Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aa...
Retsensioon ,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Kirjastus ,,Tänapäev" Aasta 2011 Soovitan seda raamatut ennekõike noortele, kellele meeldib elu vaadata läbi erinevate pilkude ja seda võrrelda ning teada saada täpsemalt milline on tõeline elu. Raamatu kaantel on kujutatud nelja tudengi mängu, kus nad valivad ühe tiku. See kes saab pikema tiku ja lühema tiku saaja peab seda täitma. Raamatu algus jättis väga tuima tunde ning ei tundunud väga huvitav, kuid sündmustevoog ja huvi kasvas lugedes ning lõpuks saigi raamat läbi. Autor oskab väga hästi võrrelda asju omavahel, põigata teemast täielikult kõrvale kui ka teksti väga huvitavalt kirja panna. Diana Leesalu on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. Ta lõpetas 2001. aastal hõbemedaliga Põlva Keskkooli ning 2005. aastal Eesti Maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal cum laude. Diana Leesalu romaan "Mängult on päriselt" võitis 2006. aastal Eesti Lastekirjanduse Kes...
,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Mina lugesin raamatut ,,Mängult on päriselt". Raamat on tehtud 2006. aastal. Raamat sai kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 1. koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pol...
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil ...
Virtuaalmaailm kas mängult või päriselt? Tänapäeval on peaaegu igas kodus arvuti ja sellega seoses tekib probleem nimega arvutisõltuvus.Noored veedavad palju aega internetis või siis lihtsalt arvuti mänge mängides.Tihti ei teadvusta vanemad omale seda, kuidas võib üks arvutimäng mõjutada lapse mõttemaailma. Vanemad annavad lastele täieliku vabaduse mõtlemata sellele, kuidas peegeldub ,,virtuaalsus" lapse füüsilisel ja psüühilisel tervisel.Uuringute tulemused näitavad, et need inimesed, kes on lapsena arvutimänge mänginud satuvad rohkem kuritegelikule teele kui teised. Millest see tuleneb? Lihtne, väike laps ei saa ju aru, et päris elus pole nii, et kui ühekorra ,,tulistad" või ,, auto varastad" siis juhtub midagi tõsist, sest ta on harjunud virtuaalmaailmaga.Arvutimängudes võib tulistada nii palju kui tahab, aga see tegelane kõnnib ikka edasi.Arvutimängus võib varastada auto või ükskõik mille, aga mid...
Mängult on päriselt Diana Leesalu See raamat räägib Janterite perest.Mirjam Janterist, kes läks Tartu ülikooli ja elab ühikas. Ta leidis endale seal uued sõbrad, Vilma ja Jarts tema ühikakaaslased ja Mario , kes käib vahete vahel neil külas seal. Mirjam armastab oma poissi Krisjanit aga hakkas vaikselt ära armuma Jartsisse. Tal on vend Mikk. Mikk on 12.- aastane poiss kes on punase peaga ja teda hüüakse Täpikeseks. Tanel ja Siim kiusavad Mikku koolis, sest et tema isa on Voldemar Janter kes on koolidirektor. Mikk paneb koolimaja võimla põlema ja jookseb kodust ära. Ta läheb häälega Tartu. Seal ta kohtub Sasa, Jaanika, Geni ja Marxiga kellega tal tuleb palju jamasi. Mikk kukkus silla pealt alla vette ja uppus ära.
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus tänapäeval leiab raamatupoe riiulilt väga palju noorsookirjandust. Kõik need raamatud räägivad tänapäeva noorte probleemidest. Milliseid probleeme siis käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Üks põhiline probleem, mida tänapäeva noorsookirjandus käsitleb on koolivägivald. Üheks väga heaks näiteks on Diana Leesalu ''Mängult on päriselt''. See raamat räägib 12-aastasest Mikust. keda kiusatakse koolis suuremate poolt. Samas ei ole tal ka klassis sõpru. See kõik toimub sellepärast, et tal on punased juuksed, tedretähnid ja koolidirektorist isa, keda kõik vihkavad. Mingil hetkel ei suuda ta seda kõike enam taluda. Koolikaaslaste surve tõttu põletab ta maha koolimaja ning põgeneb Tartusse, kus hakkab elama tänavapoisi elu. Tema seiklus lõppeb surmaga. Samast raamatust võib välja tuua ka teise probleemi narkootikumide alkoholi ja suitsetamise kohta. Mikul on õde Mirjam, kes ela...
SÕIMERÜHM Kognitiivne areng Sotsiaalne Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng tase Teeb käega Ehitab Jäljendab Laskub kükki Luuakse alus ringi kujulisi kolmest täiskasvanut ja tõuseb kõrvu- ja liigutusi klotsist torni lihtsates püsti ühismängule Veeretab Paneb neli toimingutes Kasutab sõnu palli rõngast pulga ,,ära" ja otsa ,,peidus" Veab Nimetamisel pliiatsiga näitab kriipse tuttavaid esemeid Näitab kolme ...
Maarja Pohl 10C Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt" Lugu räägib paralleelselt 12-aastasest Mikust ja tema 18-aastasest õest Mirjamist. Mikku kiusatakse koolis suuremate poolt iga päev. Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed rist...
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Kui habras on hetk, milles elame Mängides väikse lapsega sõjamängu, karjuvad nad sind mängurevolvriga sihtides: ,,Ma tapsin su ära! Sa oled surnud!" mõistmata ise, mis need sõnad tegelikult tähendavad. Seletades talle inimese tapmist, ütleb ta: ,,Ega ma siis päriselt seda mõelnud. Sa oled vaid ,,mängult" surnud." Kuid varsti kogeb see laps, kui kiiresti muutub mäng reaalseks eluks ja tal tekib endalgi küsimus, kui habras on ikkagi hetk, milles elame. Noor ei oska karta ohte, mis võivad tema elu ohustada. Oleks meie oskus teada, mil sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elame täisväärtuslikku elu kuni viimse hetkeni. Meil aga kahjuks puudub selline võime ja informatsioon ning selle tõttu hindame kõrgemalt iga hetke, mil elame, hingame. Samas peame arvestama, et iga hetk võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Eredaks näiteks on Soomes Tuus...
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. See on mäng, mis...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002)...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
