prize. With the government funding that came with the success at the competition, Tõnu Kaljuste was able to make the Ellerhein Chamber Choir a full-time professional choir and formalized their new name as the Estonian Philharmonic Chamber Choir in 1981.Tõnu Kaljuste and Estonian Philharmonic Chamber Choir are worked with these famous composers : Arvo Pärt, Veljo Tormis and Erki-Sven Tüür, who is from Hiiumaa. Tõnu Kaljuste's newest recording is of Heino Eller's Neenia. In 1998, Tõnu Kaljuste was presented with the Japanese ABC Music Award. Kaljuste has been a conductor of the Estonian National Opera. He has worked with many orchestras and choirs all over the world for exsample the Swedish Radio Choir and the Netherlands Chamber Choir. Since 2001 he has worked internationally as a freelance conductor During the 2004-05 season, there were stagings of three of Joseph Haydn's operas,
Antonio Vivaldi: Gloria - Settings from the Mass and Vespers. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2003. Arvo Pärt: Orient Occident. Rootsi Raadio Koor ja Sümfooniaorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 2002. Antonio Vivaldi: Salmi a due cori. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2002. Sergey Ivanovich Taneyev: The Twelve Choruses, Op. 27. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2001. Heino Eller: Neenia. Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 2001. Paul Giger: Ignis. Paul Giger, Marius Ungureanu, Beat Schneider, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 2000 Wolfgang Amadeus Mozart: Litaniae. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Wolfgang Amadeus Mozart: Vesperae et Litania. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2000. Veljo Tormis: Laulu Palju - Liederhaufen - Heaps of Songs
ajajärk. Esimene periood kestis umbes 10 aastat. Peterburi konservatooriumis omandas Tobias realistliku meetodi ja professionaalse meisterlikkuse tugeva baasi. Klassikaliste eeskujude järgi kirjutas ta avamängu ,,Julius Caesar" ja kantaadi ,,Johannes Damaskusest". Nendel teostel on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine, dramaatilise võitluse pinge kujundites ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Tobias kirjutas koorilaulu ,,Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul. Tobias kirjutas palju rahvuslikkusest ja rahvaviiside kasutamise tähtsusest, kuid seda realiseerida suutis ta üksikutes teostes (Fantaasia eesti rahvaviisidest klaverile, kapritso "Vares, vaga linnukene" teemal). 4. Teosed: Vokaalsümfooniline muusika: *Kantaat "Johannes Damskusest" 5 solistile, sega-ja meeskoorile, orelile ning sümfooniaorkestrile(A.Tolstoi)
1912 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas " Estonia " teatri avapidustustel 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Looming Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " (19051907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat · Oratoorium " Joonase lähetamine " 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile esimene eesti oratoorium · Walpurgi burlesk " klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos. · Klaverisonatiinid As duur ja c moll.
kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas; klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). põllud; Eleegia; Tantsusüit; Pidulik marss B-duur; Neenia c-moll; * 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste Kotkalend; Laulvad põllud; Sümfooniline burlesk redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis .
LOOMING: R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni- aastapäeva puhul. 2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. 3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi
Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Looming: Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " ( 1905 1907 ) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia
mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena. · LOOMING: 1) Peterburis -> klassikalised eeskujud, avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest"(ülev muusikaline väljendus, kangelaste · Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust õilistamine, selge vorm, optimistlik lõpp), koorilaul "Neenia Kreutzwaldi sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt. mälestuseks"; 2) Tartus -> tekkis kavatsus luua Kalevipoja-aineline ooper. 3) Saksamaal -> helikeeles ilmneb impressionismi. · 1893. Aastal avanes Tobiasel võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof
R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul. 2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. 3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas
2 e-moll (lõpetamata, 1947-1948, klaviir kahele klaverile 1947) · Capriccio d-dooria viiulile ja sümfooniaorkestrile (klaverisaatega 1949, orkestrisaatega 1968, klaverisaatega variant on 3. pala 1949 loodud tsüklist 3 pala viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata) · Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953) · Andante moderato (Romanss) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata) · Lüüriline pala nr
annaabi.ee 
