed olid monstrumid, tohutu jõuga. 3 esimest: 100 kätt & 50 pead. 3 järgmist kükloobid. Viimased koletised titaanid, mõned neist inimestele heatahtlikud. Taevas vihkas esimesi 3 poega ja pani need vangi maa alla salajasse kohta. Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos oli oma õe ja abikaasa Rheaga universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas
Vaieldamatult on üks Hispaania kirjanduse tippteoseid Miguel Cervantes de Saavedra ,,Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast" ,,Don Quijote" esimene osa ilmus 1605. aastal ja teine osa 1615. Eesti keeles tuli teose esimene osa esmakordselt välja Teise maailmasõja ajal, teine osa pärast sõda. Mõlemad raamatud pani eesti keelde tuntud hispanist Aita Kurfeldt. Pärast teose esmakordset avaldamist tõlgendati seda kui koomilist romaani. Hiljem seevastu hakati nägema ka teose tõsidust, võib-olla isegi traagilisust peategelase Don Quijote taustal. Kas traagiline või koomiline- aga alati on ,,Don Quijote" pakkunud kõneainet ja on olnud kirjanduses tähtsal kohal. Ütles ka ju Miguel Cervantes ise, et kirjutas ,,Don Quijote" kõigi aegade jaoks. Teose peategelane oli Don Quijote, päris nimega Quijada või Quesada. Ta oli hidalgo (hijo de algo), keda oli Hispaanias sel ajal palju. Don Quijote hullus rüütliromaanidest ja hakkas kujutama ette, et ta on samuti rüütel püüd
Jane päästis oma peremehe ning nad said veelgi suuremateks sõpradeks. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi. Nende seas ka Ingram Blanche. Ingram oli väga kena välimuselt, kuid ta ei sallinud guvernante. Levisid jutud, et Ingram Blanche ja mr Rochester abielluvad. Jane aga oli oma peremehesse armunud ning see tegi ta väga kurvaks. Kord käis Jane peremehega jalutamas ning siis tuli välja, et ka mr Rochester armastab Jane`i. Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse
kiirgus rikkus nende elektriseadmed. Taas kord kasutati, keda kasutada sai – inimesi. /…/ Katusel tohtisid nad viibida nelikümmend sekundit. Aeg, mille jooksul jõudis neljanda ploki haigutavasse auku heita ühe või kakskühvlitäit radioaktiivseid jäätmeid. Mõnikord ulatus kiiritusdoos kümne tuhande röntgenini. /…/ On kindlaks tehtud, et radioaktiivse kiirituse lävi, mida inimkeha suudab neelata, on kakskümmend viis röntgenit. See on sõjaväenorm. Esimestel päevadel jagati meile märkmikud, et paneksime kirja igapäevase kiiritusehulga. „Katusekasside“ meeskonnaga koos töötades saan aru, et tuleb valetada. Kes saab kakskümmend viis röntgenit, saadetakse tagasi. Selleks, et katastroofi likvideerimisega lõpule jõuda, kirjutavad „kassid“ oma märkmikesse arvu, mis oli kümme korda madalam nende tegelikust kiiritusannusest. /…/ Sireen huilgab. Kaheksa sõdurit väljuvad joostes ja tormavad katusele
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased t
(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes seda juba tähele ja proovis teda sealt enda juurde meelitada, kuid see tal ei õnnestunud.Ühel hommikul ütles Nipernaadi ,et hakkab õhtul edasi parvetama ja kutsus Loki endaga kaasa.Kudisiim ei usaldanud teda ja õhtuks sokutas ta parve peale hoopis naabri tütre Mall-i
Fööniksi koodeks Oli varahommik, kell tiksus äsja seitsme peale, kui päike siras juba teavas ja esimesed õienupud avenesid säravate kiirte paistel. Chris unustas jälle kardinaid alla tõmmata ning järjekordselt ärkas ta silmipimestava päikese tõttu kell seitse hommikul. Ta oli sellega harjunud, koolis oli tal samuti ''unustamisega'' suuri probleeme. Ta mäletas eilsest ainult seda, et ta pidi oma sõpradega kell 10 bistroos kokku saama. Eilsest peost põhjustatud peavalu andis talle jubedamal kombel märku, kui ta püsti tõusis ja oma särki haarama hakkas. Ta ei mäleta isegi seda, kellega ta seal oli olnud ja mis ta ise seal korda oli saatnud. Siiski meenus talle see kriiskava häälega vanamutt, kes lubas Tomi politseisse anda, et too ta basseini koos pudelitega ujuma läks. Chris lootis ainult seda, et ta vanemad eilsest peost teada ei saaks. Vastasel korraks jääks surfilaud pikaks pikaks ajaks garaazi. Chris valetas oma
tulla. Arne mainis kloostrit ning Kristiinale meenus vend Edvini jutt, et tänapäeval saadetakse kloostrisse vaid puuetega lapsed. Kristiinal hakkas Ulvhildist nii kahju ja ta lahkus Arne juurest. Ta mõtles, et äkki kui ta ise läheks kloostrisse, äkki Jumal annaks Ulvhildile jõudu, et uuest käima hakata. Samas ta oli ise selle mõtte vastu ta ei tahtnud minna kloostrisse. Vaehepeal külastas neid ka vend Edvin. Laurits palus, et vend Edvin teeks Ulvhildile ka midagi sellist, nagu ta tegi ühe teise lapsega, kes lõpuks kõndima hakkas. Vend Edvin aga ütles, et seda ta teha ei saa. Ta ütles, et Jumal on nii määranud ning Ulvhildil on eestkostjad teises kodus. Kui vend Edvin lahkuma hakkas, palus Kristiina, et ta ütleks talle ka midagi säärast, nagu ta oli Ulvhildile öelnud. Vend Edvin ütles, et Kristiina oleks rahul sellega, mis tal on ega ihaldaks midagi rohkemat.
