Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed. 3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv. 4. Leiad KOH uue massi, sest on antud nii mass kui ka protsent. 5. Leiad KOH uue moolide arvu, selleks on vaja ka molaarmassi. 6. Leiad SO3 ruumala. Vdm3? 28g P=40% 1. SO3 + 2KOH = K2SO4 + H2O 1 mol 2 mol n=0.1mol 0.2 mol 4. m(KOH)= m(teadaolev) x P / 100 = 28 x 40 / 100 = 11.2g 5. n(KOH)= m/M = 11.2 / 56 = 0.2 mol M(KOH)= 39+16+1=56 g/mol 6. V(SO3) = n x Vm = 0.1 x 22.4 = 2.24 dm3 Näide 4: Mitu grammi naatriumsulfaati tekib väävelhappe reageerimisel 20 ml 24% naatriumhüdroksiidiga (roo=1.15 g/cm3) ? 1. Kirjutad välja võrrandi. 2. Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed. 3. Kirjuta alla teadaolev moolide arv. 4. Kuna NaOH peal on kõik antud, siis saab sealt alustada. Leida uus NaOH mass. 5. Leida NaOH uus moolide arv, selleks on vaja ka molaarmassi. 6. Leida Na2SO4 mass, selleks on vaja ka molaarmassi. roo=1.15 g/cm3 20ml 24% mg? H2SO4 + NaOH = Na2SO4 + 2H20 2 mol 1 mol 0
2010 Naatriumkloriid Ehk Keedusool . Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas. Naatriumkloriid on * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv Naatriumkloriidid on kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged Füüsikalised omadused · Molaarmass: 58,44 g/mol
102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C algtemp.-st Vesi + ammooniumnitraat 19,5 2 -17,5
neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli porgand, mille riivisin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5
määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprika, mille lõigasin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 0,5095 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5
Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise kuumutamisega konstantse kaalu 3g naatriumsulfaati. Termomeetriga saavutamiseni. segati ained lahustumiseni ja mõõdeti suurim erinevus Katse andmed: algtemperatuurist. Aine Mass, g Katse andmed: Tiigel 10,3 Aine Temperatuur Tiigel + 11,54 Vesi 22 kraadi CuSO4*nH2O
. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks laiemalt kaltsiumkloriidi ja -hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainenaNaatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide
Kirjeldage sulfaattselluloosi tootmist? Sulfaattselluloosi saamine Toodetakse mistahes puuliigi puidust, kuid eelistatakse männi ja lehtpuude laastu, mille pikkus on kuni 20 mm ja paksus 2 kuni 4 mm. Lisaks puidule sobivad veel õled ja pilliroog. Teiseks tooraineks on vaja keedulahust ehk nn valget lahust. Selle lahuse põhilisteks koostisosadeks on vesi, naatriumhüdroksiid (NaOH) ja naatriumsulfiid (Na2S). Peale selle sisaldab lahus veel vähesel määral naatriumkarbonaati (Na 2CO3) ja naatriumsulfaati (Na2SO4). Na2S tekib Na2SO4-st lahuse regenereerimise käigus. Seadmetest on kõige tähtsamad statsionaarsed keedukatlad, mis jagunevad tsüklilisteks ja pideva keetmisprotsessiga kateldeks. Tselluloosi keetmine perioodilise töötsükliga kateldes Perioodilise töötsükliga katla puhul on esimeseks operatsiooniks katla täitmine laastu ja keedulahusega. Olenevalt sellest, kas tahetakse saada tugevat, keskmist või pehmet
kaotuseni. Aine on keskkonnaohtlik. Aine aurustub lahusest, põhjustades ümbruskonna saastumist. 25% ammoniaakvesi on tugevatoimeline lämmastikväetis, mis mahavalgununa kahjustab taimestikku ning veekogusse sattununa mürgitab sealset elukeskkonda. NaCl- naatriumkloriid e. keedusool; sool; Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Naatriumkloriid on eluks vajalik aine; enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. Keedusoola kasutatakse ka näiteks meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, samuti seebi- jt pesuainete
Võrreldes puuvillaga läheb ühe kiukilo tootmiseks vaja vähem tootmispinda ning tootmiseks võidakse kasutada vähemväärtuslikku maa-ala. Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas: * väävelsüsinik, mis protsessis vabaneb väävelsüsiniku ja väävelsüsinikuna ning võib põhjustada nii tervisehäireid kui ka keskkonnaprobleeme. * naatriumsulfaat, mis tekib ketrusprotsessis kõrvalproduktina. Naatriumsulfaati kogutakse ja kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena. * väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse. Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale. Viited · http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/ka ngad/jatke_viskoos · http://de.wikipedia.org/wiki/Viskose#Hersteller
