nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed
liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk- järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Tugevalt reostatud veekogus ei taastu endine elustik ka siis kui reostumine lakkab.AINERINGEDVeeringe- vesi aurub veekogudest, mullalt ja taimede transpiratsioonil, koguneb atmosfääri ja kondenseerub pilvedeks. Sealt sajab lume või vihmana maha, mis imbub mulda ja sealt edasi põhjavette. Mullavett saavad kasut taimed, mööda ojasid ja kraave saavad loomad joogiks vettSüsinikuringe- süsihappegaasi, vee ja päikeseenergia abil loovad rohelised taimed orgaanilisi aineid. Süsinik moodustab orgaanilise aine. Surnud loomad ja taimed lagundatakse bakterite ja seente poolt.. minevikus on orgaaniliste jäänustest tekkinud suured fosiilsete kütuste (nafta, põlevkivi) lademed, mille põletamisel vabaneb süsihappegaas.Lämmastikuringe- lämmastik on oluline komponent
Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont.Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed . Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happelist mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad , millel puudub huumusekiht, on väheviljakad ja happelised
moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega. Varajane punane ristik on veidi põuakindlam kui hiline, sest ta areneb kevadel varem ja tarbib seega paremini kevadist mullavett. Pikemavarreline hiline punane ristik lamandub lopsaka kasvu korral kergemini, kusjuures söödaväärtus alaneb (alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu) ja mehhaniseeritud koristamine raskeneb. Põllumajanduses kasutatavatest liblikõielistest punase ristiku poolt seotud lämmastiku kogus kõigub tavaliselt 60-120 kg vahel. Põldtimud Põldtimut (Phleum pratense) on 20-100 cm pikkuste kõrtega tiheda, rulja, kareda tömbitipulise,
elusorganismid. Mullateadus kui teadus hakkab kujunema siis kui tekkis vajadus suurema koguse toidu järele. Anton Nõmmik koostas esimese agrogeograafilise suunitlusega kaardi Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus Maa ehituses me võime eristada erinevate omadusetega erineva koostisega ja
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse?
Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla külvamise korral hakkavad nad esimesel aastal moodustama varsi ja õisi. Sellest tulenevalt võib varajane sort anda saaki juba esimesel aastal 10t haljasmassi. Varajaste sortid on ka tavaliselt põuakindlamad kui hilised, sest nad hakkavad juba kevadel kiiremini areneva ja kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014). Eestis kasvatakse veel ka teisi sorte, nagu ,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Maro", ,,Rajah", ,,SW Ares" ja ,,Vesna" (Põllumajandusamet, 21.10.2017). ,,Jõgeva 205" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Selle sordiaretajaks on Jaan Mets. Sordileht on aastast 1952. Tegemist on diploidse hilise sordiga, millel on hea
.3000 kg/ha. b) Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C
Keskmiselt 2,1 – 3,5% 19. Mulla elustiku tähsus, üldine jaotus 1) Mikroorganismid: • Bakterid – lagundajad, osadel võime siduda molekulaarset õhulämmastikku • Seened – osalevad mineralisatsiooni protsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad peamiselt happelises keskkonnas. • Kiirikseened – lagundavad ligniini ja tselluloosi • Vetikad – rikastavad mullavett hapnikuga • samblikud 2) algloomad – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 3) selgrootud – vihmaussid, ümarussid, hooghännalised, lestad. Lagundavad, peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad 5) Selgroogsed 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused • Tüsedus – kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimi ülemise piirini • Horisontide ülemineku iseloom – aeglane, järsk
• NB! Produktsiooni hulka kuuluvad ka umbrohud LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS • Lagundatavate ainete hulk ja lagundamise kiirus sõltub kliimast, mullatüübist, taimekooslusest, maaviljelusviisist • Lagunemisprotsessi käigus muudetakse toitained uuesti taimedele kättesaadavaks • Huumuse moodustumisega aeglustub aineringe PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust • Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi • Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid • Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju
· Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest.
Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub vee, mineraaltoitainete ja mõnede orgaaniliste ainete vastuvõtt (seda seente ning bakterite abil). Mitmetele teistele organismidele (nt mullavetikad, seened, bakterid, loomad) on muld täielikuks oleluskeskkonnaks. Seda organismide kogumit nim mullaelustikuks ehk edafoniks, mida saab jaotada nelja suurusjärku: 1. Mikroskoopilised organismid Need, kes asustavad mullavett: bakterid, vetikad, ainuraksed, nematoodid. 2. Mikrofauna Need, kes asuatavad mulla õhuruume: lestad, hooghännalised. 3. Mulla mesofauna Need, kes uuristavad käike mulla tahkete osade vahel: putukavastsed, vihmaussid. 4. Mulla makrofauna Sinna kuuluvad mullasse kaevuvad imetajad (mutt, pimerott) ja reptiilid. Edafon edendab suurt osa taimejäänuste muundamisel ja mullaviljakuse kujundamisel.
Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 24. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid a) bakterid - mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. b)seened - osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. c) kiirikseened - lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad - rikastavad mullavett hapnikuga. e) samblikud. 2) Algloomad - heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. 3) Selgrootud. a) vihmaussid - parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. b) ümarussid - toituvad lagunemata org.ainest. c) hooghännalised - tähtsad sõnniku lagundajad. d) lestad - peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad siplegad, kiletiivalised. 5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 25
palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel; lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv. Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani; mulla huumusesisaldus väiksem; puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene. 6.2. Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile. – karjatamine, väetamine, pestitsiidid, kultuuride valik ja külvikord, mullaharimine. MVKKP *Mullaharimine - mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust *Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi *Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid *Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju
Boimass 300...3000 kg/ha. b) Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest.
a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. Vihmausiid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad- peenestavad org
Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud. a) Vihmaussid-parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. b) Ümarussid-toituvad lagunemata org.ainest. c) Hooghännalised-tegutsevad veel 5oC juures, tähtsad sõnniku lagund. d) Lestad-peenestavad org
· Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Vihmaussid võivad aastas endast läbi töötada kuni 30 t/ha huumust. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest.
annaabi.ee 
