Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks 0,002 -...
sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad hakkaksid ostma tankereid, millel on topeltpõhi. Nafta ammutamine ja töötlemine on
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena.
Samuti on enamus masinate kütuseid nafta baasil põhinevad ning see omakorda võib paisata segamini ka trantsportiva tööstuse ja üleüldise liikluse nii kaupade kui ka tööjõu osas . Naftareostus pole ohtlik vaid meie heaolule vaid üleüldiselt kogu maailmale . Meie eluolu ja jätkusuutlikus on alati olnud mõjutatud loodusest . Maa pinnasest saame me toidu ja veest joogi . Naftareostused aga kahjustavad näiteks toiduahelate normaalset toimimist . Naftareostused võivad kahjustada erinevaid pindu ja süveneda maasse ning ühtlasi taimedesse, mis pinnases kasvavad . Eeldatavasti pinnase probleem nii suur ei ole , kuna inimesed lihtsalt väldivad sellistelt alalt viljade söömist . Kuid loomadele pole antud sellist ajumahtu ja ühtlasi teadmist , et vees olevad naftast reostunud taimed ja väikeloomad on mürgised ja tapvad . Loomad, kes söövad
Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
"Keskkonna hoidmine ja säästev tarbimine" Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja
Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus · Mere ääres on nafta puuraudud · Meretee kust saab sõita laevaga Keskkonna probleemid · Naftareostused · Inimeste poolt tekitatud kahju Inimeste tegevused · Nafta puuraukude kasutamine · Laevasõidud Huvitav fakt · Norra meri ei külmu Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_meri · http://www.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch %3A1&sa=1&q=vaal&btnG=Otsi&aq=f&aqi=g4&aql=&oq · http://www.google.ee/images? hl=et&source=imghp&q=rohevetikad&btnG=Otsi+pilte&gb v=2&aq=f&aqi=g1&aql=&oq · Tea laste ja noorte entsüklopeedia
seda jätkub. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõned aastad tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub nafta varusid umbes 45 aastaks.Nafta on tänapäeva majandusele väga tähtis. Enamike teenuste ja kaupade hinnad sõltuvad suuresti just naftahinnast. Nafta on küll majandust arendanud tohutult ning kindlasti ka teadust, kuid mis hinnaga? Kui uusi maardlaid lähiajal ei leita, saab ka nafta otsa. Lisaks sellele põhjustavad naftareostused paljude loomade hukkumist ning selle jäägid põhjustavad suuri kahjustusi maailma loodusele ning atmosfäärile. Seetõttu arvan ma, et nafta on maailma Achilleuse kand.
sügavalt ookeani põhjast. Siis peab ehitama puurkaevud vette, mis on eriti tülikas. Sealt on ka raskem nafta toorainet transportida. Seda peab tegema laevadega. Kogused on suured, aga transport aeglane ja tülikas. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud. Kui sealt peaks hakkama lekkima naftat, siis on palju loodust reostatud. Meres saavad paljud loomad surma ja maal surevad taimed selles kohas ega kasva nii pea tagasi. Naftareostused on alati olnud jubedate tagajärgedega ja neid on raske korrastada. Mere puhastamine on tülikas ja paljudest loomadest on kahju. Nafta on väga ohtlik aine, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel nasftast teha masuuti, millest tehakse asfaltteid. Naftat mõõdetakse barrelites, mis on umbes 159 liitrit
(-) Paisud mõjutavad jõgede vooluhulka ja kalade eluviisi (-)Tammide rajamine on kulukas ja seda on otstarbekas kasutada kohtades, kus liikuva vee hulk on suur Geotermiline energia- Maapõue energia, mis sõltub asukohast maa sisesoojuse voog peab asuma pinnale lähedal Koormab vähe keskkonda, kuid jooksvad kulutused suured Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid (-) Kaevandamine töömahukas, põletamine kahjustab keskkonda Maagaas- Kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas (+) Põleb peaaegu täielikult, transport torude kaudu Tuumaenergia- Kasutatakse looduslikult radioaktiivseid keemilisi elemente U, Pu, Th (+) Äärmiselt suur energiasisaldus,
veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim. *Põhilise osa veevarudest moodustab jõgede vooluvesi. Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Veevarusid on võimalik säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett püütakse ka kasutada korduvalt. Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Heitvee hajutamiseks ja reostuse väendamiseks kasutatakse süvalaskusid. Suureks ohuks on naftareostused. Selle eemaldamiseks kasutatakse ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid. *Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Põhiliselt kasutatakse mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. *Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. * Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil.
Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid
Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Selle vältimiseks ongi välja mõeldud keskkonnajuhtimissüsteemid ja keskkonnamärgid, mis tagavad probleemide korral abi ning ennetavad neid. Abiks on ka paika pandud
Setete jalamile kuhjumine Rannikumere reostumine ilmneb tiheda asustuse ja suure tööstuskontsentratsiooniga piirkondades ning madala mere tingimustes. Kõige reostatum on just rannalähedane meri. Põhilised on naftareostused, mis on põhjustatud tankerite avariide poolt. Avamerel on naftareostuse likvideerimine väga raske ja sageli isegi võimatu. Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt selliseid puhastusviise: Mehhaaniline reoveest eraldatakse ujuv praht ja kõik muu mis kerkib puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogiline mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet.
(CO2, metaan) atmosfääri. Selle tagajärjeks on kõrgete laienemine, temperatuuri tõus, tormid ja teised looduskatastroofid. Lahendused: elektrijaamade tehnoloogia parandamine, taastuvate energiaallikate kasutamine, prügi sorteerimine ja prügilate rajamine. Veekriis. Suurim veekulutaja maailmas on põllumajandus. Veekogude peamiseks saasteallikateks on heitveed, eelkõige tööstus- ja põllumajandusheitveed. Ka naftareostused on väga ränga mõjuga. Mõned tagajärjed on näiteks eutrofeerumine ja nakkushaiguste levimine. Mõningad lahendused oleksid vee korduvkasutamine, samuti vee kokkuhoid, veehoidlate rajamine, niisutussüsteemide kasutamine. Jäätmeprobleemid on otseselt tingitud rahvastiku suurenemisest ning tootmise ja tarbimise suurenemisest. Selle tagajärjel tekivad linnade ümber prügimäed ja ookeanidesse kandub samuti prügi. Pinnas, vesi ja õhk saavad saastatud
kehtestanud benso(a)püreeni piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille kõrget saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostused veekogudes). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvates ei ole benso(a)püreen üksi piisav märgistusaine PAH-ide sisalduse hindamiseks toidus ning parem oleks kasutada hoopis nelja PAH-i (benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni) summaarset sisaldust (nende nelja eelpoolloetletud PAH-i üldnimetus on ,,PAH4"). Euroopa Toiduohutusameti arvamust kuulda võttes võetigi vastu
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman Loodus- ja maavarade ammendumine (uute piirkondade kasutuselevõtt, üleskaevamine) Loodusmaastike intensiivne tarbimine, täis ehitamine ja üleskaevamine Keskkonnamürg id, ebatervislik toit või nälg inimeste tervise ja eluea halvendajana Liiklus (tihedus,kaasnev saastatus, ............... ..........) *heitgaasid, õli- ja naftareostused ( autod, laevad, * müra * tallamine, lennukid) *uute teede ja viaduktide ehitus Metsade Põhjused: ehitamine; tootmine asju ja Karistada ja trahvitada hävitamine ja mööbleid puust; ebaseaduslik metsa ebaseadusliku 5
Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma. Ülespoole liikudes heitvesi hajub ja nii väheneb randade reostusoht. Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad nafta ja õli endasse. Täielikult nafta likvideerimine on peaaegu võimatu, raskemad ühendid langevad põhja ja selle mõju veeelustikule võib kesta kaua. Reovee puhastamine Reoveepuhasteid on vaja veekogude ja nende elustiku kaitseks
Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna
Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid
Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu. HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk
loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund. Läänemere tegevuskava 2007-2021 - 4 probleemi: Eutrofeerumine; Ohtlikud ained; Merendusalased tegevused; Bioloogiline mitmekesisus. 2013 tõhususe hindamine - mereseisundi halvenemist pole suudetud pidurdada. Eesti probleemid: ohtlikud ained, suured naftareostused. Strateegia: luua koordineeritud naftalekete tõrjumise mehhanismid; luua keskkonnatundlike ranna- ja rannalähedaste alade võrgustik suurendada meretranspordi turvalisust. Mere kaitsega seotud konventsioonid, sh MARPOL, ballastvee konventsioon: 3 rühma konventsioone: Mereohutusega seotud konventsioonid -1. Merereostuse ennetusega seotud konventsioonid -2. Merekeskkonna reostamise korral vastutust ja kahju hüvitamist reguleerivad konventsioonid -3.
Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest, kus korraga võib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kaugel, on naftareostuse likvideerimine väga raske, sageli veel võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal
Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning 15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja
annaabi.ee 
