· tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste.
*Aafrika rahvaste muusikapärand Mida tähendab sümbolism ja rituaalsus indiaani rahvamuusikas? * rituaalsue vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks,jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laulavad mehed ja naised *rituaalsed samaanilaulud, kui suheldakse jumalatega ja palutakse abi *tseremoniaalsed laulud, kindlate tähtpäevade ja sündmustega seoses *nalja ja lastelaulud ning mängulaulud Milliste Euroopa rahvaste mjutusel on kujunenud EuroAmeerika muusika? *britid *prantslased *iirlased ja sotlased Nimeta EuroAmeerika peamised rahvamuusika stiilid *ballaadid *mereteemalised laulud *kauboilaulud *hillibilly muusikastiil
· Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: o Algriim- on sõnade algushäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine. o Neljajalgne trohheus- regivärsi värsimõõt, mis jaguneb
• Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud • Kommetega seonduvad tavandilaulud • Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud • Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Regilaulu žanrid • Žanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule. Näide • https://www.youtube.com/watch?v=lebVYcfBBzM Täname tähelepanu eest!
viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled
Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved.
Valdavalt ühehäälne, mitmehäälne Setumaal ja Lõuna-Eestis. Eeslaulja ja järellauljad (koor), koor alustab laulmist eeslaulja kahel viimasel silbil. Mitmeid kombetalitusi saadeti tavandilauludega (kalendrilaulud, üleminekurituaalid) Saab jagada 4 valdkonda: a) lüroeepilised laulud lüütilised laulud, perekonnalaulud, kosjalaulud, nekrutilaulud b) funktsionaalsed laulud tähtpäevalulus, kiigelaulud, mängu- ja tantsulaulud. c) teemalulud töölaulud, orjuselaulud, vaeslapselaulud. d) kodu- ja perekonnalaulud laulud kodust ja lapsepõlvest, pulmalaulud, lastelaulud. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis muu maailma kirjalik kultuur. Meil veel Kihnu ja Setumaa. Regilaulu taandumise põhjused: a) pärisorjuse kaotamine orjapõli oli üks regilaulu säilitamise allikaid.
Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma.
naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Pulmades Talgutel Kiigel Üksiklaulud Hällilaulud Itke laulud Regilaul Arg kosilane Kündsin mäed, kasvid männid, Kündsin põllud, kasvid pohlad, Kündsin sood, kasvid sinikad .Läksin metsa kõndimaie, Leidsin neiud noppimasta, Sini lilled leinamasta. Eit oli vastas, taat oli vastas: Mis sina nuttad peigu noori? Eks sina püidnud püssilani,
Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib sageli kesta kuni nädal. 4. Eskimod, inuittid, jupikid Nad kõik erinevad teineteisest keele ja ühiskonnakorralduse poolest, kuid kultuuris ja kombestikus on palju ühist. Enim levinud saatepill on raamtrumm. Nende muusika võib jaotada viieks: ● Tantsulaulud ● Rituaalsed šamaanilaulud ● Tseremoniaalsed laulud ● Nalja- ja lastelaulud ● Mängulaulud 5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud. Pillid - viiul, kitarr, akordion, suupill, banžo. 6. Kauboilaulud, hillibilly, cajun-muusika Kauboilaulud - 19. saj. lõpp, suguluses Briti ballaadiga, jutustava või lüürilise sisuga, saateks kitarr, banžo, suupill.
Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja laulumängud kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2
saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj.pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine,linnastumine,tihedam suhtlemine erinevate mkde vah el.kaasaegsem sisu,mõjutused ja laenud kirj-st,naaberrahvaste kultuuridest ja muusikast. liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem.viis-viiside heliulatus 6-12 astet,palju hüppeid,helikõrguse täpne intoneerimine. 4-
Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3
hakkas arenema noodikiri Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; Psalmoodia psalmtekstide laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist Hümn stroofilise värsstekstiga laul; Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 1
higistamistelk. Eskimod On mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Inuitid elavad põhja Alaskas ja Kanadas , Gröönimaal. Jupikid elavad Lääne Alaskas ja Venemaal kaug idas. (inuitid- inimesed).(jupikid-toorliha sööjad).Muusika on igapäeva pärisosa. Inuittidel on olulisel kohal laul , tants ja rütmisaade. Pill on raamtrumm- suur ümmargune puust võru , mille peal on loomanahk. Eskimote muusika jaotub viieks: tantsulaulud(laulavad mehed , naised tantsivad) , tseremoniaalsed laulud(kindlatel tähtpäevadel , sündmustel) , rituaalsed amaanilaulud(palutakse neilt abi haigete tervendamiseks) , nalja ja lastelaulud , mängulaulud. amaan nõid , preester. Euroameerika muusika Kõige rohkem on avaldanud mõju Briti kultuur. 80% inimestest räägib inglise keele. Seda nimetatakse angloameerikaks. Muusika traditsiooni kuuluvad Briti päritolu ballaadid ja
· kiigelaulud · kaasaegsem sisu, · Tekst jaguneb mõjutus naaberrahvaste kultuurist ja värssideks muusikast ALGRIIM: · tekkisid kindlad autorid · sõna algussilbi LIIGID: kordamine värsireas · tantsulaulud PARALLELISM: · laulumängud · mõtteriim (ühe mõtte · sõjalaulud kordamine) · vangilaulud VIIS: · tundelised · on lihtne ja järgib armastuslaulud
Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest
eepiline sisu ja meeste temaatika aktuaalsed sündmused värsiread koonduvad salmidesse lõppriim kaasaegne keel repertuaar tugineb tantsuviisidele ( eriti meeste lauludes kasutati polkat) skandeerimist ei tehta Naise repertuaar kaldub sentimentaalsesse armuromantikasse (tugevat mõju avaldas saksa kirjandus, kust pärinevad lauludes lossid, kloostrid, hüljatud armastus, röövlid ja mõrtsukad jne) liigitus: tantsulaulud, laulumängud sõja ja nekrutilaulud vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad: valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud
Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul); Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt); Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt); Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt); Kiige-, mängu- ja tantsulaulud. Rahvapillid: torupill, parmupill, (hiiu) kannel. Tantsud: sabatants, eesti valss, polka, kalamies, ingliska, kupparimuori Koorid Sai alguse kihelkonnakoolidest. 20-tel a-tel asutati 1 kihelkonnakool (sest pärisorjuse kaotamine). Köstrid, kiriku- või kooliõpetajad. Lauldi vaimulikke laule. Laulud ühehäälsed alguses. Tugevad koorid Lõuna-Eestis. Valga seminar 1ne koht, kus hakati tugevalt eesti muusikat õppima. Eesti-Läti piiril. Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor
Eskimo muusika 6. Mis on kattajaq? Millal sellega tegeleti? Kanada inuittide muusikaline mäng, võistlus kahe laulja vahel. Sisse ja välja hingates tekitatakse vaheldumisi hääle ja kõriga erinevaid häälitsusi. Neid mängiti, kui mehed olid jahile läinud, pikkadel talveõhtutel laste lõbustamiseks või eduka jahi tähistamiseks ja külaliste tervitamisel või ärasaatmisel. 7. Nimeta eskimo muusikakultuuri peamised laululiigid? Tantsulaulud; rituaalsed samaanilaulud; tseremoniaalsed laulud; nalja- ja lastelaulud; mängulaulud. Euroameerika muusika 8. Töölaulud euroameerika muusikas kes ja miks laulsid? Milliseid töölaule tead eesti rahvamuusikast? Meremehed laulsid; lauldes läks töö hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. Külvilaulud, karjalaulud; lõikuslaulud; 9. Nimeta levinumad saatepillid. Bandzo; viiul; kitarr; suupill; lõõtspill; fiidel; 10. Mis on hillbilly
(retsitatsioonitoonil) lauldes. 2. Psalmoodia -- erineb retsiteerimisest värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lühem ja korrapärasem. 3. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. 4. Hümn -- stroofilise värsstekstiga laul, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. 5. Sekvents -- üks levinuim vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Piirkonniti erinev sekventsilooming. 6. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, pikkade improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1. Süllaabiline ehk silbiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot -- retsiteerimisel, hümnides,
