ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika
Barokkmuusika Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika. 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul.
Habaneera Habaneera on tantsustiil, mis on rütmikas kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube
vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus.
Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio Vivaldi Itaaliast, Georg Friedrich Händel Inglismaalt ja Johann Sebastian Bach Saksamaalt.
polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Barokkmuusika
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides.
Kristel Palts 10.a klass Barokkmuusika Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. KUI VÕRRELDA KESKAJA MUUSIKAT JA BAROKKMUUSIKAT Keskaja muusika · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa
pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Muusika päevas 22. novembril 2007. aastal Argentina pealinna Buenos Airesi Puerto Madero raioonis avatatakse tango mälestussammas, mille autoriks on tuntuv argentina skulptor Estela Trebino. Kasutatud allikad: http://s294.photobucket.com/albums/mm89/cmannexe/
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki
emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e
9) fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. AJASTU 1) Millal ja kus barokk levis? Miks ainult neis maades? Muusikalist barokki võib piiritleda aastatega 1600- 1750. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul (kunstis rohkem Prantsusmaal), levis sealt üle kogu Euroopa. Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Muusikastiilina võeti kasutusele 18/19 saj vahetusel. 2) Milline oli barokse kunsti eesmärk? Soov üllatada vaatajat. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. 3) Kust tuleb baroki nimetus? Võeti kasutusele 19. sajand
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ..............................................
da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland. Barokk Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus.
vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal. Erinevad muusikastiilid 1. Kuigi Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks ,ei
noavõitlused ning seksuaalne ergutus. Tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt.20sajandi alguses jõudis tango Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse ning sai peamiselt suurlinnade nooblites ja vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänaseks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili:Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, samuti võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil. Meil eestlastel on huvitav teada, et Soomes sai tango nii tantsu- kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel. . 4 Viini valss Valss on tantsude kuningas. Valsi kuningaks peetakse heliloojat Yohann Straussi. Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias nn saksa tantsust (Deutscher Tanz) ja ländlerist. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel
jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Muusikastiilid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia,
meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus. Bel canto laulmisviis oli levinud juba 17.18. sajandi itaalia laulukoolis näiteks Cesti või Carissimi ooperi- ja kantaadiaariate puhul, millega arendati edasi varasema ooperi heliloojate resiteerivat stiili (stilo rappresentativo) sujuvamate, väljendusrikkamate meloodiate suunas, mis tooksid maksimaalselt esile hääle omadusi. Muusikastiilina juurdus bel canto 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse itaalia ooperi (eriti Bellini) aariate puhul, mis olid samuti lüürilised ja voolavad, erinedes näiteks 19. sajandi teise poole heliloojate (näiteks Verdi) loomingust, milles kujunes olulisemaks hääle dramaatiline jõud. Bel canto laulmise puhul pandi eriliselt rõhku puhtalt toonile ja laulja võimetele esitada vabalt ja sundimatult ornamenteeritud ja passaaze täis muusikat.
tegelikult pigem kiiret sammu ja sellele järgnevat pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja- Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. 2.2 Stepptantsu tutvustus Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazz-stepist ja lõpetades iiri stepiga. Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus,
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630
Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3. Lahtine promenaad (Open Promenade) 4. Kiiksamm pöördega (Rock Turn) 5. Kinnise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Closed Finish) 6
pausi. Astutakse üle kanna, esmalt liiguvad jalad, siis järgneb keharaskus. Argentiina tangos liigub esmalt keha, siis jalad. Sammud on sujuvamad, astutakse üle päka, jalgade töö on keerukam, rütm varieeruvam, tantsuvõte lõdvem. Kinnises tantsuvõttes on kontaktis ülakeha, mitte puusad. Euroopa ja Põhja-Ameerika variatsioonile iseloomulikke järske peapöördeid Argentiina tangos ei tunta. Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. Põhifiguurideks on: 1. Külgkiirendussamm (Progressive Side Step) 2. Promenaad (Closed Promenade) 3. Lahtine promenaad (Open Promenade) 4. Kiiksamm pöördega (Rock Turn) 5. Kinnise lõpuga pööre vasakule (Open Reverse Turn with Closed Finish) 6
punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaazis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur. Eestisse jõudis punk muusikastiilina tükk maad hiljem kui mujale maailma. Üks tõeline punkar-anarhist oli Hillar Mardo ehk Rumbold. Tänu punkarite mässumeelsusele olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline. Punk-rock tõstab esile põlgust ühiskonnas kehtestatud normide vastu
annaabi.ee 
