· vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge
Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 7. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud
inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organismidele nagu vetikad ja makrofüüdid toodavad makro- ja mikroskoopilised loomad samuti orgaanilisi saadusi. Lisaks neile looduslikele allikatele lisandub LOA-d looduslikesse vetesse ka antropogeensetest allikatest, milleks on nii
(A)Järgneb viljakandev huumushorisont, mis koosneb lagunenud orgaanilise ainega segunenud kivimist. Huumushorisont on tumedam ja moodustab viljaka põllumulla. (E) (lad. eluvio - väljauhtumine) Huumushorisondi all asub heledam väljauhtehorisont, mis koosneb savist, rauast, alumiiniumist jt.mineraalidest, mille vihmavesi on mulla ülemistest kihtidest välja uhtunud. Niisugust mulda leidub palju metsaaladel, eriti okasmetsades. (B) Ülemistest mullakihtidest väljauhutud mineraalained kogunevad leetekihi all olevasse sisseuhtehorisonti. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga ning võib olla väga paks. (C)Lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale.
Nõrgema kasvuga sorte õnnestub kasvatada koduaedades väikestes kilemajades koos tomati ja paprikaga, isegi tubades potitaimena. Jaheda kliima plussiks on see, et see pole soodus haiguste arenguks. Sorte valides saame hakkama keemilise taimekaitseta. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks eelistada lõunamaistele viinamarjadele kohalikke. Viinapuud kasvavad üsna toitainetevaestel muldadel. Nende suur juurestik hangib vajalikud toitained ja vee sügavamatest mullakihtidest. Täiskasvanud viinapuud põuda ei karda. Muld olgu kergem, see soojeneb kiiremini- siis alustavad juured varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb. Sügisel võib ülearune niiskus isegi kahju tuua- takistada võrsete valmimist ja põhjustada marjade lõhenemist. Niiskema ja raskema mulla puhul on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid
taim sisaldab ainet mis matkib organismis emassuguhormoonide toimet. (Kuks) Punast ristikut kasutatakse haljasväetisena. Liblikaõielised haljasväetised rikastavad mulda peamiselt lämmastikuga ja ka teiste mineraalsete toiteelementidega. Lämmastikku taimed seovad mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, heades kasvuoludes umbes 250-300 kg ha-1. Erinevaid toiteelemente nagu naiteks fosforit, kaaliumi ka kaltsiumit taim transpordib sügavamatest mullakihtidest künnikihti. Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus
Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Külmas ja niiskes kliimas, kus mulla teke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning
• Lähtekivim • Reljeef • Kliima • Aeg • Inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon ja pedosfäär Pedosfäär - maapinna pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi. Pedon - kolmemõõtmeline mullasammas, kus kujutatakse reaalseid mullakihte maapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Mullaprofiil – kahemõõtmeline vertikaalne läbilõige mullakihtidest. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord – koosneb Eesti aladel peamiselt graniidist ning on moodustunud ürg- ja aguaegkonnas ligikaudu 570 – 3500 miljonit aastat tagasi. Aluspõhi – moodustunud peamiselt kambriumis, siluris ja devonis tekkinud settekivimitest. Pinnakate – koosneb pudedatest setetest 5. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Lähtekivim – mullatekkeprotsessi aktiivselt haaratud kivim.
