a Venemaa) Päritolumaa- seal tekkis firma ja tugevnes, sealt pärineb firma algkapital, juhtkonna moodustavad päritolumaa kodanikud. Asukohamaa- firma on rajanud sinna oma ettevõtteid, osakondi, kontoreid, võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. Arenenud riikide võimalused võidelda naftakriisi vastu : 1) kasutada energiat efektiivselt 2) arendada alternatiivenergia allikaid (tuule-, päikese-, vee- ja bioenergiat) 3) luua strateegilise naftavaru 4) hoida häid suhteid OPEC´i väliste riikidega (Venemaa, Norra, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia )
SAUDI ARAABIA -RIIGI ENERGIAMAJANDUSE ISELOOMUSTUS 1.Kas Sinu riik on hästi kindlustatud energiavaradega? Saudi Araabiale kuulub enam 1/5 osa maailma naftavaru. Suurim tootja ja eksportöör naftasaasude. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Nafta, looduslik gaas, Võimalusel lisa energiavarade kaart.Millised muutused on toimunud energiavarade tootmises viimase 20 aasta jooksul?Lisa graafikuid! Viimase 20 aastat nafta tootmise kasvab Viimase 20 aastat loodislik gaasi tootmise püsivalt kasvab ilma langema 2.Milliseid energiavarasid riik ekspordib?Impordib? Ekspordib: naafta (6.88 million bbl/day (2011 est
vahel. Uusindustriaalmaad. Uusindustriaalmaade hulka kuuluvad riigid, mis arenevad tänapäeval eriti kiiresti. Uusindustriaalmade hulka loetakse sellised riigid nagu Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia jne. Vähimarenenud riigid. Humanitaarabi saajad, tegelevad elatusmajandusega (Mongoolia ja Jeemen). Arenenud riikide võimalused naftakriisi vastu võitlemiseks. Kasutatakse rohkem alternatiivenergiat On kogutud oma riiki strateegiline naftavaru Kasutatakse energiat efektiivsemalt Hoitakse häid suhteid OPEC'i väliste riikidega (Venemaa, Norra, Mehhiko, Brasiilia) Organisatsioonid mõisted. EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon on riikide kaubandusorganisatsioon. Selle asutasid 3. mail 1960 alternatiiviks Euroopa Majandusühendusele riigid, kes viimasesse ei kuulunud. Tänaseks on sellesse organisatsiooni jäänud üksnes neli liiget Island, Liechtenstein, Norra ja Sveits
Majandus põhineb peamiselt maaviljelusel ( tubaka -,kanepi-, ja teraviljakasvatus) ja karjakasvatusel . Viljakad maad paiknevad peamiselt Horvaatia idaosas ning põllumaade all on ligikaudu viiendik riigi pindalast . Riigi idaosa on ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses kaetud teraviljapõldudega , Teisteks olulisemateks põllukultuurideks on päevalill , sojauba ja suhkrupeet. Horvaatias on märkimisväärne boksiidi-,pruunsöe- ja naftavaru ning arenenud kerge ( jalatsite valmistamine) , keemia ja tekstiiltööstus . Peamised eksportkaubad on transpordivarustus, tekstiil, kemikaalid, toiduained, kütus. Peamised kaubanduspartnerid on Itaalia 23,1 %, Bosnia ja Hertsegoviina 12,7 %, Saksamaa 10,4 %, Sloveenia 8,3 %, Austria 6,1 % (2006). 8 Vaatamisväärsused Üks kuulsamaid vaatamisväärsusi on Dubrovniku vanalinn ja kindlusemüür ( mis on nagu Euroopa Hiina müür ) .
• Kodakondsus Olukord riigis praegu • Rahulik • Emiraadid on ära keelanud pagulaste sisserände riiki. • Riik areneb ka praegu väga kiiresti. Katar • Pindala: 11 437 km² • Riigikeel: araabia • Rahvaarv: 2,383,705 • Rahvastikutihedus: 176 in/km² • Emiir: Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī Ajalugu • Esimesed inimesed jõudsid Katari juba umbes 4.saj. • 7. saj-i I poolel langes see Kalifaadi võimu alla ning seal levis islam. • 1938 avastati Kataris naftavaru ja 1949 hakati seal naftat tootma, see muutis riigi kiiresti jõukaks. • 1916–71 Suurbritannia protektoraadi all. • 1971 kuulutati välja iseseisvus Doha • Katari pealinn on Doha. • Elanikke: 1 351 000 • Kõige kiiremini arenev linn. • Asutatud: 1825.a • Riigi majanduslik keskus Majandus • Absoluutne monarhia • Rahaühik: riaal (QAR) • Katari majandus põhineb nafta- ja maagaasi ammutamisel. • Katar on maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid.
üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues. Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite. Egiptuse plussid ja miinused: + põnevad ajaloo-aarded, maailma vanima tsivilisatsiooni mõistatused
transport. Samuti soodustab linnastumist parema hariduste ja võimaluste olemasolu. Kuigi on suur hulk töötuid, leiavad siiski enamus endale töö näiteks suurtes tehastes. Maagaas on Bangladeshi peamine enerigavara. See täidab 70% riigi energia vajadusest. See on viimaste aastakümnetega kahekordistunud. Imporditakse pertrooleumi, sütt ja toornaftat. Bangladeshil endal on ka väike söe- ja naftavaru. Ise ta energiavarasid ei ekspordi. Suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit lõuna-ida pool, põhjapoolsele pangale Meghna jõest. Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005). Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile. Haritav maa Bangladeshist on 55%
Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. 2. Milliste energiaallikate ressursid maailmas on suurimad?
Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke. Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt). Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. 12. Tööstus Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. 13. Transport Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare
2134 Aasia 1614 14% 1555 Lähis-Ida Põhja- 61% Ameerika 1180 6% Ladina- Naftavaru regioonides Ameerika 9% Euroopa 1% http://en.wikipedia.org/wiki/Oil_reserves Pindalakaart, mis näitab hästi energiavaru riikides http://www.environmental-action.org/images/map01_1024.jpg
uuringud ei ole andnud positiivseid tulemusi Balti Kambriumi kihtides tekkinud naftavarud on liialt väikesed selleks, et kaugematele naaberaladele tööstuslikku tähelepanu väärivat levilat anda. Kivimites aeglaselt liikuv nafta laguneb pikkamööda märkimisväärseid koguseid saab ta anda vaid nn. lõksudes kuplilaadsetes läbipääsmatute kivimitega ülalt piiratud tühimikes või poorseis kollektorkivimeis. Niisuguseid kohti maapõues otsitaksegi, see on tööstusliku naftavaru paiknemise hädavajalik eeldus. Teine tahkete bituumenite (asfaltiidi) levikupiirkond on Kirde-Eestis, kuid tekkelooliselt arvatavasti teistlaadne ning seotud pigem põlevkiviga. Väikesi läätsi leidub Alam-Kabriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites. Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses
Tarbela ja maailma suuruselt 12. pais Mangala). Kavandatakse veel mitut suurt ja tehniliselt keerukat paisu, mis valmimise korral on maailma suurimad ning viivad Pakistani juhtivate veemajandus- ja hüdroenergiariikide sekka. 2004 toodeti Pakistanis 80,24 miljardit kWh ja tarbiti 74,62 miljardit kWh elektrienergiat. Pakistanis on märkimisväärne energiavaru. Peamine on maagaas, selle varu on 74,62 miljardit m3 (2005), millest 2004. aastal toodeti 27,57 miljardit m3, kõik sisetarbeks. Naftavaru on 46,57 miljonit tonni (2005), toodang aastas 3,13 miljonit tonni (2005) ja tarbimine 18,5 miljonit tonni (2004). Riigis on suur hüdroenergiavaru ja kasutatakse ka tuumaenergiat. Minu arust on riigi energiamajandus piisavat tõhus ja sellel riigil on palju energiavarusid. Positiivne on minu arust veel see, et Pakistan kasutab hüdroenergeetikat. 4. Põllumajandus Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises
Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke. Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt). Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. Tööstus: Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja
Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud. Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes. Suurbritannia on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega turumajandusmaa. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos
maagaas, nafta ja tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia, laevaehituse, auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus. Nende asemel on olulisele kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell, Unilever ja British Petroleum Company. Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Gaasimardlad paiknevad Yorkshire'i, Ida-Inglismaa ranniku ja Briti meresektori põhjatipu lähedal; suurimad naftatöötlustehased on Sotimaa ida- ja Inglismaa kirderannikul. Põhiosa elektrienergiast toodavad kivisütt tarbivad soojusjõujaamad. Suurbritannia oli üks esimesi riike, kus hakati 1950. aastatel tuumaenergiajaamu ehitama. Tänapäeval paiknevad riigi võimsaimad tuumajõujaamad Kagu- ja Edela-
