KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas
2013 Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi Pärmseened on kera või munakujulised, 510 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pagaripärm hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Pärmseene paljunevad peamiselt pungumise teel ( kui toitaineid on piisavalt).Mõnikord paljunevad eoste moodustamise teel ( kui toit lõpeb jaguneb sisu neljaks) Pärmseened gaseeritud ja alkohoolsetes jookides Õlu ja kali Õlu on jook, mida on valmistatud juba mitmeid
moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened ● Pärmseened on päristuumsed mikroorganismid ● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb nii haploidseid kui diploidseid paardumistüüpe ● Kera- või munakujulised Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened ● Põhiline energia allikas on keemiline ja oksüdeeritava aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2
Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine.
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev,
Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'. Koonusjad: 'Holmstrup'; 'Rosenthalii'. Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. 6 Kasutatud kirjandus: 1
Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja metsas kasvamiseks sellest sügavusest piisab. Nii ei kuluta aasosi rohkem energiat, kui ainult emataimest veidi kaugemale levimiseks. Lisaks risoomi abil levimisele saab aasosi, nagu teisedki eostaimed, paljuneda eostega. Eosed arenevad eospeades, mis on suhteliselt lühikesed, munakujulised ja tömbi tipuga, tavaliselt tumepruunid. Eospead arenevad kevadvõsu tipus. Kevadvõsu on vaid veerand meetri pikkune ja algul ilma klorofüllita. Samuti on kevadvõsu täiesti pehme ja isegi vesine, ka oksi pole tal ühtegi. Mais ja juunis valmivad eosed, eoste kandjad pakatavad ning eosed lendavad minema. Muidugi toimub see kõik vaid kuiva ilmaga, märjaga aasosi kasvab, mitte ei levita eoseid. Kui aga eostest vabanetud, siis on võrse töö tehtud
tsentri . Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. 11.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Spiraalsed galaktikad Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised) Korrapäratud galaktikad Varbspiraalsed Aktiivsed galaktikad 12. Mis on Hubble'i seadus ja Hubble'i konstant? Hubble'i seadus : Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest. lähemal väiksem kiirus kaugemal suurem kiirus Hubble'i konstant Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum me elame paisuvas universumis maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel 75-100 13
kergeratsaväelased. Sõjanoa ehk lühimõõga teraviku pikkus on 40-60 cm, kasutasid lihtsõdalased; esimese kolmandiku peal tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja
28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad tugevuse), teised sarvainest kollakaspruune niidikesi(annavad elastsuse). Käsnas liigub pidevalt vesi, kehapinnal on arvukad avad e. poorid. Nende kaudu pääseb vesi kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsna sees väikestes kambrikestes paiknevad
süsinikdioksiidi. Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim. Miranda pinnal on kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta. Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal. Viimane Voyager 2 foto Uraanist, kui kosmosesond suundus Neptuuni poole. Kasutatud kirjandus ,,Õpilase Entsüklopeedia" Varrak 2010 http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) 07.05.2012 http://www.miksike
11 Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised saprotroofsed seened, mis kuuluvad mikroorganismide hulka. Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Tardsöötmel moodustavad pastataolise konsistentsiga kolooniaid. Pärmseened (v.a mõned, kes moodustavad mütseeli või pseudomütseeli) ei moodusta seeneniidistikku ehk mütseeli. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Söödapärmis on palju proteiini, B-grupi vitamiine, fosforit ja ergosterooli (muutub UV-kiirguse toimel D2 vitamiiniks). Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise
2.3. Hiline kammkeraamika Hilises kammkeraamikas eristuvad mitmed lokaalrühmad. Kõige selgepiirilisem erinevus on mandri ja Lääne-Eesti saarte seda tüüpi keraamikal. Mandril on peamiseks savi lisandiks üldiselt orgaanika: teokarbipurd ja purustatud taimne mass, vahel ka samott ja isegi lubjakivipurd. Saartel domineerib mineraalne lisand, peamiselt kivipurd. Nõud on valmistatud üldiselt laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud valdavalt suured, munakujulised, kaarjate seinte ja kumera, teravkumera või isegi nupuna eristuva põhjaga, mõnevõrra on olnud ka väikenõusid. Küllalt sageli esineb sissepoole paksenevat serva, mis moodustab siseküljele väljaulatuva randi, kuid on ka külgseinaga ühepaksust või väljapoole paksenevat serva. Nõude pinnad on riibitud või silutud, kusjuures esineb tugevat ja selget ilmselt dekoratiivse eesmärgiga riibet. Ornamendielementidest esineb kammivajutisi, lohke, lohundeid, täkkeid ja sooni
päeval valmistatud hoidised tavalisest kiiremini ning kes siis sooviks teha tööd, mis juba ette nurjumisele on määratud Tomatite kuivatamiseks ettevalmistamine on suhteliselt lihtne tegevus ning käib seepärast jõudumööda tähtsamate tegevuste - tomatite keeva vette kastmise, sellele järgneva koorimise, seemnete väljapigistamise, purkide-pudelite täitmise ja nende pastöriseerimise vahepeal. Munakujulised tomatid lõigatakse kuivatamiseks pikuti lõhki, lõikepinnale raputatakse veidi meresoola ning laotakse nelinurksetele raamidele kuivama. Juba paari päeva pärast on raamidel mahlaste tomatite asemel kuivad piklikud nahkjad tomatipoolikud, mis oma pere jaoks õliga astjasse pannakse või linnainimesi silmas pidades turule müügiks viiakse, kus nad lettidel kõrgete punaste kuhjadena ostjaid ligi meelitavad. Ja veel üks huvitav fakt: Sitsiilia külades
Marja- ja puuviljamahladest saadakse veini. Alkoholi fermentatsiooni mõjutab: hapnikuga varustamine (piiramatu hapnikuvaru- raku kasvamine; limiteeritud hapnikuvaru- alkoholi produktsioon); suhkrusisaldus; alkoholisisaldus; temperatuur Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised saprotroofsed seened, mis kuuluvad mikroorganismide hulka. Neid on umbes 1500 liiki. Pärmseened ei moodusta seeneniidistikke. Pärmseened on kera või munakujulised, liikumatud. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Nõuded pärmidele: -Kiire ja asjakohane süsivesikute käärimise võime -Sobivad flokulatsiooni ja settimise omadused -Geneetiline stabiilsus -Osmotolerantsus -Etanooli tolerantsus -Võime produtseerida suurtes kogustes etanooli -Raku suur vastupidavus korduvkasutusele -Temperatuuritolerantsus. 10
Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed. · Vabanukk iseloomustavad vabad, ainult kergelt keha ligi surutud kehalisandid ja jäsemed. Iseloomulik on nt, mardikalistele, võrktiivaliselte · Kaetud nukk keha on ümbritsetud kõva läbipaistva kestaga, mis moodustub vastse sekreedist viimasel kestumisel. · Tünniknukud väliselt tünnikese- või munakujulised. Nuku väliskate on kujunenud viimase kasvujärgu vastse äraheitmata, tugevnenud kestast, mille sees on tavaline vabanukk. · Pupaarium kui tünninukul on kookoni ülesanne, siis nimetatakse seda pupaariumiks. · Küpsussööm(ine)? kui valmikud toituvad selle jaoks, et neil sugunäärmed välja areneksid, nim. seda küpsussöömaks. · Taastumissööm(ine)? kui tegemist on putukaga, kellel vvalmikujärgus on mitu minemisperioodi,
kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. Saccharomyces cerevisiae – kasutatakse peamiselt käärimis- ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena. Candida kefyr – teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri. 3. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks
