Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
jpg https://s3.amazonaws.com/rapgenius/osiris_egyptian_god.jpg Surmajärgsus Õigeksmõistetu sai teispoolsusesse, süüdimõistetu hinge sõi ära koletis. Olematusesse mõistmine oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus. Südame kaalumine. https://thehauntedshoreline.files.wordpress.com/2013/ 12/maat-scales.jpg Mumifitseerimise etapid 1. Puhastatakse 2. Eemaldatakse "mitte vajalik" 3. Soolaga üle katmine Kanoopid. http://www.ancientegypt.co.uk/ 4. Kaetakse riideribadega mummies/story/page7.html 5. Käte vahele Surnute Raamat Muumia mäng. http://discoverykids.com/games/mummy-maker/
Hathor’i tempel Denderas. Papyrus of Ani • Pärineb 1250 a. eKr. • Hetkel asub Londonis, Briti Muuseumis. • Skulptuur Hathor’ist lehmana. • Hetkel asub Kairo Muuseumis, Egiptuses. • Tomb of Thutmose IV • Seinamaal • Pärineb 1550.- 1292. aastast eKr. • Hathor’i on kujutatud koos teiste jumalustega surnuid tervitamas. Horos • Taeva- ja päikesejumal. • Kulli- või pistrikupäine. • Määras kindlaks jumalate mumifitseerimise üksikasjad. • Teda peeti surnute abistajaks. Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- 250. a. eKr. • Asukoht: The Walters Art Museum. • Pärit Alexandrias t, Temple of Horus
Tutanhamon kannatas paljude haiguste all. Nagu näiteks atroofia. Enamus tema vasaku jala luudest olid täiesti kulunud ja nende verevarustus oli halb. Ilmselt sai vaaraole saatuslikuks haigus malaaria. Skaneeringud paljastasid vasakus jalas ulatusliku luuhõrenemise. Uuriate hinnangul põhjustas seda ilmselt nn Köhleri tõbi, mis põhjustab luude kulumist. Tutanhamoni muumia Lapsvaarao oli nõrguke, paljud tema vigastused olid tekkinud mumifitseerimise käigus ja teadlaste uuringutel. Muumial kukkus kirstus olles suguelund ostast ära, kuid see leiti 2005. aastal kirstust üles. Muumial puudus süda ja mõned ribid. Osa teooriate järgi suri vaarao kabja löögist rindu ning palsameeriad eemaldasid hiljem kahjustunud organid. Teised usuvad et uuriad eemaldasid südame et seda uurida. 2005. aastal uuriti vaaraod põhjalikumalt ja mõne aasta pärest eraldati vaarao DNA. Tutanhamonit kaitses 8 kirstu. Vaarao hauakamber
tõusta. 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik? VanaEgiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6. Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? Joonistamisel järgiti täpselt kavandeid ja nõudeid, kuidas maalida inimfiguure ja esemeid. Tähtsamaid tegelasi kujutati võrreldes teistega suurematena. Pinnakunst selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Reljeefikunst see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele
realiseerida optimaalse pinge ja liikumise".2 Kollektsioonis "Mumifitseerimine" on proovitud jäädvustada inimese olemust pärast tema surma, mis muutub reaalsuseks, mida on ka Iris van Herpen ise öelnud. Kollektsioonist õhkub uudsust ja sügavamõttelist lugu, mis kumab läbi olemasolevatest rõivastes. Esemed on keerukatest ja läbimõeldud tehnikatest valmistatud. Selle kollektsiooni raskusaste ei jäta külmaks kedagi, kes armastab moodi ja selle loojaid. Kuna mumifitseerimise ajal ei olnud surnul jalas midagi, siis on see ka antud kollektsiooni üle kandunud. Toonideks on valitud värvid, mis ei ärrita silma, vaid mis vallutab meie hinge ja laseb meil nautida teispoolsuse hurmavaid illusioone, mis sellel hetkel tundub kui reaalsus. Ka soeng on vastavalt teemale. Kuna mumifitseerimine on aeglane kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine, siis ka 2http://www.irisvanherpen.com/site/about, 01.11.2011
