4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste
Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt". Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas
Sellel kevadel, 14.aprillil käisin ma vaatamas Pärnu Ühisgümnaasiumi klaverikontserti. See kontsert peeti, sest kool sai tagasi äsja remonditud tiibklaveri, mille renoveerimisel on osa ka Ühisgümnaasiumi õpilastel, kuna kooli sünnipäeva puhul andsid kõik õpilased natuke raha kooli klaverifondi. See kontsert toimus tundide ajal ja oli kõigile kuulajatele tasuta. Mina isiklikult ei saanud kohe aru, et uue klaveri kõla vanast nii palju erineks, aga ,,musikaalse kõrvaga" inimesed tundsid selle koha ära ja kiitsid seda. Kuna tegu oli klaverikontserdiga, siis muidugi mängiti palju palu klaveri peal, kuid mängiti ka viiulit ja isegi akordionit. Tiibklaveri peal mängijatest jättis mulle kõige sügavama mulje mu enda klassiõde Mariin Gill. Kuna Mariin muusikatundide ajal vaatamata meie soovidele ei mängi, siis oli juba sellepärast teda eriti huvitav kuulata. Mariini pala oli erineva tempoga ja seda oli mõnus kuulata. Mina isiklikult
videoprojektsioonidele oli valgustusega loodud tõeliselt realistlik illusioon rahvarohketest linnatänavatest. Ooper räägib muretute ja kirglike boheemlaste elust, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ja Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist kauni ja romantilise pildi. Selles peaks kõigile midagi südamelähedast leiduma," ütles Braun. Musikaalse koha pealt peab tõdema, et meesvokaalid jäid naisvokaalidele tublisti alla. Kuna algul ainult mehed laulsidki siis jäi mulje, et sellega etenduse vokaalsus piirdubki, kuid naiste lavale ilmudes muutis see koheselt arvamust. Elamuse pakkunud Heli Veskus Mimina teeb Estonias oma tänavuse suurrolli lauljana on ta siin erakordselt veenev, olles justkui sündinud Mimi rolli esitamiseks. Hingestatud ja täpne laul tegi tema rollist just selle "iseseisvalt mõtleva
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elu Verdi oli Tsaikovski ja vagneri kõrval 19 saj suurimaid ooperikirjutajaid. Ta sündis väikeses sitsiilia külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. 8 aastaselt mängib ka Giuseppe spinetiga?, millele olid peale põletatud kiidusõnad ning võetud autoriõigused parandamise eest. Musikaalse hariduse omandas eraviisiliselt kuna teda konservatooriumisse vastu ei võetud.Esimesed palad 15 a. Isa ei tunnustanud poja soovi saada heliloojaks sest majapidamisse oli taarvis noort töömeest, kes võtaks selle üle. Verdi andekust märkasid teised, kes teda toetasid rahaliselt ja moraalselt. Verdi kolis kaupmehe poolt eraldatud väikesele pinnale at muusikale pühenduda. Töötas endunustavalt, peas vaid ooperiteemad. Jäi ka veidi isiklikku aega
Ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60-ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga džäss-, biit-ja estraadimuusikaks. Džässmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut võib võrrelda rock’n’roll’i läbimurdega mujal. “The Beatles” ja teiste eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt keskkooliõpilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mängides omandasi ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti välismaistest raadiojaamadest. Ansambel “Juuniorid”–pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tõnis Mägi. Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel
See polnud lihtsalt ilu vaatamine ja kuulamine, vaid balleti, muusika ja kogu selle kunsti läbi elamine, tunnetamine, samal ajal ka analüüsides. Oleksin kui uppunud, vajunud sügavale võlu sisse, unustasin viivuks oma argipäeva mõtted, mured ja lihtsalt nautisin. Lugematul arvul kordi tundsin, kuidas judinad jooksevad mööda selga ning kananahk tekib ihule. Tegemist polnud aga ebaõnnega õhukonditsioonis, vaid ootamatult tugev lummus ,,Luikede järve" visuaalse ning veel enam musikaalse ilu vastu. Kealan McLaughlin, kes oli esimest korda prints Siegfriedi rollis, mängis oma osa väga meisterlikult välja, tema solo-tantsunumbrid olid kihvtid ja hästi teostatud. Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja
ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad. Paljud hariduse omandanud oleks kindlasti ka selleta suurepärase musikaalse tajuga, kuid nende valik on olnud veidi teine. Samas kõvas muusikakoolis õppimata pead sa siiski läbinud olema mingisugusegi kursuse muusikavallas, kas siis omalkäel või kellegi teise käpa all. Seega mingilmääral peaks inimene, kes peab end või keda peetakse muusikuks, olema kursis muusika algtõdedega. Selle nurga alt ainult talendist ei aita. Wolfgang Amadeus Mozart oli oma-ajastu suurim muusik, kelle geniaalsust hakati hindama alles hiljem
Mitte, et mul külaliste isikute vastu midagi oleks aga hoolikamalt võiks siiski vaadata, kelle hääled omavahel kokku sobituvad. Ehe näide oli viimane saade, kus külalisteks olid: Alina Karmazina, Diana Klas, Tatjana Mihhailova ja veel keegi, kelle nimi mulle kahjuks meelde ei tule. Kui üks seltskonnast hääle alla kisub, siis ülejäänutel ei jäägi muud üle kui ka hääl madalaks lasta. Oli väga paha kuulata küll. Ma ei ole väga hea musikaalse kuulmisega inimene aga selle eristas mu kõrv kohe. Mis veel saatejuhi kohta öelda, Sander ei istunud kordki ühelgi laual. Vähemalt mina seda ei ole näinud aga Jüri Nael istub pidevalt laual ja vehkleb seal elu eest. See on väga häiriv. Kindlasti võiks Naela saates ka muusikud elavat muusikat teha, kas või trianglit mängida, oleks olnud huvitavam ja elavam olnud. Ühiselt positiivseks jooneks võib pidada ekraanil jooksvat teksti, et televaatajad saaksid ka kaasa laulda, kui soovi on
hakkama enamik täiskasvanudki, miks siis peaks lapsed vastupidavamad olema? Näinud filmi ,,Amadeus", veendusin oma seisukohas veelgi. Wolfgang Amadeus Mozarti musikaalne anne avaldus varakult. Juba 3-aastasena õppis ta kuulmise järgi klavessiini mängima ning aasta hiljem olid tal ka noodid selged. Kahtlemata on laps, kes juba 5-aastaselt komponeerib esimesi muusikapalu, äärmiselt andekas. Sellise talendi raiskamine oleks häbiväärne, ent tuleks arvestada ka selle musikaalse geeniuse vanust. Olgu, mis on, Mozart oli tol ajal kõigest laps ning see, et ta juba 6-aastasena alustas kontsertite andmist erinevates Euroopa linnades, hirmus. Tõsi, selline sensatsioon poleks tohtinud muusikat kõrvale heita, kuid nii noores eas lapse taolise pinge alla seadmine ei ole normaalne. Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas helilooja isa ta kas või keskööl üles ning nõudis, et poeg 4 tundi harjutaks. Selle asemel
Teine periood oli Weimaris(1708-1717), mille ajal Bach töötas muusikaarmastaja hertsogi kammermuusiku ja organistina. Järgminsena tuli Kötheni periood(1717 – 1723). Vürsti õuekapellmeistrina töötamine sobis talle eelmisest enim, kuna eelmiste töökohtadega kaasnesid tal tihti probleemid. Köthenis sai Bach keskenduda orkestri- ja kammermuusikale. 1720ndal aastal suri ootamatult tema naine, mis tõttu jäi helilooja üksi nelja lapsega. Poolteist aastal hiljem abiellus ta musikaalse Anna Magdaleena ning neil oli õnnelik abielu. Kahest abielust sündis Bachile kokku 20 last, aga pooled neist surid lapseeas. Viimane suur periood tema elus möödus Leipzigis(1723 – 1750). Bachi uus kohustus oli olla kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Sellel perioodil kirjutas ta palju kantaate ja vokaal-instrumentaalteoseid. Bach oli kogu oma elu hädas halva nägemisega. Paar kuud enne oma surma jäi ta ebaõnnestunud silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Bach suri 28. juulil 1750
Elleri juba nimetatud teosed olid kavas peaaegu igal aastal, nii Tartus kui ka Tallinnas. Mida oli eesti muusikast mängida? Ikka Eller ja Artur Lemba. (Ei tohi unustada, et heliplaate ju peaaegu polnud.) Lemba oli toona see verstapost, millega vist kõike ja kõiki mõõdeti. Muidugi ka Eller. Näiteks 1921. aasta 8. aprilli sümfooniakontserdi puhul kirjutab kriitik E. Borman: "Tõesti: see kunstnik on jumala armust, samasugune oma andeka, musikaalse rahva kultuurikandja, nagu seda on Artur Lemba." Ellerist veel niipalju, et tema nimi läbib XX sajandit kõige tugevama niidina: 1905. aastast end muusikaga sidunud ja 1920. aastast heliloojadiplomiga Eestisse asununa on oma koolkonna kaudu tänaseni täies loomejõus. Niisiis luuakse XX sajandi esimese neljakümne aastaga vaid seitse sümfooniat, millele 1940ndad lisavad samapalju, et siis 1950ndate lõpul justkui paisu tagant vabaneda. Samas hakkavad 1950
