Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui
kasutades abina looma soojuskiirgust. Samuti aitavad sääsele teed juhatada ka mõned teised loomade poolt eritatavad keemilised ained, näiteks piimhape. Saaklooma leidmine on lihtsam osa sääseema ohtlikust ülesandest. Juba umbes 600 hertsise sagedusega tiivapirin reedab kohemaid ära tema lähenemise. Just selles sagedusvahemikus on loomade kõrvad hästi tundlikud. Nahale maandudes tuleb leida sobiv koht, kust ta jaksab oma iminoka mõnda nahaalusesse verekapillaari pista. Kuigi suuri küüniseid ta jalgadel pole, kõdistab ta imemiskohta otsides paratamatult looma nahka ja reedab oma asukoha. Peenikese iminoka nahast läbi pistmist ei märka keegi, kuid imemiskohta eritatav vere hüübimist vältiv sülg tekitab kerge, kiiresti mööduva kiheluse. Alles nüüd saab sääsk vaikselt ja tähelepandamatult veeta järgmised minutid verd imedes. Õnneks on suuri soojaverelisi loomi, kelle vähe
Kui pika aja jooksul on rasestumisest vaja hoiduda. Võimalikke riskitegureid (suitsetamine, haiguste anamnees, perekondlik anamnees). 11. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt östrogeene? Milliseid mitte- reproduktiivseid toimed annavad östrogeenid organismis? Toodetakse mitte rasedal naisel munasarjades. Skeletisüsteem – kasv Nahk ja nahaalune kude – suurendavad vaskulariseeritust ja rasva deponeerumist nahaalusesse koesse. Toime lipoproteiinidele – tõstavad HDL, langetavad LDL taset. Vedelikupeetus – stimuleerib RAAS süsteemia – Na ja vedeliku peetumine Toime koagulatsioonisüsteemile – kõrge tase põhjustab hüperkoagulatsiooni. Luude ainevahetus – soodustab Ca püsimist luukoes. 12. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt gestageene? Mis on toodetava gestageeni ülesanne? Mitterasedal naisel todab gestageene kollaskeha.
Kuigi tänapäeval ei osata veel diabeeti välja ravida, suudetakse kontrollida veresuhkru taset ning insuliinivaegust hästi kompenseerida 5 Esimest tüüpi diabeedi ravi Esimest tüüpi diabeedi põhiliseks ravimiks on insuliin. Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad:
ülesehitamiseks e sünteesiks. Seega on valgud tarvilikud esmajoones rakkude ja kudede säilitamiseks, talitluseks ning kasvuks. Igas rakus moodustuvad talle omased valgud. 3.3. Rasvadel on nii energeetiline kui ka ehituslik ülesanne. Rasvad on organismis kõige energiarikkamad ühendid, mis säilivad enamasti rasvkoes. Rasvkude ümbritseb siseorganeid, hoiab neid paigal ja kaitseblöökide eest. Varurasv koguneb ka nahaalusesse rasvkoesse, kus kaitseb keha mahajahtumise eest ja kujundab vormikuse. 3.4. Vesi moodustab suure osa organismist ja täidab organismis mitmeid funktsioone: Vesi tagab ainevahetuse. Ained saabuvad rakku ja väljutatakse vesilahustena. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Vesi osaleb termoregulatsioonil, kuna vee aurumine jahutab keha. 3.5. Vitamiinid aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide toimumisele organismis. Nad aktiviseerivad ensüüme ja mõjutavad ainevahetust. 3.6
Kuigi tänapäeval ei osata veel diabeeti välja ravida, suudetakse kontrollida veresuhkru taset ning insuliinivaegust hästi kompenseerida 5 Esimest tüüpi diabeedi ravi Esimest tüüpi diabeedi põhiliseks ravimiks on insuliin. Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad:
Organismi vananedes hüaluroonhappe hulk nahas väheneb ja nahk muutub õhemaks, mille tõttu tekivad kortsud. Täitesüsti tulemusi näeb kortsude puhul kohe pärast protseduuri. Et aine nahas paremini püsiks, on selle keemilist struktuuri muudetud, st stabiliseeritud. Saavutatud tulemus püsib enamasti 12- 18 kuud. Täitesüstideks kasutatav hüaluroonhape on toodetud bakteriaalsel fermentatsioonil, puhtast võõrvalgust. Protseduuri käigus süstitakse täiteainet nahka või nahaalusesse lihaskoesse. See on tõhus abimees peente kortsude kaotamisel ja suuremate vähendamisel, naha sügavuti niisutamisel, elastsuse ja prinksuse suurendamisel ning aitab parandada ka jumet. On ka paksemaid täiteid, mille abil tõstetakse põski, korrigeeritakse nina või lõuga. Protseduuri soovitatakse järgmistel juhtudel: · vananeva naha puhul- naha kuivuses tekkinud pisikesed pindmised kortsukesed, miimilised kortsud, väsinud nahk;
· Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes lihaskiududes · Väheneb seljaaju motoneuronite arv ja seoses sellega motoorsete närvikiudude ning motoorsete ühikute arv