kirjades, mis kirjeldasid vaarao matuseid. Sellel ajal oli ta kõige tähtsam surnute jumal, kuid Keskmise Riigi ajal asendus ta Osirisega. Talle anti erinevaid nimesid seoses tema rolliga matusel. Näiteks: Tema, kes ta on oma mäel, mis väljendab tema tähtsust lahkunute ja nende haudade kaitsjana, ja Tema, kes ta on palsameerimispaigas, seostades teda mumifitseerimise protsessiga. Nagu ka paljud teised Vana Egiptuse jumalad, oli tal erinevaid rolle lähtuvalt kontekstist, ning mitte ükski avalik rongkäik ei saanud toimuda ilma Anubise kehastuseta eesotsas. Anubise naine oli jumalanna Anput, ta enda naiselik külg, ja nende tütar oli jumalanna Kebechet. Anubist seostatakse mumifitseerimisega ja ta kaitses surnute teed allmaailma. Tavaliselt kujutati teda poolinimese ja pool
lõigata ja pintsetit võisid kasutusel olla kosmeetikas. Küll aga on Herodotose kirjeldusest teada, et aju tõmmatakse välja kõveraks painutatud raudtraadiga. Konserveerimine õnnestus, tehnilistest võimalustest lähtudes, vaid kuumusega (kuivatamine, suitsutamine) või veetustamisega kemikaalide abil. Esimese võimaluse puhul vastutas muumiate tekkimise eest loodus, teist täiustasid egiptlased aga sajandite jooksul. Egiptlased kasutasid mumifitseerimise juures ka taimprodukte, seda tegid nad nende endi religioossetel kaalutlustel. Palsameerijad mähkisid lõuendsidemete vahele kadakamarju, leitud on uusimal ajal kuningmuumiate juurest pipart. Nad kasutasid ka sibultaimi ja natrsisse. Muumiad varustati ka vajaliku maagilise kaitsega. Tähtsaim oli südameskarabeus. Lisati jumalate savikujukesi ning vahakujusid, amulettplaate ja muud. Tänu lilleehetele, mis oli surnute viimane tervitus, on võimalik botaaniliselt
Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m). Lisaks sellele on Sfinksi tempel ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. Nagu Te näha võite on siit vaid paarikümmend meetrit eemal Graniittemtel, mis on ehitatud vaarao mumifitseerimise jaoks. Kujult meenutab see 12 m kõrgune pühamu suurt mastabat. . Templisammaste vahelt pääseb poole kilomeetri pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. Järgmisena suundume Menkaura püramiidi juurde. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks
osteti tühjaks, leinalilli toodi juurde Tshiilist. Järjekorras Evita kirstu juurde hukkus rüseluses kaheksa inimest, sajad said vigastada. Juan Peron palkas Eva laipa palsameerima hispaania patoloogi dr. Pedro Ara, kes veetis Eva keha täiustades kaks aastat. Säilitati isegi Eva aju ja teised siseorganid, mis tavaliselt mumifitseerimise eel eemaldatakse. Peron kavatses ehitada Evitale suurejoonelise mausoleumi, kuid puhkenud mäss sundis teda Hispaaniasse pagema. Eva laip veeti Itaaliasse ja maeti väikesele Milano kalmistule valenime all. 20 aastat hiljem võis Peron Argentinasse naasta ja oma Eva
Apis talle on ehitatud templeid. Preestrid hooldasid härga. Surma korral mumifitseeriti ja maeti sarkofaagidesse. Oli Memphise jumal Ptah, kes võttis härja kuju. Kass ehitati templeid. Neid palsameeriti. Ohverdati. Olid templite valvuriteks ja võitlesid näriliste vastu. 14. Hauatagune elu. Lk. 43, TV 18. Sarkofaag puidust, kivist vm materjalist surnukirst Palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides; terminit kasutatakse tihtipeale mumifitseerimise sünonüümina. Hauakamber koht, kuhu maeti palsameeritud surnu. Seda said lubada endale vaid jõukad. Anubis kaalus surnute riigis surnu südame ning õpetas inimestele palsameerimist Osiris surnute jumal. Surnute riiki saamiseks pidid kõik inimesed läbima Osirise kohtu, kus Anubis kaalus nende südame. 15. Vaarao Ehnaton ja Atoni kultus. Lk. 45; TV 19 Ehnaton - Atoni kultus - 16. Kiri ja haridus. Lk. 40, · Kujunes IV ja III sajandi vahetusel eKr