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
peajumal needis tudikese nii, et enne sööma hakkamist sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle rõvedalt haisema. Tudike teadis tänu oma võimetele, et teda saavad päästa Põhjatuule pojad, kes olid argonautide seas. Järgmise söögikorra ajal sööstsid harpüiad taas tudikese toidu kallale ja vennad hakkasid koletisi oma mõõkadega nuhtlema. Enne kui nad koletised tükkideks raiusid, ilmus nende juurde jumalate käskjalg Iris, kes palus harpüiad, kes olid siiski Zeusi koerad, ellu jätta ja lubas, et nood jätavad nüüdsest ennustajaäti rahule. Prohvet oli kangelastele väga tänulik ja hoiatas neid põrkavate kaljude ehk sümplegaadide eest ja ütles, et enne sealt läbi sõitmist tuleb teha katse tuviga. Kui tuvi kaljude vahelt läbi saab, saavad nemad ka. Tuvi kaotas läbilennul mõned sabasuled ja ka laev kaotas vaid ahtriornamendi tipu. Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima.
temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud.
Wilsford oli väike kolkalinnake Kanada lõunaosas. Seal elas umbes 2000 inimest, sealhulgas ka neljaliikmeline perekond , kuhu kuulusid: Tom Brown pereisa, Agnes Brown pereema ning lapsed Kalev Brown ja Sten Brown. Viimane oli adopteeritud. Aga kuigi tema soontes ei voolanud Brownide veri, hoiti teda kui oma poega. Sten lapsendati kuus aastat tagasi. See juhtus siis, kui Brownide enda pisitütar Janne vanni ära uppus. Agnes ja teised olid väga kurvad ja otsustati minna lastekodusse, et adopteerida üks laps, kes leevendaks kaotusvalu. Sten ja Kalev said juba algusest peale hästi läbi ja nad olid väga suured sõbrad. Algas suvevaheaeg ja poisid olid enamus aega õues. Nad olid tihti Rasmuse puuonnis, kus nad mängisid igasuguseid sõjamänge, mis eriti kalevile meeldisid. Ühel lõunapoolikul, kui poisid jälle puuonnis istusid, ütles rasmus salapärase häälega stennile: "Tead ma tahan sulle midagi näidata." Thomas läks väga elevile ja ootas vaikselt niika
Selle peale üritas guvernant seletada, et tal pole vaja võtta mütsi maha lase ja tema ees. Kuid aednik ei saanud hästi guvernandist aru, sest preili Marchand vehkis kätega ja rääkis saksa keeles. Lõpuks pani guvernant talle ise mütsi pähe. Pärast oli saanud ta parunessilt palju pahandada, et ta oli nii käitunud, sest muidu ei austata kõrgema klassi inimesi. Teine ,,pahategu" , mis ta tegi oli selline: Kuno oli löönud teenijannat jalaga ainult selle pärast, et ta palus poisil lihtsalt aknalaualt maha tulla, et sealt tolmu pühkida. Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema
Selle peale üritas guvernant seletada, et tal pole vaja võtta mütsi maha lase ja tema ees. Kuid aednik ei saanud hästi guvernandist aru, sest preili Marchand vehkis kätega ja rääkis saksa keeles. Lõpuks pani guvernant talle ise mütsi pähe. Pärast oli saanud ta parunessilt palju pahandada, et ta oli nii käitunud, sest muidu ei austata kõrgema klassi inimesi. Teine ,,pahategu" , mis ta tegi oli selline: Kuno oli löönud teenijannat jalaga ainult selle pärast, et ta palus poisil lihtsalt aknalaualt maha tulla, et sealt tolmu pühkida. Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
