pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja
*Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas. Valgusõpetusest teame, et mingile kehale või keskkonnale langev valgus võib edasi levida väga mitmesugusel viisil. (Oleneb keha ainest ja pinna siledusest). Osa valgust peegeldub tagasi, teine siseneb ainesse murdudes ja levides edasi, sealhulgas osaliselt hajudes ja neeldudes. Maa atmosfäärilt ja pinnalt peegeldunud päikesevalgus kannab maailmaruumi tagasi 31% maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas.
Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne suurus sinaalfa/singamma= n (murdumisnäitaja). Täielik peegeldus- kui valguskiir läheb tihedast keskkonnast hõredasse, siis võib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist (vaid peegeldumine). Kui valgus läheb optiliselt tihedamasse keskkonda, siis ta murdub kahe keskkonna lahutuspinna normaali poole. Kui vastupidi, siis valguskiir murdudes eemaldub pinna normaalist ehk läheneb keskkondade lahutuspinnale. Õhu ja vee puhul on langemisnurk 49 kraadi, murdumisnurk 90 kraadi. Läätsed Nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha.läätse kus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiustest tunduvalt väiksemad nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim
kannavad nad sageli. Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht pindalaga 14,4 km² on suurim seda tüüpi järv. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Saaremaa ilusaimaks järveks peetakse maastikuliselt Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². Mitmesugused lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid moodustavad Silluri ajastul tekkinud aluspõhja, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas.
Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet. Epiteeti kohtab luuletuses "Miski jääb lõpuni puudu". kuskil kellade kõlade murdudes läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju miski puudu jääb puudu jääb alati vaateakendel portselanpoosid kelle kurbus küll kelladeks valati kelle külmusest jäätusid roosid
murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi
murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on tuuleturbiini generaatoriruumis asuva käigukasti ja hüdraulilise süsteemi poolt kasutatav õli, mis generaatoriruumi
Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3] PAEKIVI KUI EHITUSMATERJAL Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal
vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb paralleelne kiirtekimp nii peegeldudes kui murdudes paralleelseks. Kui pind ei ole sile, siis paralleelne kiirtekimp ei jää paralleelseks ei peegeldumisel ega murdumisel. Sel juhul kiirtekimp läheb "segamini", mille kohta öeldakse, et valgus hajub. 2.Valguse murdumise põhjuseks on : Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. 3.Mida nimetatakse murdumiseks? Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks
tugevust) Kärje ja paneeli vahel, kondensvesi purustab konstruktsiooni. Ribide vahele tekivad mõlgid, suure kiirusega suureneb väändemoment, mõlgid diagonaalis. Kolmekihiline paneel, välimine duuralumiinium leht, vahepeal on alumiinium kärg, sees on õhem duuralumiinium leht, kokku paksus 15mm Veel kolmekihilist Tiiva konstruktsioon metallist, polüstürool ribid (need on tugevad) Tavalist penoplasti ei tohi kasutada-lahtine struktuur Stürofoam, kinnine struktuur, ei aja murdudes jura välje, vaid murdub kaheks tükiks. Airex- suur liimimispind, võimalikude defektide esinemine on väiksem, vaigu kulu on suurem, Honeycomb- kärg struktuur Süsiplast on väga jäik, aga kardab löökkoormust, kevlar on elastne, võib enne katkemist venida 3%, süsiplast 0,midagi kevlar 49- Orienteerid klaasriie-10 pikkupidise klaariide kohta on üks teistpidine kiud. Eelimmutatud kangad, armatuuri 60% vaiku 40%
seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb ,,kinno" seekord jäädavalt. Amanda nimetab oma poega lõpusirgel
Foto.5. Hiiumaa lipp. Foto.6.Hiiumaa kaart. 7 2. Geoloogiline ehitus 2.1. Saaremaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Geoloogiline ehitus jaguneb aluspõhjaks ja pinnakatteks. Saaremaa aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.( 2 ) Foto.7. Ohesaare pank Saaremaal. 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal. Enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad.( 3 )
seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib „Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?”, olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O’Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku – Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb „kinno” – seekord jäädavalt
seejuures tuvustab oma lemmikeksponaati, ükssarvikut, mis sümboliseerib ka Laura tegelaskuju. Ükssarv on eraklik, sest nagu Jim küsib ,,Kas need ei ole tänapäeval välja surnud?", olendi kohta, keda kohtab ainult muinasjuttudes ning kuna ta on klaasist, on ta ka habras. O'Connor haarab tüdruku ka tantsima ning tantsuhoos kukub ükssarv maha ja selle sarv murdub. Kuna ükssarv on kristlikus sümboolikas neitsi Maarja üks atribuute, seostub see puhtuse ja neitsilikkusega. Sarve murdudes aga saab sellest samasugune hobune nagu kõik teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb ,,kinno" seekord jäädavalt. Amanda nimetab oma poega lõpusirgel
voolu. Hiljem hakati kasutama T-otsikut. terminaator - märgib juhtme lõppu, sinna sumbub vool. keerdpaar - ei kiirga palju välja, sest mõlema keerdunud juhtme ümber keerleb vool vastassuunas STP - shielded twisted pair (varjestatud) UTP - unshielded twisted pair (pole varjestatud) CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus
Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. 4 Kõrbes võivad tekkida ka miraazid, ehk terendused. Need tekivad valguse murdudes erineva tihedusega õhukihtide piiril. Miraazide puhul inimene näeb nähtamatute esemete moonutatud ja kiiresti muutuvaid kujutusi. Kõrbekliima iseärasused on: 1. SUUR TEMPERATUURI KÕIKUMINE ÖÖPÄEVA JA AASTA JOOKSUL (30 -900 C) 2. KÕRGE ÕHUTEMPERARUUR (ABSOLUUTNE MAKSIMUM 590 C ). 3. PÄIKESELINE ILM (50-80 % PÄEVADEST ) 4. SADEMETE VÄHESUS ( KESKMINE 50- 175 MM/A ; ABSOLUUTNE MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5
3) NÄGEMISKESKUS e peaaju Silma kolm kesta: kiudkest, toetab silmamuna, eesmine osa e sarvkest e silmamuna ( valge). Soonkest- eesosa moodustab vikerkesta e iirise. Võrkkest: asub silma sisepinnal, suurima nägemisteravusega kesknärvisüsteemi ülipeene struktuuriga talituslik osa, milles asuvad valgustundlikud närvid. Üle 130 000 000. 7 mln kolvikest ja 130 mln kepikest. Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad tekitavad vaadeldava objekti ümberpööratud kujutisena. Olenevalt objekti kaugusest silmast, saavad lihased käskluse kas pingutada või lõtvuda. Muutes seeläbi läätse kumerust. Silma omadust muuta läätse, võimaldab fookustada ese võrkkestale. Jagatakse 4. üksteisele järgnevaks osaks : 1. Kujutise teke võrkkestal 2. kujutise muundumine närviprotsessiks. 3. värviimpulsside vastasmõju ja juhimine ajju. 4
Vastassuunalise hoovuse puhul aga laine pikkus väheneb ja laine kõrgus kasvab. settimine - raskusjõu mõjul langevad hõljuvad osakesed teatud kiirusega voolusängi põhja suunas,resuspensioon - voolusängi põhjas olevad osakesed tõmmatakse hõljuvasse olekusse, kui põhja lähedal on vee liikumise kiirus kriitilisest väärtusest suurem. Madal rannikumeri on tugevalt mõjutatud tuulelainetest, mis laineharjade murdudes tekitavad rannalähedasi hoovusi ning erodeerivad merepõhja ja rannajoont. .