Lühim kasvuiga 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.) -talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades Saksa, Ungari, Prantsusmaa. Kasut. inimtoiduks, loomasöödaks, õlle tooraineks.) 3.Talirukis Secale L Soojuse suhtes vähenõudlik, seemned idanevad 1 2 C juures. Talub külma kuni 35 C. Vähenõudlik niiskuse ja mullatoitainete suhtes. Võimas juurestik-vett ja mineraalained saab kätte väga sügavalt mullakihtidest. Sobib liivsavi-ja savimuld. Tuulte abil risttolmleja. Kasvuperiood nagu talinisulgi 320 kuni 350 päeva. 4.Kaer Adena L Kasut. loomasöödaks ja inimtoiduks (kõrge toiteväärtus). Seemnete min.idanemistemp. 2 kuni 3 C, opt.15 kuni 15 C. Külma talub -8 kuni-9 C. Niiskusenõudlikum kui oder ja nisu, mullahappelisust talub neist paremini. Tänu tugevatele juurtele võib hästi kasvada ka soomuldadel ja esimese kultuurina uudismaadel. Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva. II rühm 1.Mais Kasut
Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt, kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. transpiratsioon füsioloogiliselt reguleeritud protsess, mille käigus taimed (puud) omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri
kui teised teraviljad ja surub sellega umbrohud alarindesse. Ühtlaselt tihedas rukkipõllus on lisaks kaheidulehelistele pärsitud ka üheiduliste umbrohtude elutegevus ning seemnete levik. Vähem viljakatel, happelisema reaktsiooniga ja väljauhutud toitainetega muldadel on rukkil võrreldes teiste teraviljadega suurem saak, sest rukki juurestik on tugev ja tungib sügavale, saades hapnikku, toitaineid ja vett kätte sügavamatest mullakihtidest. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad aga taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga hapnikuvaeses mullas hakkab orgaaniline aine lagunemise asemel käärima ja selles protsessis eralduvad laguproduktid on taimedele mürgised) ning rukkil võivad olla ulatuslikud talvekahjustused. Raskematel muldadel saab rukist kasvatada mulla struktuuri parandava eelvilja (näit. ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri
Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri - võib põhjustada vee defitsiiti (transpiratsioon toimub, kuid puude juured vett kätte ei saa) 7.3 Mets ja vesi Vee tähtsus puittaimedele:
Missugused muutused mullas toimuvad, millised mullatekkeprotsessid puistus domineerivad, see sõltub suurel määral puistust. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) ja juurestiku kaudu. Varis Metsapuud on võimelised ammutama mineraalaineid ka sügavamatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitained ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada ka pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsas toimub pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus võib eristada kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis kujutab endast mineraalainete vahetust kergesti laguneva varise (lehed, okkad, peened oksad, juured, kooretükid) ja mulla vahel
toitaineterikas (19821997 aastate EPMÜ katsetes oli toitainetesisaldus keskmiselt: N-2,37%, P- 0,33%, K-3,98% ja Ca-1,86%), siis hulgalise esinemise korral seob ta küllalt suure osa toitainetest. Tavaviljeluskatse teravilja külvikorraga, kus kündi asendas kobestamine tüükultivaatoriga, omastas põldohakas kogu mullapinnal moodustunud biomassi toitainetest (NPK) 56,1 kg/ha ehk 28% (joonis 1). Tänu suurtele ja võimsatele roomjuurtele toob ohakas toitaineid alumistest mullakihtidest, aga kui me tema kasvu ei piira ja teda ei hävita, siis toidab ta ainult ennast ja muutub veelgi võimsamaks. Bioloogia ja levik Põldohakas on intensiivse vegetatiivse levikuga taim, tema tükeldamine soodustab levikut veelgi. Ka 2,2-3 cm roomjuure tükist võib areneda uus taim. Suurima taastootmisvõimega on 15-20 cm pikkused juuretükid. Lisaks väga suurele vegetatiivsele levikule ei või alahinnata põldohaka seemnelist levikut. Taim annab
valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju metsakõdu (10-30 cm) nimetatakse turvastunud sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, avaldavate tegurite kaudu. metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on mis katab puude alust maapinda. Varis- Metsapuud ammutavad toitesooli aga üle 30cm on Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub sügavatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom tavaliselt - 30 m, soodsatel tingimustel 50-60 m Okkad 1,3-2,5 cm pikad, läbimõõt 0,1-0,2 cm, kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades kõrge. Eesti ja Baltimaade kõige kõrgemad puud tumerohelised, püsivad puud 6-7 aastat.
Talvel on metsamuld soojem ning külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, st. jahtumist, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad samuti mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtidest tuleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. Talvine mulla külmumine: - ankurdab juuri - mõjutab toitainete ringet - võib kahjustada juuri
Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) 7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis Metsapuud ammutavad toitesooli sügavatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsa mõjul toimub nii pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus eristatakse kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis kujutab endast mineraalainete vahetust kergesti laguneva varise (lehed, okkad, peened oksad, juured, kooretükid) ja mulla vahel
annaabi.ee 