Korraldati ka kultusedraamasid, kus osales ka lihtrahvas. Lihtrahva jaoks oli usk jumalatesse lahutamatu osa nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest. ETTEKUJUTUSED SURMAST Ba ja Ka mõiste Inimesele on sündides kaasa antud Ba (hing) ja Ka (teisik, elujõud). Pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud. Siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võim Ka-ga taasühineda. Ainult Ba ja Ka taasühinemisel on inimesel võimalik jätkata elu surnuteriigis. Surmariigis (Duati) Surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda ,,tõe ja õigluse" kaalul. Ühel kaalukausil asus süda, teisel tõe sulg. Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes on ka kaaluja rollis. Thoth kirjutab tulemused üles. Kui kaalukausid olid
eksisteerivate hädaohtude või allmaailma, et jõuda hauatagusesse ellu. Egiptlaste arusaam surmast, hingest ja hauatagusest elust oli väga keeruline. Matuserituaalid pidid uuesti avama erinevad olemise vormid. Mumifitseerimine pidi säilitama ja muutma füüsilise keha sah'iks, ideaalseks jumalikuks vormiks. Surnuteraamat sisaldas mitmeid loitse, mis olid suunatud lahkunud keha säilitamiseks, mida võidi ette lugeda mumifitseerimise protsessi käigus. Süda, mida peeti olemise aluseks, mis kaasas ka intelligentsuse ja mälu, oli samuti loitsudega kaitstud ja juhul kui midagi juhtus füüsilise südamega, oli tavaline matta kalliskividega kaunistatud skarabeusekujuline ripats koos laibaga, et pakkuda asendust. Ka, elujõud, jäi koos surnukehaga hauakambrisse ja nõudis ülalpidamist toidu, vee ja viirukite näol. Kui preestrid ja sugulased ei suutnud neid ohvreid tuua, sisaldas Surnuteraamat loitsu ka rahuldamiseks
● püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et sädeleks vastu päikest. Hauakambrid mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt ülespoole arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikk. võrreldakse Oleviste kirikuga, sest keskajal oli see kõrgeim kirik kuningate org- kõige kuulsamad hauakambrid Püramiididel mitu väljapääsu aga mõned olid ehitatud varastele mumifitseerimise ruum asus maa all Muumia eestis- Tartu Ülikooli muuseumis. Templid: ● matusetemplid ● orutemplid ● hauatemplid püloon- templivärav, selle ees sfinkside allee. obelisk- päikesejumala auks püstitatud monument. pülooni majade või haudade ees obeliskid on transporditud Pariisi 1829 aastal Concorde-i väljakule. kõrgus 10-32m Eestis- pirita teel Roomas, Pariisis jne. samba ülemine osa kujutas taimi ja oli värviline Skulptuur Must värv- tahm
loogiliseks, et lõhna, kui olulist informatsiooniallikat kasutati mitmetel eesmärkidel. Vana-Egiptuse ajast on vanimaid säilinud meditsiinilisi tekste Papyrus of Ebers (1550 e.m.a). Kirjapandus on palju vihjeid laialdasele lõhnaainete kasutamisele erinevate terviseprobleemide korral nii sees- kui välispidiselt. "Kyphi" kasutati nii meditsiinilisel eesmärgil kui suitsutusrohuna, et mediteerimisel teadlikkust suurendada. (Beaumont College; lk 5). Mumifitseerimise ajal mässiti keha lõhnarohtudesse, et maised jäänused säiliksid, keha õõnsused täideti lõhnavate vaikude ja materjalidega. Viirukiga võiti pead. Tolle aja alkeemikud arvasid, et taimede eeterlikud õlid ise ongi elujõud, mille abil võivad inimesed jõuda surematusse. Lõhna eritavaid vaikusid peeti jumalate pisaraiks või higiks. (Worwood 70, 162-163). Vaaraodele pandi hauakambreisse kaasa vaase täis erinevaid aromaatseid vaike. Lõhnaainete kasutamine oli tihedalt seotud