Avaldisest saame valemi Maa kumerusest tingitud parandi arvutamiseks: . Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e' mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on . Refraktsioonist tingitud parandit r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas arvutatakse tavaliselt Maa kumerusest ja
s2 arvutamiseks: ∆k= . 2R Peale selle avaldub kõrguskasvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Õhu tihedus sõltub õhutemperatuurist, mis sõltub maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e’ mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on ∆ r =e−e ' . Refraktsioonist tingitud parandit ∆r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16∆k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas
Sageli on selle ole see võimalik, kui on eemaldatud liiga jäme põhjuseks inimene oma oskamatu tegutsemisega, õi- oks. gemini tegemata jätmisega, mida tihti nimetatakse loodussõbralikuks majandamiseks ning mis viib liig- tihedate pargipuistute soosimiseni. Liiga tihedalt koos kasvades lühenevad puuvõrad ning tüved ei saavuta liigile iseloomulikku läbimõõtu. Tagajärjeks on oks- te kuivamine ning tervete puude murdumine. Puude murdudes saavad vigastusi ka naaberpuud; lisaks ei täida sellised hooldamata puud oma ülesannet par- gielemendina. Paraku on paljudes parkides rohkesti pikka aega hooldamata puistuid. Need on sellises eas ja seisundis, kus ka valgustingimuste parandamiseks tehtavad harvendusraied ei anna enam tulemusi. Seda enam tuleks väärtustada enam-vähem terveid põliseid pargipuid. Nii nagu mitte midagi tegemine on parki kahjus- tavaks majandamisvõtteks, on seda ka valed töövõt-
nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks. k= s²/2R kus s =AB on nivelleeritavate punktide vahekaugus ja R Maa raadius. Peale selle avaldab kõrguskarsvule mõju ka valguskiire refraktsioon. Kallaku maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Seetõttu saadakse latilugem mõnevõrra väiksem. Parand on r=e-e' , seda pole võimalik täpselt arvutada aga see on keskmiselt 0,16k. Tavaliselt arvutatakse nende kahe summaarne parand f=k-r=0,42(s²/R). Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast.
elimineerimiseks Maa kumeruse mõju: Avaldab mõju suurte kauguste puhul. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k) Refraktsiooni mõju: kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusel saadakse lugem latilt e' mõnevõrrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele. Parand on: r=e-e'. r ei ole võimalik täpselt arvutada, keskmiselt on 0,16k. Geomeetrilise nivelleerimise puhul ulatub kaugus nivelliirist kuni latini harva üle 100m, et parand on väga väike. Kõrgtäpse nivelleerimise puhul siiski vaja arvestada. 58. Liht- ja liitnivelleerimine
11 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimisprintsiip ehk põhimõte Potilise kiu tõõpõhimõte alguseks on valguse murdumise ja peegeldumise seadused. Kahe aine kokkupuute pinnal. Joonisel 2.1 valguskiir langeb kahe erineva murdumisnäitaja keskkonna piirjoonele. Aine 1 murdumisnäitaja n1 on suurem kui aine 2 oma n2 (n1>n2) Keskkonnast 1 tulev valguskiir langeb piirjoonte ristsirge suhtes nurga 1 all ,siis murdudes keskkonnas 2 ta moodustab nurga ristlõike suhtes 2 valguskiir murdub ristsirgest eemale ehk lahutuspinnale ligemale. Murdumine toimub Snelli seaduse järgi: n1sin1=n2 sin2 Kui valguskiire langemisnurk kasvab küllalt suureks ,siis valguskiir muutub pinnajoonega paralleelseks.Kui langemisnurk veel kasvab, siis peegeldub valguskiir täiesti pinnajoonest tagasi keskkonda 1 sama suute nurga all. Seda nähtust kutsutakse täielikuks sisepeegelduseks ja murka
65 Joonisel 8.2 on esitatud ka erineva lainepikkusega elektromagnetilisele kiirgusele vastavad võnkesagedused ja footoni energiad. 8.2. Materjali murdumisnäitaja Kui valguse footonid läbivad läbipaistvat materjali, siis kaotavad nad osa oma energiast. Selle tulemusena väheneb valguse kiirus ja kiir kaldub kõrvale oma esialgsest suunast (joon. 8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk. Valguse suhtelist levimiskiirust mingis keskkonnas esitab materjali murdumisnäitaja n (joon. 8.6) c n= v kus, c -valguse kiirus vaakuumis, v -valguse kiirus antud keskkonnas. Tüüpiliste silikaatsete klaaside murdumisnäitaja on vahemikus 1,5 - 1,7 (aknaklaasil n 1,5 ).
annaabi.ee 
