kiirelt lähenevat vaenlast. Filmis „Gaas! Gaas! Gaas!“ katsetas Luts esmakordselt heliga. Tallinna „pommitamises“ ja õhuvõitluse episoodides kasutas ta müraefektidena mitmesuguseid hoiatussignaale, lennukimootorite põrinat, relvatärinat. Tuleks veel märkida Theodor Lutsu suuremaid sündmusfilme „Rootsi kuninga Gustav Adolf V külaskäik Eestisse“ (1929), filmitud välisministeeriumi ülesandel Konstantin Märska ja Armas Horvineni osavõtul, „Poola presidendi külaskäik Eestisse“ (1930) ja „Tartu ülikooli 300 aastane juubel“. Viimane on peaaegu täielikult hävinud. „Postimehe“ teatel andis film pildi Tartust ülikoolilinnana ja „huvitava ülevaate ülikooli juubelist kui Tartu suursündmusest“. 1932. aasta lõpul lahkus Luts „Soumi Film Oy“ kutsel Eestist Soome. Tema viimaseks ja kolmandaks Eestis tehtud mängufilmiks jäi „Päikese lapsed“, mis oli esimene optiline,
Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga, st filmi heli oli eraldi grammofoniplaadil, mida püüti mängida filmiga sünkroonis. See oli küll oluliselt odavam kui optiline heli filmikoopial, ent põhjustas hulgaliselt komplikatsioone. Muuhulgas juhtus, et plaat oli teel kaduma läinud või katki, rääkimata raskustest hoida pilt ja heli sünkroonis, kuna iga filmiosa oli eraldi plaadil.
Johannes Pääsukese loodud ● FILMISTUUDIO ● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923. Eesti esimene täispikk mängufilm „Must teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ●
Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei
õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911 1916) olid väga viljakad. Siin ei sundinud keegi teda tagant ja ta võis töötada aeglasemalt. Kopenhaagenis loodud teoseist äratasid tähelepanu kõigepealt "Jutustused" ja näidend "Tabamata ime". Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise
õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal, kuid võis leppida sellega, mis anti." Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses. Lemmikpaigas Kopenhaagenis veedetud aastad (1911-1916) olid väga viljakad. Siin ei
Tartu Ülikool Referaat Hygieia Arstiteaduskond Proviisoriõppe I kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Hygieia 1.1 Päritolu ja iseloomustus Tervisejumalanna Hygieia pärineb Kreeka mütoloogia kuulsaimast ravijate perekonnast. Tema vanemateks oli meditsiinijumal Asclepius ning valu leevendamise jumalanna Epione. Abielupaari pojad (Podalirius, Machaon, Telesforos, Aratus) ja tütred - Hygieia ja tema viis õde (Meditrine, Aglae, Aceso, Panacea ja Iaso), esindasid oma isa ravikunsti erinevaid tahke. Näiteks tunnustati Machaoni ja Podaliriust andekate kirurgidena, Panacea tituleeriti imeravimite jumalannaks, Iasot tunti haigusest taastumise jumalannana ning Acesot peeti paranemisprotsessi personifikatsiooniks. Kõikidest oma lastest oli Asclepiusel Hygieaiga kõige lähedasem suhe, neid kaht kujutati sageli koos. Hilisemas antiikkirjanduses käsitleti Hygieiat ka Asclepiuse naisena. Hy...
Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a alustas Eesti raadio, loodi filmiühing Estonia Film, eesti filmi teerajajaks Märska, 34 a I helifilm "kuldämblik", anti välja Eesti ensüklopeedia. EESTI VABARIIGI JA TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIGI VÕRDLUS 1. Rahvad on omavahel kokku põimunud 2. Erinevused jõukate ja vaeste vahel pole kahanenud, pigem vastupidi 3. Inimesed huvituvad rohkem glamuurist ja rikkusest, kui vaestest ja nälgivatest inimestest 4. Meie mõistes oli eesti omal ajal sissepoole pööratud, aga tolle aja in mõistes küllaltki avatud 5. Eesti on globaliseerumisulatuselt kümnes riik maailmas 6
visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale. Ajastule iseloomulik: spordifilmide temaatika Tähtsamad filmid: "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Unt, rezissöör Oskar Villandi); "Kas tunned maad..." Theodor Luts 1931 Eesti Kultuurfilm 1931-1936 Eesti Kultuurfilm loodi 9. juunil 1931 haridustegelaste ettepanekul. Kodumaa loodus, tööstus, põllumajandus, kirjandusteoste ekraniseeringud. Konstantin Märska (1896-1951) operaator (filmiga seotud ka vend Theodor Märska) Hardi Viikman (1892-1972) harrastusoperaator. Eesti Kultuurfilm lõpetas tegevuse 5. märtsil 1936, 6. märtsil loodi uus sihtasutus. Eesti Kultuurfilm 1936-1940 Sihtasutuse esimees oli Riikliku Propagandatalituse üldosakonna juhataja Egdar Kigaste. Nüüdsest oli Eesti Kultuurfilm lülitatud EV ametlike propagandaorganite süsteemi. Juhtiv zanr päevakajalised sündmused (kultuur, sport).
