JOOD Mariette Heleen Toome 10 F2 MIS ON JOOD? • Jood on keemiline element järjenumbriga 53 • Vees lahustub jood halvasti VÄRVUS JA KÕVADUS • Joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne • Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid
· Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Kasutamine · Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. · Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. · Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendina. Midagi huvitavat · Bromiidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel.
Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest Jood esineb looduses peamiselt ühenditena Jood ja organism Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa. Joodi puudus põhjustab: Struumat Raseduse katkemist Väärarengut Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine www.annaabi.com/ H.KARIK ,,Üldine keemia" 2 raamatut, mille nime ei mäleta TÄNAN KUULAMAST!
• Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks • Fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks
Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom organismis Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe. Inimorganismis on broom suhteliselt ühtlaselt jaotunud, ent koevedelikes on selle tase veidi kõrgem kui rakkude sisemuses. Rohkem esineb broomi ka kilpnäärmes ja neerudes.
Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis · Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi · Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa · Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi ·
Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broom on võimeline
Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas I, siis tekib kõigepealt roosa või punakaslilla värvus. Joodi saab tõestada ka kartuliga. Kuna kartul sisaldab tärklist peaks
· Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks · Pestitsiidid (e putukmürgid) · AgBr- fotograafias · Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi · Põhilised leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Broomi avastamine · Prantsusmaa keemik Antoine Jérôme Balard 1826. - Eesmärk oli eraldada adrust joodi, kuid tulemuseks oli broom. · Saksamaa keemik Carl Jacob Löwig 1825. - Eraldas broomi mineraalveest. · Nimetus tuleneb kreeka keelsest sõnast bromos lehk, haisev.
tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp. Varemalt kütiti Alaskas peamiselt karusloomi, püüti kala ja varustati puitu.1970.aastal hakkas kiiresti arenema nafta ja maagaasi tootmine. Alaska osariigi põhjaosas Prudhoe lahes paiknevad USA suurimad naftavarud. Avar ja lage tundramaastik on täis pikitud puurtorne,nafta ja maagaasi pumpamise jaamu ning lõputult looklevaid torujuhtmeid. Teede,hoonete ja naftapuuraukude rajamiseks toodi inimtühja tundrasse tuhandeid töölisi. Seal polnud elamine ja töötamine lihtne. Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pehme talv. Suvi on lühike ja jahe,kuid õhema riietusega pole seal võimalik käia, kuna õhk on sääskedest paks. Ning talv Alaskal on meie jaoks külm, - 35-st kuni -65 kraadini. Eskimod
Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima)
Joodi värvus on kas metalse läikega must-tumehall või violetne. Puhtal kujul kristallilisena on jood metalse läikega must, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.(a) Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ja on violetne (b). (2,4,5) Joonis2. a) b) Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. 3 Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses näiteks tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis. Samuti kasutatakse joodi keemilises analüüsis,
mere põhjas 1500 m sügavusel paikneva ohutussüsteemi rike. Puuraugud on varustatud lekkeid ärahoidva hiigelsuure klapiga BOP (blowout preventer) massiga 450 tonni. Lekke peatamiseks on mitmed erinevad lahendused ning seadme rike on asjatundjate arvates väga mitmete erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemus.Samas võib enamiku keskkonnakatastroofide kohta öelda, et need on erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemuseks. Kontrollimatud gaasipursked on uute naftapuuraukude rajamisel suhteliselt sagedased, Mehhiko lahes umbes 7 juhul 1000-st.Kuigi peamine vastutus katastroofi eest lasub BP-l kui naftaplatvormi kasutajal, siis süüdistusi on edasi suunatud ka plahvatusest kaks päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid
kuumutamisel jood kontsentreerima, tänapäeval sublimeerub e. läheb otse toodetakse joodi looduslikest Jood I Hallikas Tahke tahkest olekust üle gaasilisse, soolveekogumitest, must kristalne aine joodi aurud on violetsed, naftapuuraukude veest ja puhtas vees lahustub vähe Tsiilis peamiselt tsiili moodustades salpeetrist ehk NaNO³st, joodivee,paremini lahustub joodi lahust etanoolis orgaanilistes lahustites nim.jooditinktuuriks
mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina. NB! Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja
Clément Courtois' avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima)
vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka).
toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. 5. Jood Leidumine ja saadumine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Tänaäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika
tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna.Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine Broomi kasutatakse juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, pisargaasi, ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides
Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Tänaäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused: Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks, mida kasutatakse haavade puhastamiseks
JOOD Leidumine ja saamine Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga Haruldased. Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Jood sai kloori järel teisena avastatud halogeeniks. Tänapäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on
fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil); joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl, Saamine: laboris taval. HCl + oksüdeerijad ; tööstuses: peaaegu eranditult elektrokeemiliselt.Kasut – väga laialdane, oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid, kloororgaaniliste ühendite tootmiseks. Broom (Br)- Avastas A.J.Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest, ainus toatemperatuuril vedel mittemetall. Looduslik Br koosneb 2 stabiilsest isotoobist, sisaldub merevees ja soolajärvedes, naftapuuraukude vees jm. Biotoime: suhteliselt ühtlaselt organismis jaotunud. Rohkem kilpnäärmes ja neerudes. Lihtainena väga mürgine ja sööbiv. Kahjustab väga tugevasti nahka, halvastiparanevad haavandid; OM: raske (kuid väga “liikuv”) tume-punakaspruun vedelik, tahkumisel tekivad punakaspruunud nõeljad kristallid, mis tugeval jahutamisel, lah vees.O-aon ühendites erinev: -1, +1, +3, +5 ja +7. Lahustumisel vees osaliselt reageerib sellega. Hapetega ei reag.Leelistega →hüpobromit
broomi tootmiseks lähtudes bromiidist: 2Br-(aq) + Cl2(g) Br2(l) + 2Cl- (aq) · Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik. · Kasutatakse orgaanilises sünteesis. · Orgaanilisi bromiide kasutatakse tulesummutitena ja pestitsiididena. · Hõbebromiidi kasutatakse fotograafias. · Joodi leidub soolvees jodiidioonina ja lisandina Tsiili salpeetris NaNO3. · Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonnist taimedest saab 1 kg joodi. · Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: 2I- (aq) + Cl2(g) I2(aq) + 2Cl- (aq) · Jood on mustjasvioletne tahke aine, mis sublimeerub kergesti, andes purpurse gaasi. · Joodi lahused erinevates orgaanilistes solventides on väga erinevate värvustega. · Vees lahustub jood halvasti, I- toimel agalahustuvus kasvab oluliselt. · Kasutatakse antiseptikuna, on oluline mikroelement. 53. Miks erineb fluor oma omadustelt märgatavalt teistest VIIA rühma elementidest? 54
hinna suhtes. Näiteks suuremad filmitootjad, kes rendivad või ostavad vaid väga usaldusväärseid ja kvaliteetseid filmikaameraid, ei hooli suurt hinnast; • toode ei mõjuta oluliselt muid ostja kulusid. Siin keskenduvad ostjad hinnale. Samas kui toode või teenus tasub ennast mitmekordselt ära, parandades suutlikkust või vähendades nt tööjõu- ja materjalikulusid, huvitab kvaliteet ostjaid tavaliselt rohkem kui hind. Nt naftapuuraukude maa-aluse olukorra mõõtmine võib ostjate raha säästa või neile isegi raha juurde teenida. Vahetarbijaid ehk neid, kes ostavad toodet, aga pole selle lõppkasutajad (nt monteerijad või turustuskanalid), saab analüüsida samamoodi nagu teisi ostjaid, võttes arvesse ühe olulise lisaaspekti. Vahetarbijatel on nimelt suur võim hindu määrata, kui nad mõjutavad klientide ostuotsuseid suunaga ülevalt alla. Tarbijaelektroonika ja ehete jaemüüjad ning
lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel. Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl Jood: Avastas2st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. Pariisi kee mik ja salp e etrivabrikant Bernard Courtois 1811 , Mustjash all kristallaine, rombiline kristallvõre, kerg e sti tekivad violets e d aurud, terava iseloo m uliku lõhnag a ; Lahustub hästi
mürgine, terava lõhnaga gaas. Lahustub märgatavalt vees. Kasutatakse orgaanilises sünteesis. Orgaanilisi bromiide kasutatakse tulesummutitena ja pestitsiididena. Hõbebromiidi kasutatakse fotograafias. Oluline osa Br2 läheb C2H4Br2 tootmiseks, mida kasut mootorikütuste lisandina, taimekaitsevahendina. Iood- looduses vähelevinud, hajutatud element, sisaldus merevees v madal. Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonnist taimedest saab 1 kg joodi. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: 2I-(aq) + Cl2(g) I2(aq) + 2Cl-(aq). Joodi leidub soolvees jodiidioonina ja lisandina Tsiili salpeetris NaNO3. Jood on mustjasvioletne tahke aine, mis sublimeerub kergesti, andes purpurse gaasi. Joodi lahused erinevates orgaanilistes solventides on väga erinevate värvustega. Vees lahustub jood halvasti, I- toimel aga lahustuvus kasvab oluliselt. Vähemaktiivne kui teised halogeenid. Teiste halogeenidega mood interhalogeniide. Kasutatakse antiseptikuna, on oluline
saatis B. teate avastusest Pariisi TA-le 30. nov. 1825.a., olles äsja saanud 23-aastaseks) praeguse nime andis Pariisi TA komisjon lihtainena (Br2) ainus toatemperatuuril vedel mittemetall 3.28.1. Leidumine looduses Looduslik Br koosneb 2 stabiilsest isotoobist Br – 79 (ca 51%) ja Br – 81 (ca 49%) Sisaldus maakoores 1,6 · 10-4% Peamiselt 2 haruldast (Ag sisaldavat) mineraali, esineb peamiselt hajutatult (koos Cl-ga) sisaldub merevees (0,065 massi-%) ja soolajärvedes (kuni 0,2%), naftapuuraukude vees jm. sajandikud kuni kümnendikud %-d looduslikes kloriidides 3.28.2. Biotoime Suhteliselt vähe uuritud, pole nii selge kui teiste halogeenide puhul Br füsioloogiline roll organismis on seotud tema valikulise võimendava toimega pidurdusprotsessidele suuraju koore neuronites. (Bromiidid ja orgaanilised Br-ühendid on rahustid) Üldiselt – suhteliselt ühtlaselt organismis jaotunud Koevedelikus Br-- konts. kõrgem kui rakkude sisemuses Rohkem kilpnäärmes ja neerudes
annaabi.ee 
