Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, ...
,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents ...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud
õlimaalid mitmeid auhindu võitsid, istus muusikapisik temas siiski tugevamalt. Olles veidi üle kahekümne, kolis Jacobs New Yorki, et alustada kompositsiooniõpinguid. Just sel ajal sattus talle näppu Leroux' romaan, mille põhjal ta komponeeris 1972.a muusika ballettile ,,Kiusatuste ballett". Edasi tuli koostöö legendaarse ameerika produtseni, praegu 102aastase John Kenley ning näitekirjaniku, produtsendi ja üheksakordse Emmy võitja Robert Thomas Nolliga sündis liberto muusikalile The Phantom of the Opera. 1975 kirjutas Jacobs muusika ja sõnad muusikalile ,,Asjad lähevad paremaks ehk Kolmas maailmasõda on tulekul", mis sai Ameerika heliloojate, autorite ja kirjastajate ühingu ASCAPi auhinna. Jacobs on loonud ka süva-, rock- ja reklaamimuusikat. Praegu on tal käsil luuleraamatning muusikali ,,Atlantis" lõpetamine. Tallinna etendusi hindab Jacobs kui võimalust jagada eestlastega oma muusikat, huumorit ja sõna ning ainulaadset ja kohati
Which leisure activity do you prefer ice-skating or having a picnic? 3. Ma pigem läheksin vaatamisväärsustega tutvuma kui teatrisse. I would rather go sightseeing than to the theatre. 4. Mina sooviksin minna rokk-kontserdile Guns N' Roses esituses. I would like to go to a rock concert performed by Guns N' Roses. 5. Ma nõuan, et me läheksime kardiga sõitma! I demand (that) we go go-karting! 6. Me kõik eelistame minna muusikalile. Olgu, aga ärge olge pettunud, kui ma ei saa pileteid. All of us (We) prefer to go to the musical. Ok, but don't be disappointed if I can't get tickets. 7. Meeskond teeb juba soojendust. Ma ootan pikisilmi seda jalgpallivõistlust. The team is already warming up. I am really looking forward to the football match. 8. Karneval on lõbus, aga ole ettevaatlik varaste ja taskuvaraste suhtes. The carnival is fun but beware of thieves and pickpockets. 9
Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näitlejad olid ka väga hästi valitud, kõige rohkem meeldis mulle Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet’i. Tema näitlemine oli väga hea ja samuti super lauluhääl. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse ja orkester tegi head tööd. Juba avamäng oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Ülejäänud lavakujundus ja valgustus olid ka väga tasemel. Suur pluss oli see, et dekoratsioonid olid ehtsad (ehtne tuli ja ilutulestik). Lauludest mulle meeldis „Võiksid olla nüüdki lähedal” mida esitas Hanna-Liisa Võsa ja „Ei muud Sult soovi ma” Koit Toome ja Hanna-Liisa Võsa esituses. Hind oli küll natukene krõbe, kuid oleksin nõus teist korda veel minema. Muusikali lõppedes tõusid kõik püsti ning plaksusid pikalt
Benny Andersson mängis ABBA bändis kitarri. Peale ABBA bändi lahkuminekut, kirjutas Benny koos Björniga mitmeid kuulsaid lugusid. Björn Ulvaeus Björn Kristian Ulvaeus on sündinud 25. aprillil 1945 Göteborgis, Rootsis. Ta oli varem esinenud ansambliga Hootenanny Singers. Björn oli abielus bändiliikme Agnetha Fältskogiga. ABBA bändis mängis Björn klaverit. Peale ABBA lahkuminekut, kirjutasid Ulvaeus ja Andersson muusikat muusikalile "Chess" ja "Kristina från Duvemåla" Anni-Frid Lyngstad Anny-Frid Sinny Lyngstad on sündinud 15. novembril 1945, Norras. Lauljakarjäär alustas Anni-Frid 13- aastaselt. Ta moodustas bändi nimega Anni-Frid Four. Bändis on Anni-Frid Lyngstad laulja. Aastal 1972 liitus ta bändiga ABBA ning peale lahkuminekut jätkas ta oma lauljakarjääri. Agneta Fältskog Agneta Ase Fältskog on sündinud 5.aprillil 1950 Jönkopingis Rootsis.
Minu arvates oli lõpulugu kõigist teistest positiivses mõttes erinev, just esituse, meloodia, sõnade ja energilisuse poolest. See lugu sobis muusikali konteksti suurepäraselt, sest see lõpulugu võttis muusikali kokku ja pani lõpule ilusa punkti. See muusikali külastus oli väga meeldiv ja tekitas minus tunde, uuesti mingit muusikali vaatama minna. Varasemate muusikalide kogemustega on seda raske võrrelda, sest see oli nii teistmoodi. Tänu sellele muusikalile nägin ma Ugala teatri suure saali oma simlaga ära, varem olin käinuda ainult võikses saalis.
Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ning valgustus oli ka tasemel. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse. Kõige rohkem meeldis mulle aga orkester. Juba avamäng minu jaoks oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Kõige enam aga meeldisid mulle Charlice laulud. Kaire Vilgatsil oli ka väga võimas hääl. Üldkokkuvõttes mulle see muusikal väga meeldis ja läheks teine kordki samalaadset muusikali vaatama. Kuna olin näinud filmi "Ooperifantoom" siis lugu iseenesest väga võõras ei olnud. Kohati kurb kuid üsnagi kaasahaarav. Osades: kultuuriminister Fantoom Priit Kiigemägi Chalice Flora Christine Daeé Nele-Liis Vaiksoo
Kui oli vaja laulda jõuliselt siis jäi minu arust Eva esitlus natuke nõrgaks, kuid enamasti olin Maarja-Liisi esitlusega rahul. Mulle ei meeldinud see, et kõlarid töötasid piisavalt kõvasti segamaks mind aeg ajalt laulu sõnade kuulamisel. Õnneks jooksis kogu muusikali ajal ekraani peal ka tõlge inglise keeles, nii et laulusõnade aru saamisega probleeme ei olnud. Kokkuvõttes ei kahetse ma üldse sellele muusikalile minemist, sest muusikaelamus oli väga vägev.
Oluline puudus, mis Vanemuise ,,Helisevas muusikas" kõrva torkas, oli heli ülepingutatud võimendamine. Küllap tehti panused võimendusele seoses eesolevate mängukordadega Nokia kontserdimajas, kus loomuliku akustikaga on kehvad lood. Ent Vanemuise suures majas, kus on teatrit (sealhulgas muusikateatrit) edukalt tehtud ka ilma abivahenditeta, mõjus kõlaritele tehtud panus teatrielamust pärssivalt. Mulle isiklikult väga meeldis ,,Helisev muusika", kui keegi pakuks mulle piletit sellele muusikalile, et seda uuesti vaatama minna saaksin, siis ma võtaks selle vastu ja läheks vaatama. Tahaks näha kuidas saab hakkama oma rolliga Birgit Õigemeel ja Raivo E. Tamm. Kindlasti oleks nende etteaste Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste etteastest erinev. Samas arvan, et Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste said väga tublisti oma rollidega hakkama.
Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus Eliza kõrgeid noote laulis. Kõige naljakamad tegelased olid Eliza isa ja tema kaks sõpra, kes purjakil tantsisid ja laulsid. Pillimängijate juures panin tähele, et neid on vähem kui ballettides, aga sellegipoolest tegid nad oma tööd hästi ja paljudes kohtades oli see väga effektne ning andis näitlejate tegevusele palju juurde. Näitlejate kostüümid olid muusikalile sobilikud ja kõige kaunim oli muidugi Eliza valge kleit. Esimest korda nägin, et Estonias on liikuv põrand, ning see oli väga lahe. Mulle meeldis, kuidas see aeg-ajalt jälle keerles ja rohelistes kostüümides mehed tulid, ning asju ära viisid ja teisi tõid. Alati jäi mulle silma see lühter, mis pikalt alla langes laest, kui Higgins'i tuba tuli. Üleüldiselt meeldis mulle lavastuse dekoratsioon. See oli väga hästi läbi mõeldud. Tantsud olid samuti ägedad
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid
o Heliteose aluseks 12-heline seeria, mis sisaldab kõiki oktavi pooltoone o Seerial on 4 kasutusvõimalust(algkuju, vähikäik, peegel, vähikäik peeglis) GERSHWIN · Tin Pan Alley noodilugeja (arendas end klaverimängul ja noodilugemises) · Rhapsody in blue< II tuntuim klaverimkontsert(kõlab kui euroopalik muusika, kui ka blues) · Suutis ühendada EU vanad traditsioonid USA omadega · Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid o Jazzmuusika elemendid ORFF · Sks helilooja ja muusikapedagoog · ,,muusika peab alguse saama sõnast" · 2 ooperit · Triloogia ,,Triumfid" · ,,Carmina Burana" · Kantaat orkestrile, solistidele ja koorile · Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS
kätega zeste mis rõhutab tundelisust rohkem. Muusikali meeleolu oli väga mõnus.Seda oli kerge jälgida. Publik oli kaasahaarav ning saatsid enamus lood aplausi saatel. Minu arvates olid lood enam vähem kõik samal tasemel. Bändi osapool oli väga võimas. Muusikal üldiselt õnnestus. Ei olnud ühtegi silmapaistvat ega kõrvutorkavat apsakat. Mulle meeldis ka erinevate tantsukoolide tantsijad, kes tegid oma etteaste proffesionaalselt ning lisasid jumet kogu muusikalile. Lava dekoratsioon oli tasemel. Kasutatud oli mitmekorruseline telling, selle peal käis põhiliselt kogu show. Üldiselt olin rahul, tulede ja tossu show oli väga võimas. Muljed olid väga head peale kontserdi. Kogu kontsed ületas oootusi ning samas see oli väga emotsioonide rikas esitus. Arvestades seda, et enamus publikust tõusis aplodeerides ülesse peale kontserdi, oli see väga edukas ning heaks kiidetud vaatajate/kuulajate poolt.