päikesejumal. Horos esines mitmel kujul: Horos-vanem oli Gebi ja Nuti poeg ning ta oli kullipäine, Horos-noorem oli aga jumal Horose ja jumalanna Rattauiti poeg, keda kujutati noorukina. Võimalik, et Horost peeti taeva näoks: Horos-vanemana kehastas ta taeva päevast nägu, Horos-nooremana kehastas ta aga tõusva päikese esimesi kiiri.Egiptlased pidasid Horosest väga lugu pojaliku austuse tõttu, mida ta oma isa Osirise mälestuse vastu üles näitas. Tema määras kindlaks jumala mumifitseerimise üksikasjad ja oli kohusetundliku egiptuse poja musternäidis. Teda peeti surnute abistajaks. Lahkunute eest hoolitsemisel oli Horosel neli abilist, keda tunti kui Horose pooldajaid. Nad olid seotud lahkunu keha kaitsmisega. (lk.74) Heliopolis see oli Vana-Egiptuse linn. Just Heliopolis oli see paik, kuhu usuti, et fööniks oma pesa ehitab. ( lk.74) Nofretete - (ka Nefertiti ja Nefretete, umbes 1370 umbes 1330 eKr) oli Vana-Egiptuse
osa.matusetseremoonia ise algas surnu välja kandmisega ja palsameerimissmajja viimisega.See toimus valju halamise saatel.Kuulsaimad hauakambrid on loomulikud püramiid. Ettekujutlus surmast oli omapärane .Ba ja Ka mõiste egiptlaste ettekujutustes oli inimestel sündides kaasa antud hing Ba ja teisik, elujõud Ka. Teisik on inimese täpne koopia, ta tuleb ilmale koos inimesega, pärast surma sõltub Ka olemasolu sellest, kuidas inimese keha on säilinud, siit ongi pärit mumifitseerimise komme. Ba külastas hauakambrit ning tal oli võime Kaga taasühineda.Surmariigis viidi surnu umal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg. Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes ka kaalub. Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos
nagu Mesopotaamias. Vaaraod olid Egiptuse religiooni keskmeks. Kivist püramiidid ehitati surematute jumal-kuningate püsivaks koduks pärast surma (sellepärast on need tohutu suured). Valdav oli usk surematusse, mis väljendus müüdis Isisest ja Osirisest ning neile pühendatud kultuses (Osiris oli allilma valitseja ja mõistis inimeste üle kohut pärast nende surma, Isis oli tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. ,,Püramiiditekstid" sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati ,,sargatekstides" sisalduvaid needusi.
Miks oli oluline keha säilitada? 16. sajandil kasutati jahvatatud muumiaid Euroopas arstiteaduses. Üks Prantsuse kuningas kasutas jahvatatud muumia ja rabarberi segu oma haavade ravimiseks. Inimesed uskusid, et loomad olid jumalate saadikud maa peal, ning paljud, näiteks vasikad, krokodillid ja kassid, mumifitseeriti samuti. Haudadest leiti tuhandeid mumifitseeritud kasse. 19. sajandil viidi umbes 300 000 kassimuumiat Inglismaale, kus nad jahvatati aiaväetiseks. Vaata ka linki mumifitseerimise kohta. Umbes 3000 a e.Kr tekkis egiptlastel koos riigiga ka kiri. Ametnikel oli tarvis üles märkida, kui palju vilja nad talupoegadelt kogusid, kui palju selllest salvedesse pandi ja kui palju tuli vaaraole saata. Samuti tuli anda vaaraole aru sellest, mis kohapeal sünnib. Preestrid jällegi pidid üles tähendama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teada anda, või siis kirjutama üles palveid jumalatele. Ilma kirjata oleks kogu riiklik korraldus olnud võimatu.