Peale USA kapitali on suurenenud ka Jaapani, Saksamaa ja mitmete naftariikide kapitali osa. Tööstuses on oluliselt kahanenud enne Teist maailmasõda domineerinud põhiharude toodang (söekaevandus, metallurgia, laevaehitus, auto- ja tekstiilitööstus). Tööstuses on uueks haruks nafta ja maagaasi ammutamine, naftatöötlus, elektroonika-, keemia- ja toidukaupade tootmine. Viimase aja energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Põhjamere nafta on äärmiselt hea kvaliteediga, ent selle omahind on väga kõrge. Pärast 1980.-81. aastate majanduskriisi otsustas valitsus vähendada söetoodangut 95 miljoni tonnini. Kolm viiendikku kivisöest kaevandatakse Lääne-Yorkshire'is ja Ida-Midlandsis (vt. kaarti 3). Kaart 3. Ida-Midlands üks tähtsamaid kivisöe kaevanduspiirkondadest. Veonduses on olulisel kohal meretransport. Teise maailmasõjani valdas Suurbritannia suurimat kaubalaevastikku
Animas 501m. Huvitavaid fakte: Rahvastiku etnilisest koosseisust on 88% eurooplasi Väikseim sündimus LadinaAmeerikas Keskkonnakaitse suurim probleem on jõgede suurenev reostus Ajakirjanduses tagab põhiseadus täieliku sõnavabaduse Keskmine eluiga on 72.a, see on selle piirkonna pikim Pealinn: Venezuela Caracas Rahvaarv: 28,1 mln Rahaühik: boliiviar Riigikeel: hispaania keel Pindala: 916 445 km2 Iseseisvus: 1830.a Majanduse tugevad küljed: Suurim naftavaru väljaspool LähisIda Väga suur kivisöe, boksiidi,rauamaagi ja kullavaru Orinoco deltas toodetava uue bituumenirikka kütuse, orimulsioni edukas kasutuselevõtmine Suured välisinvesteerigud kõikides majandussektorites Maailma edukaim kvaliteetse alumiiniumi tootja Majanduse nõrgad küljed: Hiigelsuur ja kohmakas riiklik sektor Hoolimata naftabuumiaegsest jõukusest on ühiskondlik teenindus madalal tasemel ja selle haldamine kohmakas
tööstuses18% elanikest. 2007 aastal oli töötuse näitaja 5,4%. 5.1 Energiamajandus Suurbritannial on suured kivisöe-, maagaasi- ja naftavarud. Ühendatud Kuningriigi energiavaru on Euroopa Liidu suurim. Riigi energeetika toetub Põhjamere mandrilava suurele nafta- ja maagaasivarule. Tootmisolud on rasked, kuid nafta on kvaliteetne. Naftakompaniidelt laekuvate maksudega, mis on keskmiselt 12 mlrd. $ aastas, kaetakse suurem osa valitsuse kulutusi. Naftavaru arvatakse jätkuvat 2010. aastani. Kivisöevaru on samuti suur ja praeguse tootmise korral rahuldaks kivisüsi riigi energiavajadused vähemalt 2400. aastani. Elektritootmise erastamise tõttu on elektrijaamade kütuseks kivisöe asemel maagaas. Nõudluse vähenemise tõttu on enamik kivisöekaevandusi suletud. Kõige suurema osa moodustavad energia tootmisel soojuselektrijaamad (73% - 240 mlrd. kWh), järgmisena tulevad tuumaelektrijaamad (24% - 78 mlrd. kWh), kolmandal kohal on
Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima. Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga). Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57 triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti, titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive
tina. Tööstuses on oluliselt kahanenud söekaevandamise, musta metallurgia, laevaehituse, auto- ja tekstiilitööstuse osatähtsus. Nende asemel on olulisele kohale tõusnud nafta ja maagaasi ammutamine ning töötlemine, millega tegelevad rahvusvahelised kontsernid Royal Dutch Shell, Unilever ja British Petroleum Company. Energeetika struktuurimuutused tulenevad Põhjamere rikkaliku maagaasi- ja naftavaru hõlvamisest. Gaasimardlad paiknevad Yorkshire'i, Ida-Inglismaa ranniku ja Briti meresektori põhjatipu lähedal; suurimad naftatöötlustehased on Sotimaa ida- ja Inglismaa kirderannikul. Põhiosa elektrienergiast toodavad kivisütt tarbivad soojusjõujaamad. Suurbritannia oli üks esimesi riike, kus hakati 1950. aastatel tuumaenergiajaamu ehitama. Tänapäeval paiknevad riigi võimsaimad tuumajõujaamad Kagu- ja Edela-Inglismaal ning Sotimaal, mis üldises mõttes kuuluvad kõik riigile.
mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1 .3) selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Aasta aastalt paranevad aga kütuse ammutamise tehnilised võimalused seni probleemseteks peetud geoloogilistes ja klimaatilistes oludes, mis lubab täiendavat varu järk järgult ümber hinnata kasutatavaks varuks ja isegi kasvava tarbimise tingimustes peaks naftavarusid jätkuma pikemaks kui 40 aastaks, samas on paratamatu selle hinna pidev tõus. Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja
annaabi.ee 