verre alles viimase vahendusel. Lipiidid imenduvad aja jooksul, mil küümus jõuab jejuunumi lõppossa. Transporditakse veres kompleksis valkudega lipoproteiinidega. Tekkinud rasvhapped aga ühinevad kohe veres leiduvate albumiinidega, moodustades nn vabad rasvhapped. Vabu rasvhappeid võivad koed kasutada energia saamiseks ja rasvarakud rasvade sünteesiks. Lipiide kasut kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse. Oksüdatsiooni lõpp-produktid on vesi ja süsinikdioksiid ning teatud tingimustes ka ketokehad. Kui rasvhappeid on väga palju, ladestuvad triglütseriidid maksas. 3.Organismi energiavajadus: ainevahetuse põhi- ja lisakäive. Organismi energiavajaduse sõltuvus kehalise aktiivsuse määrast. Energiavajaduse sõltuvus kutsetöö ja harrastava spordiala iseloomust. Keha energiavajadus on tingitud sellest, et elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem, mis lakkab
(ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire ainevahetus, hästiarenenud hingamis-ja vereringeorganid, neil on pikk sügav ja kitsas rind. Roided üksteisest kaugel ja tugevasti tahapoole kaardunud. Kehakontuur kolmnurkne, kuuluvad piimaveised.*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi.
SARKOPEENIA ·lihasatroofia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes · Lihastevahelised sidekoelised kelmed paksenevad ning nahaalusesse piirkonda ja lihaste vahele koguneb rasva · Toimub aeglaste ja kiirete lihaskiudude arvu ja ristlõikepindala suhte muutus aeglaste lihaskiudude kasuks, mida seletatakse kas kiirete kiudude selektiivse atroofiaga või aeglaste kiudude hüpertroofiaga · Toimub lihaskiudude motoorse lõpp-plaadi funktsioneerimise langus, mis on suurem kiiretes lihaskiududes · Väheneb seljaaju motoneuronite arv ja seoses sellega motoorsete närvikiudude ning motoorsete ühikute arv
Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Tsütoplasmaatilisi lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks, energiavajaduste rahuldamiseks, ülejäägid viiakse nahaalusesse rasvkoesse (depoorasv). Organismis võivad lipiidideks muutuda ka SV-d. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid
hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles peamiselt lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks,energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse.Lipiidide täielikul oksüdatasioonil lõppprod CO2 ja H2O,mitte täielikul oksüdatsioonl moodustuvad ketokehad,mis viiakse välja uriiniga.Kudedes toimuval organismile omaste rasvhapete sünteesil kasutatakse toidust saadud rasvhappeid ja glütserooli.Oluline on saada rasvhappeid mida organism ise ei sünteesi(nt linoolhape,linoleenhape)Rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on tähtsaimaks energeetiliseks materjaliks loomorganismil.Ööpäevasest
mõjutavad hormoonid:Hüpofüüsi eessagara hormoon-suurendab rakumembraani läbilaskvust AHtele ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust Kilpnäärme türoksiin ja trijodotüroniin- Neerupealiste glükokortikoidid Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapetaks ja gütserooliks,mis peensooles peamiselt lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks,energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse.Lipiidide täielikul oksüdatasioonil lõppprod CO2 ja H2O,mitte täielikul oksüdatsioonl moodustuvad ketokehad,mis viiakse välja uriiniga.Kudedes toimuval organismile omaste rasvhapete sünteesil kasutatakse toidust saadud rasvhappeid ja glütserooli.Oluline on saada rasvhappeid mida organism ise ei sünteesi(nt linoolhape,linoleenhape)Rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on tähtsaimaks energeetiliseks materjaliks loomorganismil
kortisoon jm). Lipiididel kui energiarikastel ühenditel (1 g 37,7 kJ) on oluline koht meie energiabilansis, ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30%. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt vere-, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. Lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks ja energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäägid viiakse eeskätt nahaalusesse rasvkoesse. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõpp-produktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad nn ketokehad, mis viiakse välja uriiniga. Keskmine lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80...90 g. Inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest kuni 95%. Lipiidide üheks oluliseks funktsiooniks on veel rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi. Süsivesikud on loomorganismidele tähtsaimaks
