toota teatud tootmiskoguse. Tema kuju näitab, kas tootmisfunktsioon on muutuvate või fikseeritud proportsioonidega. Keskmine produkt (AP)- on koguprodukti ja kasutatud sisendi hulga jagatis AP = TP : L Piirprodukt (MP)- on koguprodukti juurdekasv, mille põhjustas ühe täiendava sisendiühiku kasutamine MP = TP : L Kahaneva piirtootlikkuse seadus- Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema. Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu Otsesed kulud- on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud- mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
kui MP > AP, siis AP suureneb; kui MP < AP, siis AP väheneb; seega, MP = AP, kui AP on maksimaalne; seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab; kui MP on negatiivne, TP väheneb; kui MP = 0, siis TP on maksimaalne. Kahaneva piirtootlikkuse seadus - Kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes.
soovis või püüdes tarbida hüvist, mida tarbivad teised. Kahaneva piirkasulikkuse seadus – Kahaneva piirkasulikkuse seadus (law of diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima
toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed. AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna MPL = (TP) / L, L / (TP) = 1/ MPL
· Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis
Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP
Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma miinimumtaseme punktis, kus ta lõikub MC-ga, sama kehtib ka ATC kohta. ATC ja MC lõikepunktis on kogukulud minimaalsed. Tootmisfunktsioon ja kulud Tootmisfunktsioon seob lühiperioodil toodangu mahu üksnes muutuvsisendite hulgaga, sest püsisisendid on konstantsed. Kahaneva piirtootlikkuse seadus sätestab, et mis tahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist alates vähenema. TP-kõver näitab, millist töö kogust firma vajab iga konkreetse tootmiskoguse valmistamiseks. Punktis, kus TP-kõvera tõus on kõige järsem kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus. (VC1-VC2)=(L1-L2)*w Kui tootmismaht kasvab, siis kahaneva piirtootlikkuse seaduse toime tõttu muutvad piirprodukt ja piirkulu vastupidises suunas. Keskmine muutuvkulu väheneb niikaua, kuni piirkulu on temast väiksem. Keskmine muutuvkulu ja
võimaldavad toota ühesuguse koguse lõpptoodangut. a) Õige b) Vale 36. Samakulu joone tõus on suhteline tegurihind. a) Õige b) Vale 37. Tööjõu piirtoodangu arvutamiseks jagame muutuse tootmismahus muutusega tööjõus. a) Õige b) Vale 38. Piirtoodang iseloomustab kogutoodangu vähenemist. a) Õige b) Vale 39. Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. a) Õige b) Vale 40. Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud mingi kindla sisendi suurenemisest ühe ühiku võrra. a) Õige b) Vale 41. Ettevõtet analüüsides vaadeldakse lühiajalisena sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. a) Õige b) Vale 42. Piirkulu iseloomustab kogukulu suurenemist tootmismahu suurenedes. a) Õige b) Vale 43. Keskmine toodang on kogutoodang ühe tootmissisendi ühiku kohta. a) Õige
toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost) ATC = TC / TP Lihtne ja loogiline teema, mõttetult palju tähiseid. Tootmisfunktsioon ja kulud Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = Const. (kehtib kahaneva piirtootlikuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse et sisendi hind ei muutu (antud näites). Tootmismahu kasvades kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimel MP ja MC muutuvad vastupidises suunas. MC kõvera kuju on tingitud kahaneva piirtootlikuse seadusest,.. MC ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. AVC kõvera tuletamiseks (VC kõverast) tuleb tõmmata sirge 0-punktist iga punktini VC kõveral. Selle sirge tõus mõõdab antud koguse AVC.
TP, AP ja MP kohta kehtivad järgmised seaduspärasused: kui MP > AP, siis AP suureneb, kui MP < AP, siis AP väheneb, seega, MP=AP, kui AP on maksimaalne, seni, kuni MP on positiivne, TP kasvab, kui MP on negatiivne, TP väheneb, kui MP=0, siis TP on maksimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk jääb samaks, siis teatud punktist alates hakkab muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes.
Valemina: Firma tootmiskulud sõltuvad esmajoones tootmisfunktsioonist, mis näitab sisendite kombinatsioone, mida saab kasutada teatud koguse produkti valmistamiseks. Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud. Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus Tootmisfunktsiooni ja kulude seost näitab järgnev joonis: TP kõver näitab seost muutuvsisendi (töö L) ja koguprodukti (TP) vahel. Alates joonise punktist A hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus, sest selles punktis on TP kõvera tõus suurim. TP kõver näitab, millist töö kogust firma vajab mingi toodangukoguse valmistamiseks. Kui töö on ainus muutuvsisend, siis moodustab töötajatele makstav palk firma muutvkulu VC. Muutuvkulu leidmiseks tuleb töökogus korrutada selle ühikuhinnaga( olgu selleks näiteks 8)
teise perioodi hinnatasemega. Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu.
Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid, mida on võimalik muuta lühiajaliselt, nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 8.4. Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · kogutoodangu kõvera abil
Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid mida on võimalik muuta lühiajaliselt nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 6.1 Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · Kogutoodangu kõvera abil · Piirtoodangu kõvera abil
efektiivsete kombinatsioonide kirjeldus. 1.28 Kahaneva piirtoodangu seadus. Piirprodukt - koguprodukti muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine. Kahaneva piirtoodangu seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema (s.t. piirprodukt väheneb). Seda seadust tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Kui tootmise suurenemine jätkub, jõuab üha rohkem firmasid oma võimete piirini ja iga lisaühik tootmistegureid annab vähem toodangut. See vastab mikroökonoomikast tuttavale kahanevate tulude seadusele. Tootmismahu suurendamine läheb üha kulukamaks. Tulemuseks on kogupakkumiskõvera ülespoole suunatud nihe
annaabi.ee 