said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Selle alla mahub palju esitlusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha)
3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline)
psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused. reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4
laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, lauludel on kindel tekst, improvi vähe. Esitajad nii naised kui ka mehed, suureneb meesteosakaal. Rahvuslik ärakmine-rahvuslik liikumine
) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5) - karjaselaulud, lõikuslaulu, künni-ja külvilaulud, heinateo, õitsilaulud. b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) - vaeslapselaulud, orjalaulud. c) kalendritähtpäevade laulud (5) - pulmalaulud, matuseitkud, mardi- ja kadrilaulud. d) muud laululiigid (3) kiigelaulud, lastelaulud, mängu-ja tantsulaulud. 3. Mille poolest erinevad kiigelaulud teistes regilauludest? Regilaule lauldi ühetaolise rütmiga, aga kiigelaule kiikumise rütmiga. 4. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis. 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas tekkima 18.sajandil. põhjuseid selleks oli mitmeid. Regilaul ei vastanud enam uue ajastu tundelaadile, eestlaste
Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkondlikud erinevused · Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks.
sajandi heliloojate koolkond Itaalias. Valitses õukondade ilmalik, elegantne, seltskondlik muusika, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Tuntuim helilooja sellest voolust oli Francesco Landini. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus
Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks : 1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / ) 2. rituaalsed samaanilaulud ( suheldakse jumalatega, palutakse neilt abi ) 3. Tseremoniaalsed laulud ( esitati kindlate tähtpäevade ja sündmuse puhul / surm, sünd, jaht, uue paadi vette laskmine / ) 4. Nalja ja lastelaulud. 5. Mängulaulud. Euroopa muusika mõjutus jõudis inuittideni vaalapüüdjate ja kaupmeeste kaudu, kes
tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud. Tänapäeval kasutusel olev sekvents on "Dies irae" T. Alanost. Keskaegsed põhihelilaadid: a) Dooria mehelik, julge b) Früügia metsik, kirglik c) Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne d) Miksolüüdia Tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenessansi mitmehäälsuses 16.sajandil. Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Karl Suure ajal 8.sajandil. Tekkis vajadus ühtlustada
Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID: · Silbiline (süllaabiline) stiil igale silbile vastab 1 noot.
2) kaherealine laulik laulab ühe rea ja koor teise Rea lõppudes korduvat sõna nim. Refrääniks ( nt. Kadriko, jaaniko, marti jne). Regilaulu esitasid peamiselt naised (laulikud). Regilaulu liigid: 1) lüroeepilised · tundelised, jutustava sisuga, pereelust · ulmelised, fantaasiad 2) inimese ja ilu kohta · lauludest ja laulikutest · tähtpäevalaulud · kiige-, mängu-, tantsulaulud · õlletegemise ja joomise laulud 3) inimene ja ühiskond · töölaulud (ketruse, lõikuse, õitsilaulud) · orjust käsitlevad laulud (orjuselaulud, vaeslapselaulud) 4) inimene kodus ja perekonnas · kodusta ja lapsepõlvest · noorte suhetest · kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid
Psalmoodia on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvustel. Psalm palvelaul juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele. Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Responsoorsed laulud: graduale ja alleluia mõlemad saadavad pühakirjalugemisi ning loovad hetke nende üle mõtisklemiseks. Püha Augustinus võrdles alleluia'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1
proosatektse või vahelduva rütmiga vabavärsse, meloodia põhiliselt ühel noodil- retsitatsioonil, lause algab tõusvalt, ja lõppeb laskuvalt GREGORIUS I- Lääne-Rooma piiskop, läänekiriku ühtlustaja Alustas liturgia ühtlustamist, jõudis lõpule 11ks sajandiks, taasavas ladina kutseliste lauljate laulukooli, mis tegitses paavsti kapelli juures Sekvents - üks levinumaid vaimuliku laulu vorme keskajal, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud(tänapäeval levinud 20 stroofi pikkune surnumissa) Psalmoodia psalmi tekstid vaba ehitusega värssides Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisel Hümn kultuslaul Responsoorium keerulised, algselt koorirefrääniga soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid Dooria Früügia Lüüdia Miksolüüdia Mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenesanssi mitmehäälsuses
Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad karjapasunad, vilepillid ja zaleika. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad. Heliloojatele on inspiratsiooni andnud kirikukelleades mängimise kunst. Venemaa rahvatantsud on trepakk, kasatsokk, pljaska. Venemaa tuntumad heliloojad on Mihhail Glinka, kui klassikalise muusika rajaja. Pjotr Tsaikovski, kes on maailmakuulsa balleti ,,Luikede järv" autor.
Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Ülesehitus tavaliselt 1 pikem või 2 lühemat lauset. hümn- kuulub lihtsamate laulutüüpide hulka . Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse Püha Ambrosiusega. sekvents-oli üks keskajal levinumaid luulevorme. Ehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. Luulevorm oli pühendatud oma linna, kiriku või kloostri kaitsepühakule. responsoorium- on keeruliselt kaunistatud laul, mis alguses olid koorirefrääniga ekstaatilised koorilaulud. Improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud kaunistusvokaliisides ehk melismides. Laulmisstiilid Silbiline (süllaabiline) igale silbile Rühmaline (neumaline) igale Kaunistatud (melismaatiline)
o Lautosaatega soolod e. aariad Instrumentaalmuusika o kuni 16. sajandini ei tehtud vokaal- ja instrumentaalmuusikal vahet o esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika coverid o tekkis tabulatuurnoodikiri o iga hääl eraldi lehel o ansamblitel oli mugav, kuid soolopillil mitte o soolopillidele tulid noodikirjad helikõrguste ja mänguvõtetega. o Intensiivne pillide areng o Võtan lehelt Ansamblimuusika o Tantsulaulud nii tantsuks kui taustaks o Harituse tunnus noodist laulda vähemalt + min. 1 pill o Tantsud paarides o Eeltants 2-osalises taktimõõdus o Järeltants 3-osalises taktimõõdus Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled võrdsed Homofoonia mitmehäälsus, üks hääl on domineeriv
Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks salmideks ja kasutatakse lõppriimi. Uuema rahvalaulu heliulatus suurenes, suuremad hüpped, intoneeriti täpselt-puhtalt. Liigid: 1.Vaimulikud rahvalaulud 2.Mängu-ja tantsulaulud 3.Sõja-ja vangilaulud. Lauldakse koos või üksi, laulmine eeslaulja ja kooriga väheneb. Lauldi pillide saatega ja suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus
seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne.
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Missa Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa
välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja
puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal.
emakeelne laul). Esialgu olid nad ühehäälsed, kuid arenesid järgnevate sajandite jooksul nelja- ja viiehäälseteks. Madrigalide õitseajaks peetakse 16. sajandit. Madrigalid olid vaba vormiga laulud, mis kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka armastuse- ning tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Selle ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri poolt loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik", mida on kutsutud ka 16
· tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest) · rütmides (algselt rütmilised hüüatused) · teistes kunstides (miimika, tants) Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks ,,muusikariistadeks". Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis
C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi.
saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine, lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega,
seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud
Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) Kiige-, mängu- ja tantsulaulud Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud Euroopa muusika (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome, läti ja slaavi muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv akordilise saatega tantsumuusika. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul).
1. Regilaulu komponendid sõnad, viis, esitus 2. Regilaulu liigid · Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel · Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor.
annaabi.ee 