Ananassist valmistatakse ka karastusjooke, veini, viina, kontsentraate jm tooteid. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:11- 12) Aprikoos Aprikoosi kodumaa on Hiina ning Kaspia ja Musta mere vahelised mägiplatood Iraani, Türgi ja Armeenia aladel. Tänapäeval kasvatatakse suurematel pindadel Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Ungaris, Iisraelis, Gruusias, Armeenias, Moldaavias, USAs. Kasvab edukalt maa-aladel, kus saadakse häid viinamarjasaake. Aprikoosid on 4-8 cm suurused ümmargused või munakujulised luuviljad, mis kasvavad kuni 5 m kõrguste vähenõudlike ja pikaealiste puude otsas. Viljad on sametised kuni nõrgalt karvased, helekollase kuni oranzi, sageli punaka varjundiga koorega. Tüüpiliseks tunnuseks on vilja tipust varreõõnsuseni ulatuv vagu, mis jagab aprikoosi justkui kahte ossa. Valminud viljade sisu värvus varieerub sorditi valgest kuni intensiivse oranzini. Aprikoosil on palju üldlevinud sorte, millest Euroopas on levinud sort ,,Nancy". See on
kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena. Ta moodustab 1-4 askospoori. Ta ei fermenteeri laktoosi ega assimileeri nitraate. 5) Candida kefyr teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri. 6) Candida lacticondensis tema munakujulisi rakke võib leida suhkruga kondenseeritud piimast. Ta ei fermenteeri laktoosi, kuid assimileerib nitraate. Mikroskoopilised seened Paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt, pungudes. Seeni uurivat teadust kutsutakse mükoloogiaks, teadlasi mütoloogideks. Seentest tulenevaid haigusi nimetatakse mükoosideks.
kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena. Ta moodustab 1-4 askospoori. Ta ei fermenteeri laktoosi ega assimileeri nitraate. 5) Candida kefyr teda võib leida keefirist, hapendatud petist ja juustudelt. Tal on munakujulised rakud. Mõned tüved võivad fermenteerida laktoosi, nitraate nad ei assimileeri. 6) Candida lacticondensis tema munakujulisi rakke võib leida suhkruga kondenseeritud piimast. Ta ei fermenteeri laktoosi, kuid assimileerib nitraate. Mikroskoopilised seened Paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt, pungudes. Seeni uurivat teadust kutsutakse mükoloogiaks, teadlasi mütoloogideks. Seentest tulenevaid haigusi nimetatakse mükoosideks.
Keraamika: rasked ja purunevad, kuid kasulikud savist majapidamisnõud. Savinõude valmistamise oskus ühel ajal mitmel pool; ilmselt u samal ajal paikseks jäämisega. Vanim keraamika pärit paleoliitikumist Dolni Vestonice veenusekujukesed. Savinõud valmistati esimest korda Jaapanis Jomoni kultuuris u 10 000 eKr. Lähis-Ida savinõud 55 pärinevad u 8500 eKr. Vanimad leiud Anatooliast. Algselt vormiti neid käsitsi. Vanimad nõud munakujulised, üldiselt ornamenteerimata. U 70006000 eKr tuli kangakudumine. U 8000 eKr kaubavahetuse tõus (sool, vulkaaniline klaas). Lähis-Ida neoliitikumis toimus ka spetsialiseerumine karjakasvatusele. U 6500 eKr Zagrose alal hakati üha enam spetsialiseeruma koduloomapidamisele. Karjakasvatus oluline ka Süüria stepialal. Asulakohad tekkisid soodsa loodusega kohtadesse. Vajalik oli joogivesi, sobiv maa põlluharimiseks, karjamaad loomade kasvatamiseks. Sellised kohad
I kasv normaalne püstine, okkad rohelised: a) sammasjad; 'Columna'; 'Fastigiata'; 'Malonyana'; b) leinavormid; 'Pendula'; 'Filiformis' c) monstroossed; 'Bodmeri'; 'Douglasii Pyramidalis'; 'Spiralis': d) muud sordid, tavaliselt kitsas- kuni laikoonusjad; 'Elegantissima'; 'Gracilis'; 'Hetz Wintergreen'; 'Indomitable'; 'Smaragd'; 'Wareana' II kääbussordid, normaalse soomusekujulise rohelise okastikuga: a) kera - ja munakujulised ; 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii': b) koonusjad; 'Holmstrup'; 'Rosenthalii': III kirjud sordid, normaalse soomusja okastikuga: a) kollased sordid; 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'.
annaabi.ee 
