muutumist ühiskonnas. Kultuur koosneb seega sümbolitest, keeltest, normidest, väärtustest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises. Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega. Hälbekäitumise sotsioloogia otsib vastuseid järgmistele küsimustele: 1. kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme 2. milliste tingimuste korral neid norme rikutakse 3. milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega 4. kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele 5
See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"), seda tänu lüüpilistele tasapinnalistele dekoratiivsetele mustritele, mida kasutati kõigis kunstiliikides. Standardselt kasutatigi ohtralt dekoratiivseid sujuvalt voolavaid jooni, omavahel põimunud lilli ja vääte. Vastandudes masinatoodangutele eelistas art nouveau käsitööd, aga ka uute materjalide kasutamist. Kuigi art nouveaule peetakse kõige iseloomulikumaks voolujoonelisust, on selles kasutatud ka palju nurgelisi vorme. Seda just eelkõige Sotimaal ja Austrias.
2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?” 6 “Kuidas ta seda teeb?” - mis vahendid on kasutusel? 7 Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik; vaata üle oma uurimisküsimusi vastavalt nendele mudelitele/mustritele, mis tekivad tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8 Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9 Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10 Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. 36. Mille poolest erinevad vaatlus ja eksperiment? Nimeta vähemalt 3 olulist eripära. 1.
nahka, kipskaunistusi, seinamaalinguid, puitu ja marmorit. Vanimad tapeedid olid monokroomsed ornamendilehed, mis trükiti väikestele kaltsupaberilehtedele musta trükitindiga. Nendega kaeti nii seinu kui ka kappide ja karpide sisemusi. Puidumustrit, intarsiat või heraldilisi motiive kujutavaid pabereid on leitud ka lagedelt. Monokroomne ornamendileht. 17. sajandi lõpust pärinev šabloonide abil valmistatud tapeet. 17. sajandil hakati must-valgetele mustritele lisama värvi, mis kanti aluspaberile nahast lõigatud šabloonidega. Levinuimad toonid olid sinine, oranž, roosa ja roheline. Sajandi lõpus hakati üksikuid paberilehti otsapidi kokku kleepima, et neid rullidena ladustada, trükkida ja müüa. Sel ajal kujunes välja tapeedirulli standardmõõt, mis on ligikaudsena kasutusel tänaseni (10 x 0,52 m). Lihtsaid ühe-kahevärvilisi tapeete kasutati teenrite ja lihtrahva eluruumide viimistlemiseks,
justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool antropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riik- linn/küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur" definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume. Teatud konteksides tähistab mõiste kultuur artefakte [teoseid] muusikas, kirjanduses, maalikunstis, teatris ja filmis. Culture generally refers to patterns of human activity and the symbolic structures that give such activity significance
täitmiseks. Militarism sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas. Mitteformaalsed esmased grupid tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees Mobiliseerimine protsess, mille käigus nõrgenevad sotsiaalse, majandusliku ja psühholoogilise orientatsiooni vanad mustrid ning inimesi on võimalik sotsialiseerida uutele mustritele. Moderniseerumine teaduse ja tehnoloogia arenguga määratud protsess, mille läbi ühiskond muutub seesmiselt diferentseerunuks ja keeruliseks Monogaamia majapidamine, kuhu kuulub mees või naine ja tema abikaasa Moraal tavad, mis reguleerivad ,,peab,, -valdkonda kuuluvad käitumist Moraalne mõtestamine protsess, mille abil lapsed hindavad moraalikoodeksile vastavalt oma käitumist
oluline sõnum. Samuti on tema jaoks tähtis romantilisemotsionaalse õhustiku loomine. Ka moekunstis on rahvamustrid uuesti populaarseks saanud. Presidendi vastuvõttudel on juba mitu aastat silma hakkanud rahvusliku ornamentikaga kleidid. Lisaks sellele pühenduvad paljud moekunstnikud ja -näitused rahvuslike mustrite näitamisele. Näitena võib tuua Aldo Järvsoo kollektsiooni «Virve», mis oli kui kummardus vanale käsitööle ja mustritele ning tõi moekunstnikule ka Kuldnõela auhinna 8. 6 Piirimäe, K. (03.03.2010) «Eesti mustrid loovad hea tuju», Tartu Postimees 7 Kohler, V. (30.03.2010) «Kuhu kaob naiste aeg ja kuhu küll kulub niit?», Tartu Postimees 8 Tuulas, R.(9.03.2009) «Kuldnõela võitja on Aldo Järvsoo», Femme 1. Kaheksakand Kaheksakand on kaheksanurkne geomeetriline ornament (vt pilte 1 ja 2). Sarnast ornamenti
hukkumist. Erinevad nakkused võivad põhjustada iseeneslikku raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, kaasasündinud arengudefekte, surnult sündimist jne. 3. Platsenta geeniekspressioon ja imprinting. Geeniekspressioon platsentas erineb geeniekspressioonist teistes kudedes ja on erinevates platsenta osades erinev. Platsenta erinevate struktuuride geeniekspressiooni mustrid on üksteisele sarnasemad kui mustritele teistes kudedes, mis viitab selgelt platsentaspetsiifilisele geeniekspressioonile. Raseduse esimesel päeval toimuvad olulised muutused platsenta geeniekspressiooni mustris. Varases raseduses on kõrge ekspressiooniga geenid, mis on seotud rakutsükli, diferentseerumise, makromolekulide biosünteesi ja metabolismi regulatsiooniga. Edasi aktiveeritakse kudede diferentseerumises, organite arengus ja rakkudevahelises regulatsioonis osalevad geenid