· AMON-RA · Egiptuse peajumal alates Uuest riigist OSIRIS · Vanimaid egiptuse jumalaid · Abydose tempel · Horose ja ka Anubise isa · Viljakusejumal · Surnute valitseja MA'AT · Egiptuse maailmakorralduse kaitsja · Valitses · Tõe · Korra · Seaduste · Moraali ja paljude muude asjade üle · Tõe-,korra- ja harmooniajumal HOROS · Kotka või pistriku peaga · Taeva,-päikese-ja sõjajumal · Kõige päästja ANUBIS · Mumifitseerimise kaitsja · Surnuteriigi valvur ..............Ja paljud teised · ISIS · Osirise abikaasa · Horose ema · Naiselikkuse jumal · Philae tempel · Montu(monthu) · Teeba sõjajumal · Karnaki tempel · Üks egiptuse võimsamaid preesterkondi MESOPOTAAMIA AJALUGU Ülevaade... · Rikkalikum kultuur,kui egiptuses · Suurel alal elasid paljud erirahvused ja-rahvad · Sumerid · Semiidid · Babüloonlased
suurejoonelised ülikumatused (12 hauda, kolm neist eriti uhked), kuhu on kaasa pandus ka inimesi. Moche kultuur paistab silma om keraamika ja kõrgetasemelise metallurgiaga (ehted). Juba 1 aastatuhandel eKr tekkisid siemaal kultuurid (Titicaca järve ümbruses). Seal on kaks tähtsamat kultuuri Caracas (eKr) ja Nasca (umbes Moche kultuuriga üheaegselt). Seal on kujunenud sõdalaskultuur, mida iseloomustab trofeepeade kogumine (kanti nt vöö küljes). Seal kujunes ka mumifitseerimise komme. Surnud maeti maa-alustes nekropolides. Nacas kujuneb välja ka nn geoglüüfide traditsioon (u 3.-7. sajand), alguses joonistati nö elukaid, hiljem geomeetrilisi kujundeid. Nende eesmärgid pole teada. Kultuuriareaal oli esimesel aastauhandel pKr juba lai. Seal kerkisid kaks impeeriumi: Tiwanaku (Tihvanacu) lõunas ja Wari (Huari) põhjas. Need kerkivad esile 6.-7. sajandil pKr. Tiwanacu ehitati kanaleid ning põldu hariti kanalite vahel nö saarekestel ning andsid selle tõttu mitu
aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit. Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapeval alles vaid 137 m - üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. PALSAMEERIMINE- nimetatakse muumia valmistamist surnukeha õliga (palsamiga) võides. Terminit kasutatakse sageli mumifitseerimise sünonüümina. Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks
N 7, 1991, lk 1-6). Ükski rahvas ei ole omistanud surnutekultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Poleks liialdus väita, et egiptlase (eriti kõrgklassi egiptlase) elu oli pikk ettevalmistus surmaks. Võib öelda ka teisiti: vanad egiptlased nautisid niivõrd elu, et soovisid tunda maiseid lõbusid ka pärast surma. Aga selleks, et elada igavesti, pidid inimese hing ja vaim (ka ja ba) olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuli kehi säilitada. Siit mumifitseerimise kunst. Hauad, hauakambrid, mastabad ja püramiidid. Varaseimasse perioodi kuuluvad matused olid niisugused: laip asetati enne muldasängitamist kägarasse. Vaatamata oma tohutule pindalele oli Egiptus lämbumas surnute hulga kätte, sest laipu maeti ainult kitsastele kultiveeritud maaribadele Niiluse läänekaldal ja deltas (aga varem, peamiselt vaesed inimesed, maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad). Kui jälgida varaste egiptuse haudade arengut, siis täheldame, et
annaabi.ee 