Astumine Tallinna Konservatooriumisse Peale poolt aastat klaveritundide külastamist soovitas Esteri klaveriõpetaja Karin Prii astuda tal Tallinna konservatooriumi. 1938. aastal ta seda tegigi ning astus klaveriosakonda, kuhu jäi võrdlemisi pikaks ajaks. Kuna vahepeal tuli sõda, oli tal klaveriõpetajaid üsna mitu. Nendeks olid Helm Viitol-Mohrfeld, Artur Lemba, Anna Klaz ning viimasena Erika Franz. Ester Mägi suutis kokku viia nii üldhariduse omandamise koolis, kui ka musikaalse hariduse saamise üheaegselt. Nii lõpetas ta 1941. aastal keskooli, kuid siis tuli sõda, mida helilooja kirjeldab kui väga rasket aega tema elus. 1945. aastal tabas teda tagasilöök haigestusid tema käed ning tema edasised õpingud klaverialal olid seatud küsimärgi alla. Konservatooriumis soovitati, et ta võiks minna ajutiselt teise kadeetrisse, näiteks muusikateadusesse. Kuid Karl Leichteri soovitusel astus ta hoopis kompositsioonikateedrisse,
Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse. Seal anti talle hinnang: ,,Te olete ju ürgjõuline natuur". Ravi lõppedes läks ta Berliini lähedale majapidamisosakonda tööle, kuid tuli peale õe haigestumist tagasi ja varsti suri ka õde, kellega suhted paranenud olid. Kohe järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida. Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele ,,kesk sügavat venemaa metsa".). Iidne maastik ja musikaalse hingega rahvas andis talle loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei saa mitte vaiki olla"
Ansambel mngis vga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud vib jagada: jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse vljundi. Eesti popmuusikute uus plvkond koosneski philiselt keskkoolipilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mngides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti vlismaistest raadiojaamadest. Juuniorid (kogunesid 1963 sgisel) pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski.
Kogu Euroopa neiud kõhnusid kuni tundmatuseni, kopeerisid meiki ja suuresilmalise tüdruku ebaharilikult lühikest soengut. Kuid Twiggyl endal polnud vajadust dieetideks: kõnukesena ta sündis ja selliseks ta ka jäi. Teda võib nimetada esimeseks supermodelliks selle mõiste kaasaegses mõttes. Euroopat maha jättes, suundus ta New Yorki. Seal avaldas ta end kui huvitava ja loomingulise isiksusena näitlejana ja lauljana. Ta alustas Ken Russeli filmi ,,Boyfriend"-iga ja võitis musikaalse rolli eest kaks Kuldgloobuse auhinda: kõige lootustandvaim uustulnuk ja parim näitleja muusikalis. Ta salvestas ka muusikat, ja on pälvinud kaks hõbeplaati. Tal oli mitu hittsinglit ja ta laulis ka paljudes erinevates stiilides. Seejärel läks ta lavale Eliza Doolitle rollis ,,Pygmalionis", mida kiideti väga. Tal oli märkimisväärne edu Gershwini muusikali ,,My One And Only"-ga, kui ta võitis Tony Awardi. Muusikal oli populaarne üle kahe aasta.
11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu. Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke
aasrakevadelliikitati v6imudele palvelubadakorraldada1869. aastajuunis haritlasi. Paljudeks aastateks sai Thrtu eestlasre kultuurielu hingeks Johann pirisorjuse kaotamise 50. aastapdevapuhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa voldemar Jannsen (1819-1890), kes 1853. aasral Plrnust trtusse asus. burokraatia ning taguriike baftisairsam6isnike vastutiiijamise t6ttu jii asjaajamine Musikaalse mehena oli ta vlndras ja Pdrnus laulukoore .iuhatanud ning kaasa venima ning luba saadi alles 1869. aastaveebruaris.Sellelevaatamatahakati juba liirinud Pirnu salsa lauluseltsis.Ka 1864. aastal trtus ilmuma hakanud Eesti varakult repertuaariotsima. Ilmaliku kontserdikawa taheti leida rahvuslikkuvaimu Postimehe veergudelpropageerisJannsen mitmehadlset laulu, avaldassdnumeid 6hutavaid lauie. Kuna just sei perioodil tihenesidsidemedSoomega,kus juba 19.
lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi 5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia. Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa
9. Kas tänapäeval saab kedagi abielluma sundida? Miks? 10. Kelle kohta veel võiks öelda femme fatale? 11. Kelle kohta veel võiks öelda ehtne Borgia? DIANE DE POITIERS [dian dö puatjee] AJASTU ILU ETALON1 Tundmatu autor. Diane de Poitiers Sabina Poppeana2. Kunstimuuseum, Genf Diane de Poitiers'l ei ole mingit seost Lääne-Prantsusmaal paikneva Poitiers' linnaga. Musikaalse nime päris ta oma vanematelt. Diane sündis 3. septembril 1499 hoopis Kagu-Prantsusmaa väikelinnas nimega Saint-Vallier-sur-Rhône. Tema vanemad olid tavalised provintsiaadlikud. Diane'i isa Jean de Poitiers oli vikont 3. Vanemad andsid oma ainsale lapsele nii hea kasvatuse ja hariduse, kui oskasid. Kui Diane sai 15-aastaseks, hakati talle abikaasat otsima. Nagu aadliperedes ikka, läksid käiku tutvused. Peigmeheks valiti lesestunud Louis de Brézé, kes oli pruudist küll 36
nimelisest pikast blondiinist. Saabus 1968. aasta suvi. Sellel ajal saabuski Plantile Londonist Peter Grantilt telegramm. Telegrammis oli öeldud, et ta helistaks Grantile. Kutse oli vajalik, sest Robert ei saanud vaesuse tõttu telefoni lubada. Pärast telefonikõnet sõitis Peter Grant koos kahe muusikuga laupäeval Birminghami, kus Robert Plant laulis õhtul ühes tehnikumis. Plant hämmastas Jimmy Page'i ja teisi oma musikaalse metsikusega, ennekuulmatu bluusilise primitiivsusega. Nüüd oli puudu ainult trummar. Lahenduse leidis Robert Plant, kes otsustas kutsuda bändi oma sõbra John Bonhami. Omal ajal mängisid Plant ja Bonham ansamblis Band of Joy kuni selle lagunemiseni 1968. aastal. Kohtumise hetkeks ei olnud nad teineteist juba kolm kuud näinud. Bonham oli selleks ajaks saanud juba üsna soliidsesse kontsertansamblisse, millega ta teenis 40 naela nädalas
muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kes hiljem endile solistina nime tegid. 60- ndate aastate popmuusikavoolud võib jaga jazz- , biit- ja estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. S eda tulekut võib võrrelda rock’n ’roll’i läbim urdega m ujal. “T h e B eatles” jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt keskkooliõpilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mängides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti välismaistest raadiojaamadest. “Ju u n iorid ” (kogunesid 1963 sügisel) – pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tõnis Mägi. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv
Need on olulisemad arhetüübid isiksuse seisukohalt, kuid Jungil oli veel väga palju arhetüüpe. Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. 7. PILET ALFRED ADLER (1870-1937) Elulugu Adler sündis Viinis. Isa oli kaupmees. Rahvuselt on Adler samuti juut. Tegemist oli erakordselt musikaalse perekonnaga. Näiteks tema õest kujunes väljapaistev pianist, vennast sai viiuliõpetaja ja Alfred Adleril oli väga hea lauluhääl. Karjäärivalikul ta kaalus tõsiselt ka laulmist, aga valis siiski meditsiini. Lapsena Adler oli väga haige. Perearst pidi mitu korda tunnistama, et tema on võimetu ja et laps võib surra (kopsupõletik, rahhiit jms). Lapsepõlves pidi ta suure osa ajast veetma seega üksinduses. Kui ta väga haige ei olnud, siis ta
ehk, kuna sa muust keelest aru ei saa kui Cicero omast: Vendidi hebdomade nuper transita meam ultimam chemisam.»7 Seepeale pööras ta pimedale selja ja astus edasi. Pime aga hakkas temaga sammu pidama ja vaata, ka halvatu ja jalutu hakkasid oma karkudega klõbistades kiiresti temale järele sammuma. Kõik kolm komberda-sid niiviisi rüsinal vaese Gringoire'i kannul ja hakkasid talle oma laulu laulma: «Caritatem!» laulis pime. «La buona mancia!» laulis jalutu. Halvatu aga lõpetas selle musikaalse lause korrates: «Un pedazo de pan!» Gringoire toppis oma kõrvad kinni. «Oo Paabeli torn *!» hüüdis ta. Ta hakkas jooksma. Ka pime pani jooksu. Jooksis halvatu ja jooksis ka jalutu. ' Auväärt härra, andke leiva ostmiseks (hisp. k) 75 Mida kaugemale ta tänaval jõudis, seda enam sigines ta ümber jalutuid, pimedaid, lombakaid, ühekäelisi ja ühesilmalisi, pidalitõbiseid täis haavu; neid ilmus majadest,