Mõned liigid, kellel on koosluse ülal hoidmise juures keskne roll (võtmeliigid) Koosluste piirialad ehk ökotonid, mida iseloomustab erakordne elurikkus, eri koosluste kokkupuutealal, mida keskmes ei ole. Maastikuökoloogia (landscape ecology) Uurib kuidas maastiku omadused ja ruumiline paiknemine mõjutavad ökoloogilisi protsesse, energia- ja aineringeid ning organismide paiknemist. Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele. Biogeograafia tegeleb enam liikide geograafilise paiknemisega, küsimustega, kus organismid elavad, millises arvukuses ja mis põhjustel. Liikide ajalooline lugu, kas nt seemnefond piisavalt suure, et eri liigid saaksid tekkida, jääaegade mõju jne). Evolutsiooniline ökoloogia (evolutionary ecology) ja käitumisökoloogia
Kontrakultuur - mõned subkultuurid on ennast paigutanud selgelt opositsiooni suurema ühiskonna väärtuste ja arusaamadega. Pakub opositsioonilist elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Subkultuur sisaldab katset integreerida oma liikmeid domineerivasse kultuuri, säilitades samas oma rassilise, religioosse, ametialase või etnilise identiteedi. Kontrakultuur erineb subkultuurist oma vastuseisu poolest kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. 3.10 Kuidas ja milleks grupi liikmed piire loovad ja säilitavad? Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Spetsiaalsed keeled ja zargoonid, erialasõnavara, erilised riided, käepigistused, muud tunnusmärgid. Solidaarsustunne grupi sees, kaitse võõraste sissetungi eest. 4) Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 4 4.1. Mis on sotsiaalne staatus?
2) Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3) Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4) Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5) Küsi: "Mida tekst teeb?" 6) "Kuidas ta seda teeb?" - mis vahendid on kasutusel? 7) Kodeeri (analüüsitavate tekstilõikude eristamine) nii kaasamõtlevalt kui on võimalik; vaata üle oma uurimisküsimusi vastavalt nendele mudelitele/mustritele, mis tekivad tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8) Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9) Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10) Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. Etnograafia Etnograafia kui teadusharu antropoloogia uurib inimest tema elukeskkonnas, kohaliku kultuuri. Uurimismeetod sotsiaalteadustes
võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti märkab kogenud inimpsüühika uurija sarnasust, mis seob tänapäeva inimese unenäopilte algelise psüühika loominguga kollektiivsete kujundite ning mütoloogiliste motiividega. Mida nt öelda putukate ja nende keeruliste sümbiootiliste toimingute kohta? Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad
võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab KÜSIMUS: Väljaspool atropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga. (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest). Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks? Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus-etniline grupp, riiklinn/ küla/maakond). Wikipedia (www.wikipedia.org): Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste ,,kultuur" definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume. Teatud konteksides tähistab mõiste kultuur artefakte [teoseid] muusikas, kirjanduses, maalikunstis, teatris ja filmis. Culture generally refers to patterns of human activity and the symbolic 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 2
Rakkude spetsiifilisus Juhteteede sees on hästi erinevad tööülesanded erinevatel rakkudel. Nägemissüsteemis esineb: - Värvi märgatakse nii, et sellele reageerivad ühed rakud, mis selleks on määratud tugevamini ja teised vähem - Samamoodi orientatsioonile - Torbikukujuline ülesehitus – kõrgemates struktuurides on rakud teised, reageerivad hele-tumedusele, keerulisemad rakud teatud kujudele, mustritele, kujunditele Näo tajumine – rakud võivad ka ilma näo otsese kujundita näo tuvastada. Spontaanne laenglemine? Kui tunneme ära raku rühmad mis tegelevad teatud ülesannete lahendamisega siis on näha et peas olev kavatsus võib mõjutada seda kuidas füsioloogia töötab. Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis
mille viimase etapina tuleb koostada loetelu käsiloleva projekti jaoks vajalikest mustritest. Selle kasutusvariandi etapid on järgmised: · Tutvuda kataloogis pakutud mustritega. · Leida nimetuse järgi muster, mis kõige paremini määratleb lahendamist vajava probleemi. · Lugeda tähelepanelikult kirjeldust: selles on loetletud teised, antud mustriga seonduvad mustrid. Nimetatud loetelus tuleks tähelepanu keskendada madalama astme mustritele (mis on antud teemaga rohkem seotud), ning tähelepanuta jätta kõrgema astme mustrid (antud teemaga vähem seotud). · Lugeda tekstis esiletõstetud mustrit ja pöörata tähelepanu sellega seonduvaile madalama astme mustritele. · Kui tekib kahtlus mustri kasutatavuse suhtes, tuleks selle kohaldamisest loobuda. Vastasel juhul muutuks loetelu liiga pikaks ja seeläbi segadust tekitavaks. Üksnes kasutatavaks peetavad mustrid annavad piisava loetelu.