hoiatusvärvused, episemaatilised – eritähendusega (nt sipelga kehakuju) Krüptilisus – varjevärvus Pseudosemaatilisus – sarnasus teistele loomadele Agressiivsed funktsioonid on sageli seotud liigisisese kommunikatsiooniga. Mis võiks üldse olla keskkonnast eristumise, eredast värvusest kasu? Paljud toidutaimed sisaldavad toksiine, putukad on leidnud lahenduse, et nad ei vabane neist ainevahetuse kaudu, vaid ladustavad nahaalusesse koesse, mis muudab nad teistele mürgiseks või halva maitsega. Liblikaröövikud karvased, ogalised – takistab seedimist. Ühiselulistel loomadel näiteks astlad väga efektiivsed kaitseks. Kui mõnedel loomadel juba on selline omadus, mis teda eristab, siis on evolutsiooni käigus kujunenud ka eriline välimus. Mülleri konvergents – sama värvusmustrit jagab väga suur hulk erinevaid liike – nt herilased, mesilased,
Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb ja muutub 45 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks (foto 31). Kuni 2 cm pikkustel
· laktatsiooni püsivus iseloomustab laktatsiooni dünaamikat pärast päevase piimatoodangu maksimumi saavutamist. Laktatsiooni kestvus ja päevane piimatoodang määravad laktatsiooni kogutoodangu, seetõttu saab kestvuse sobiva valikuga optimeerida pikema ajavahemiku jooksul toodetavat piima kogust. 47. Piimalehmade optimaalne toitumus Toitumus- toitainete ladestamise määr, enamasti rasvkoe ladestumine nahaalusesse sidekoesse ja lihastesse. Kinnisperioodi lõpuks 3,75-4,0 Poegimisjärgselt alaneb 3,0 kuni 3,25 Seemenduse ajal 3,25-3,5 Toitumise hindesse eri füsioloogilise seisundi korral tuleb suhtuda erinevalt. Madal hinne on halb enne poegimist ja seemendusperioodil, kõrge hinne laktatsiooni esimesel poolel- väikese piimajõudluse tunnus. 48. Piimaveiste nuumamine 49. Lihaveiste nuumamine 50. Veiselihatootmine. Veiselihatoomine Eestis.
Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb ja muutub 45 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks (foto 31)
Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised, kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja
BIOLOOGILINE UURIMINE. Intraperitoneaalselt nakatatakse valgeid hiiri ja merisigu. Umbes ööpäeva jooksul tekib loomade veres spiroheteemia, mis kestab kuni 24 tundi. Katseloomade verd uuritakse spiroheetide suhtes pimevälja või faaskontrastmikroskoobis. Puukborrelioos e Lyme tõbi (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia burgdorferi. See on endeemiline multisüsteemne haigus, sarnaselt süüfilisega kulgeb staadiumidena. Puugihammustusel sisenevad tekitajad nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt. Artriit ilmneb umbes 2/3 infitseeritud inimestest. Püsivat immuunsust Borrelia suhtes nakkusejärgselt ei teki. UURITAV MATERJAL. • Ajuvedelik • Vereseerum DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA Kaudne immunofluorestsentsmeetod, mis rutiinselt ei kasutata. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamiseks diagnoosimismeetodiks. Haige vereseerumis määratakse ELISA abil IgM ja IgG tüüpi antikehade olemasolu
arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Tsütoplasmaatilisi lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks, energiavajaduste rahuldamiseks, ülejäägid viiakse nahaalusesse rasvkoesse (depoorasv). Organismis võivad lipiidideks muutuda ka SV-d. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ??? Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid. ??? Lipiidide hormonaalne regulatsioon
Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised. 2. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveisetõud. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. Siia kuuluvad liha-piimatõugu (kombineeritud tõud) veised. Seedetüüpi (ülal) ja hingamistüüpi (all) veis (J.U.Duersti järgi). 3.2.2 VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR JA SELLE HINDAMINE
Verevarustus (perfusioon) on halb, seepärast ville ei teki. On suur infektsioonioht. Paranemine toimub ekstsessiivse armi moodustumisega kollageeni ladestumise tõttu (üle vigastuse piiride levinud arm). II b) ja III astet on võimalik eristada ainult haiglas! Pilt 41.1. Näo ja rindkere II astme põletus III Kuivad nahatükid, valge-kollane-must, valutu Esineb epidermise ja dermise täielik hävimine. Kahjustus võib ulatuda nahaalusesse rasvkoesse ja fastsiani. Siia kuuluvad ka lihaste, kõõluse ja luude söestumine, mida eriti sageli esineb kõrgepingeõnnetuste juures. Söestumist tähistati varem IV astmega. Iseloomulikud on surnud kuivad nahatükid valgega piiristatud kollasel vahataolisel või mustal söestunud pinnal. Veresooned on ummistunud (koaguleerunud, tromboseerunud). Nahakoorik tundub paks, pingul ja kõva. Kuumuse mõjul tõmbub kude kokku. Eriti ringikujuliste põletuste korral tuleb arvestada 574
annaabi.ee 