· Eelpeenestatud taimsest materjalist kaalutakse tehnilistel kaaludel proov (0,5-2 g). Minu töös oli uuritavaks taimseks materjaliks tomat, mille kaalutis oli 0,65 g. · Eelpeenestamisele järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus liiva ning hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonitena veevaba naatriumsulfaati, et taimses materjalis vett siduda. Jätkatakse massi hõõrumist. Soola lisamine tuleb lõpetada, kui on moodustunud kuiv pulbriline mass. · Järgneb karotenoidide ekstraktsioon proovist orgaanilise lahustiga, milleks antud töös oli petrooleeter. Ekstrakti kogumiseks võtsin 25-ml mõõtsilindri, mille varustasin lehtri ja kuiva filterpaberiga. Siis alustatakse ekstraktsiooni, lisades peenestatud massile väikeste koguste kaupa ekstrahenti
1cm vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse 1% absorptsioon) sama max juures, V ekstrakti kogumaht, ml, d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm 3, g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, 103 tegur milligrammidele üleminekuks. (Ma ausõna tegin kõik asjad nii nagu teised ja ma ei tea, mis mul viltu läks.) Paprikat kaalusin 22.9 mg. Lisasin väikse koguse liiva ja peenestasin uhmris. Panin juurde naatriumsulfaati kuni tekkis pulbritaoline mass. Kuid millegi tõttu oli minu ekstrakt kohe värvusetu, mitte kollakas nagu teistel. Tulemused kursuseõelt: Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused: 502nm 0,3138 A 480nm- 0,370 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: E= 2250 1%/1cm. D= 0,704 g/cm3 V= 6 ml G= 21,4 x 10^-3 K= (0,3138 x 6 x 0.704 x 10^3) / ( 2250 x 0,0214) = 27,5 mg%
g=n* H ehk H=g/n keeduklaasi põhja , ning sellest tuli erinevus, kuid ei tea, mis võis valesti minna. Töö nr. 7 Lahused ja lahustuvus Katse 3: Töö eesmaärk: Soojusefekt aine lahustumisel Töö käik: Kahte katseklaasi valada 5 cm3 destilleeritud vet ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ja teise niisama palju naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutsut ja märkida suurim erinevus algtemepratuurist. Katsest teha järeldus. Andmed: a)Ammooniumnitraat t1= 23 C t2=26 C b)Naatriumsulfaat t1=23 C t2=0 C Järeldus: Destileeritud veele ammooniumnitraati lisades, tõusis temperatuur küllaltki kiiresti Alari Allika pedl-2 092126 kõrgemale 3 C võrra
termomeetril on temperatuuri raske jälgida. Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutust Kasutatud töövahendid: katseklaasid, termomeeter, kaal Kasutatud reaktiivid: H2O, NH4NO3 (ammooniumnitraat), Na2SO4 (naatriumsulfaat) Töö käik: Kahte katseklaasi valati 5 cm3 destilleeritud vett ning möödeti selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisati 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgiti temperatuuri muutusi ning märgiti üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Vesi + ammooniumnitraat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 6oC suurim erinevus algsest temperatuurist: 6 22= -16oC Vesi + naatriumsulfaat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 25oC suurim erinevus algsest temperatuurist : 25 - 22= 3oC Järeldus: Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on
Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%. Praktikum 2 Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus, katse 3 ja 4 Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter Töö reaktiivid: naatriumsulfaat, ammooniumnitraat. Töö kirjeldus: 1. Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett 2. Määrasime vee algtemperatuuri: T1=23oC 3. Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC Järeldus: Ammooniumnitraadi lahustamiseks vees läks vaja rohkem kui tal endal on, see tõttu võttis ta endale soojusenergiat tema ümbritsevast veest. Seda reaktsiooni võib nimetada endotermiliseks
veest. Turustatakse valmis pastana. 14. Puidukaitsevärvid ja lakid sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi
· Dekra on mittekootud õhuke vilditaoline materjal, · Linkrust on paber, mis on kaetud õhukese linoleumi sarnase kihiga, · dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi sünteetilise kihiga. 61. Klaasi valmistamine Klaas on läbipaistev isotroopse struktuuriga 'aine, mis saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Peamisteks klaasi tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ja lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiiti, dolomiiti, kõksi jne. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel
annaabi.ee 