laul algas äärmiselt vaikselt, kuid lõppes väga selge ja kõlavana. Teiseks laul, mis mulle küll nii väga ei meeldinud aga oli samas huvitav kuulata, oli „Buenos Aires“, seda esitas samuti Evelin Võigemast, koos kooriga. Põhjus, miks seda oli huvitav kuulata oli pidev tempo muutumine ning erinevate häälekõrguste kasutamine. Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusikal oli äärmiselt huvitav vaadata ning näha Evita lugu. Tänu muusikalile mõistsin ehk veidi rohkem Eva Peróni isiksust ning tegutsemistahet. Eriti aga seda, miks öeldakse Evita kohta „kõrge, kuid lühikese lennuga“. 3
vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et tantsuline külg oli tugevam kui muusikaline. Kokkuvõtteks võin öelda, et tagant järele mõeldes, nüüd, kui ma olen selle sisuga rohkem tutvunud, ning, kui ma loeks ka raamatu läbi, siis läheksin seda uuesti vaatama. Nüüd oskaksin seda vaadata ja ilmselt oleks ka minu ooperielamus parem.
Minu veetlev leedi Film on valminud aastal 1964 ja rezissööriks on George Cukor. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Muusika autor on Frederick Loewe, kes kirjutas ka algsele muusikalile kogu muusika. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza
Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud. Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel. Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega.
Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna. Viimasest raamatust on tehtud hiljem muusikafilm mis on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan Jay Lerner ja muusika Frederick Loewe. Muusikal esietendus 1956. aastal Londonis. Eestis lavastas selle esmakordselt Voldemar Panso 1963. aastal ning Estonia laval toimus esietendus 3. aprillil 2008. Sisukokkuvõte: Ühel vihmasel õhtul kogunevad inimesed vihmavarjuks katuse alla. Väärikas proua ootab oma taksot, kui varju jookseb ka lilleneiu ja üritab härrasmehele lilli müüa.
plaat ilmus 13. juunil 2000. Plaat võitis 2001. aasta 21. veebruaril parima muusikaliplaadi Grammy auhinna. Aida Hollandis 21. augustil 2001 esietendus hollandikeelne Aida Scheveningenis. Aida osas olid Chaira Borderslee, Carolina Dijkhulzen ja Leona Philippo. Radamest mängis Bastiaan Ragas, Amnerist Antje Monteiro, Zoserit Frans van Deursen ja Merebit Marlon David Henry. Detsembri lõpus 2001 ilmus plaat. Lavastus kandideeris viiele John Kraaijkampi muusikaliauhinnale: parimale muusikalile, parimale naispeaosatäitjale (Antje Monteiro), parimale naispeaosatäitjale (Bastiaan Ragas), kõige lootustandvamale meestalendile (Marlon David Henry) ja parimale tõlkele (Martine Bijl). Auhinnad jagati 22. aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul . Produtsent
Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse. Helivõimendus- ja valgussüsteemide kaasabi on muusikalidest saanud tõelised vaatemängulised sõud.Erinevalt ooperist ja operetist esitatakse muusikale üha sagedamini lisaks ooperiteatrile ka teistel lavadel. Muusikalide laiemale levikule on aidanud kaasa ka massimeedia tormiline areng. Muusikalide põhjal on vändatud palju filme, publiku lemmiksfilmid on saanud aga aluseks nii mõnelegi muusikalile. Populaarsemad numbrid muusikalidest kõlavad sageli raadios, televisioonis, ja kontserditel.Muusikazanr on pidevas muutumises, kohanedes nüüdisaja publiku muusikaliste eelistuste ja ootustega. OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe
Ameerika Ühendriikide ringreis[ Ameerika Ühendriikide ringreisil laulis Aidat Simone, Amnerist Kelli Fournier ja Radamest Patrick Cassidy. Ringreisi eelesietendused algasid 27. märtsil 2001 Minneapolises ja esietendus oli 6. aprillil 2001. Etendused Minneapolises kestsid 22. aprillini 2001. Ringreis kestis augustini 2002. Aida ringreisilavastus kandideeris 2002 auhinnale National Broadway Theatre Award 9 kategoorias: parimale muusikalile, parimale partituurile, parimale muusikalilaulule ("I Know The Truth"), parimale muusikali meespeaosatäitjale (Patrick Cassidy Radamese osas), parimale muusikali-naispeaosatäitjale (Simone Aida osas ja Kelli Fournier Amnerise osas), parimale lavastajale (Robert Falls), parimale kujundusele (Bob Crowley lavakujunduse eest ja Natasha Katz valguskujunduse eest) ja parimatele kostüümidele (Bob Crowley). Auhinnad jagati 20. mail 2002. Aidale langesid parima muusikali,
teistele orkestri, - pilli, - või hääleliigile ümber seadma). Kanderi esimeseks muusikaliks oli 1962. aastal lavale jõudnud ,,A family affair" koos James ja William Goldmaniga. Laulusõnad- Fred Ebb (8 aprill 1928- 11 september 2004) Ebb on sündinud Manhattanis. Ta oli ameerika muusika teatri laulusõnade kirjutaja, kellel oli edukas karjäär koos helilooja John Harold Kanderiga. Oma esimesed laulusõnad kirjutas 1951. aastal muusikalile ,,Baker's Dozen". Libreto-Joe Masterof (sündinud 11 detsember 1919) Masteroff on Ameerika näitekirjanik. Ta on sündinud Philadelphias. Ta alustas oma karjääri näitlejana, tehes debüüti 1953. aastal Broadwayl etendusega ,,The Prescott Proposals". Masteroffi esimene etendus, ,, The Warm Peninsula" , etendus Broadwayl 1959.aastal. 4 Sisukokkuvõte Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari
Andre Breton Imaism Levis 20.sajandi alguskümnenditel Ameerikas ja Inglismaal. Tähtsaks sai luule konkreetsus, ilmekas väljendus, kindlus, selgus, lühidus. Välditi jutustamist, kasutati tavakeelt mida ei ilustatud, ning sümboleid. Loomingust ei peagi aru saama esimesel lugemisel, et aru saada on vaja süveneda. Intellektuaalne luule, kus olulised on teadmised. Mõte avaneb etappide kaupa. Thomas Stearns Eliot-> ,,Ahermaa", Tema luulekogu ,,Old Possum's Book of Practical Cats" oli aluseks muusikalile ,,Kassid." Neorealism Tuleneb eksistentsialismist. Levis kuni 1960.-ndate aastate keskpaigani mitmetes maades. Esiplaanil on kurjus, sotsiaalsed põhjused, sõjatagajärjed ja kõige selle mõju inimesele. Pöörati tähelepanu lihtinimesele, kuna ta on vastutav kirjandus ( vastutab iga eluheidiku eest). Carlo Cassola (1917) & Pier Paolo Pasolini (19221975) Absurdi teater (nt: NO99, Linnateater) tekkis 1950.-ndate aastate alguses. Räägib inimese seisundist tähenduse kaotanud maailmas
hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu Firma Lerner & Loewe, mille toodangust on maailmakuulsaks saanud muusikal " Minu veetlev leedi", sai alguse 1942. aastal New Yorgis, kui helilooja Loewe tegi endast 14 aastat nooremale, veel vähetuntud laulutektside autorile Lernerile ettepanek kirjuttada koos muusikal. Nii sai alguse kahe seni otse vastandliku elukäiguga mehe koostöö .
Ja protsessi tulemuseks on prantsuse keel. [galli keel =substraat; ladina keel prantsuse keele adstraat; prantsuse keel = superstraat] · Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas). Näiteks, kas riigil on normile vastav riigikeel; enamuskeelvähemuskeel. Näiteks Aafrikas elab ühes riigis umbes 100 eri keele kasutajaid, ent riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse keel või inglise keel. Mõtle muusikalile/filmile ,,Minu veetlev leedi" · Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) tüpoloogiliste jaotuste aluseks võivad olla grammatilised elemendid, nt sõnajärg (see on kõige levinum ja seda uurivad keeleteadlased esimesena), aga ka häälikud. Kasutatakse tüpoloogilist andmebaasi (nt WALS). Genealoogiline liigitus · Rekonstruatsioon algkeele põhisõnavara ja struktuuri väljaselgitamine tütarkeelte sarnasuste ja
annaabi.ee 