7 Filmide hulgas on selliseid väärtusi nagu esimese eestlasest filmitegija Johannes Pääsukese ja tema poolt asutatud Estonia Film Tartus stuudios valminud esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (esilinastus 1914) ja veel 7 filmi aastast 1911-1917. Vendade Johannes ja Peeter Parikas ja Konstantin ja Theodor Märska ning nendega seonduva esimese eesti filmiühingu Estonia-Film 28 filmi. On näiteid niisuguste eesti filmitootmise algusaastatel tegutsenud stuudiote toodangust, nagu Film-Klubi (1 film 1927. a), Siirius Film (2 filmi 1927. a), Theodor Lutsu Filmiproduktsioon (21 filmi aastatest 1927-1939). Eesti Kultuurfilm on esindatud 318 filmiga, kusjuures hoiul on kõik kroonikafilmid alates 1935. aastast. Hilisemate aastate filmitootjate seas on suurema filmide arvuga esindatud:
Tallinn. The first movie theater was opened in 1908. First local documentary was made in 1908 with the production of a newsreel about Swedish King Gustav V's visit to Tallinn. The first Estonian documentary was created by Johannes Pääsuke in 1912 that was followed by a short film Karujaht Pärnumaal (Bear Hunt in Pärnumaa) in 1914. The first full length feature film was made in 1924 Shadow of the Past directed by Konstantin Märska. Theodor Luts Noored kotkad (Young Eagles) (1927) is generally regarded as the cornerstone of Estonian cinema. In 1960's a story of Prince Gabriel by Estonian writer Eduard Bornhöhe was turned into a movie script by Arvo Valton. Grigori Kromanov was named to be the director of Viimne reliikvia (The Last Relic) , released in 1969 by Tallinnfilm. Estonian Television Eesti Televisioon or ETV is the national public television station of Estonia
loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska „Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“. Operaator, lavastaja ja ettevõtja Theodor Luts, töötas peamiselt Soomes. 30ndatel dokumentalistika, head tulemused. Stuudio „Eesti Kultuurfilm“- iganädalased ringvaated. Televisiooni eelkäija. Ajakirjandus Peamine infoedastaja trükiajakirjandus. Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal „Postimees“, ilmus 6x nädalas, Tööerakonnal „Vaba Maa“
umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. ·Estonia Film- oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks. Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest. Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda
D 11 EESTI AJALUGU Muusika Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film ja teater Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres
Tuntumad kunstnikud K. Mägi, Ado Vabbe, Günter Reindorff ja Eduard Viiralt. Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres
- Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses. Esiotsa nihe suur. Kirjanduses: Jaan Kross on luuletaja, kes näitab ette, mida on võimalik kirjutada või kui kaugele saab minna luules. Samal ajal Artur Alliksaar, kes läheb märska kaugemale, st tähendab, et tekstid ei saa ilmuda 1961,2,3. Olukorra kiire muutumine torkab silma kui 62ndate teine pool: 65,66 ei saa Alliksaare luule ilmuda, 68 saab. Järelikult esteetiline avardumine läheb edasi ja asünkroonilisusele lähenema. Sulaaja puhul taustaautor Vladimir Majakovski ja Bertolt Brecht - neil on vasakpoolne maailmavaade, sotsialismi eest seisnud. Samal ajal esindavad 20.sajandi modernismi. Neid saab alati ettekäändena tuua või eeskujuna kasutada
Töölisteater. Tartu keskuseks Vanemuine. Kuni 1920. aastateni oli impressionism, sümbolism ja ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Lemmiknäitlejateks kujunesid: Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Samuti kiiresti arenes kinokunst - vennad Parikad ja Märskad- Esimene Eesti filmistuudio Estonia-Film (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud hea. Kõige parimad olid Konstantin Märska "Vigased pruudid" ja "Rummu Jüri." Korraldati iganädalased ringvaated - Televisiooni eelkäija. Ajakirjandus: Peamine infoedastaja trükiajakirjandus. Ajalehti ilmus palju, uusi väljaandeid, olemasolevaid suleti. Oma häälekandja oli olemas igal tähtsamal parteil. Rahvaerakonnal oli "Postimees", Tööerakonnal "Vaba Maa." Sisu ja lugejate arvu poolest esireas oli "Päevaleht." 1934. a riigipöörde järel suleti erakonnad ja nende ajalehed läksid kirjastusühistute kätte
The first full- length feature film Mineviku varjud (Shadows of the Past, 1924), directed by Konstanin Märska (1896-1951), is a historical melodrama about the ancient Estonians’ fight against invasion. The best theatre actors were engaged: Paul Pinna, Ants Lauter, Benno Hansen, among others. The first full-length documentary Filmikaameraga läbi Eesti (With Film Camera through Estonia, 1924) gained international recognition. Märska is considered one of the founders of the Estonian film industry, most of the production in the Twenties was due to his creative energy. Theodor Luts (1896-1980) was another pioneer of Estonian cinema, a versatile cinematographer, active as producer and director, his outstanding achievement is Noored kotkad 1 (Young Eagles, 1927). 1 The story of frontline soldiers during the War of Independence. On the initiative of August Topman (1882-1968) and Mihkel Lüdig, Kõrgem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
