ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17
1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse? Vahekorda kätketud igavese armastuse motiiv annab müüdile erilise puhtuse ja kunstilise mõjutuse. 6. Millised materjalid (2) valmisid Faehlmannil ,,Kalevipoja" jaoks? Saksakeelne ,,Muinaslood", ,,Koit ja Hämarik" ja paar saksakeelset värsivormilist kadkendit valmisid ,,Kalevipoja" eeltööna. 7. Faehlmanni tähtsus. Ta kasutas rahvaluulet eesti rahvusliku kultuuri ülesehitamiseks
Ivo Linna ja Rock Hotel Loodi: Rock Hotel loodi 1978. a. septembris. Tegutsenud 30 aastat. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TVsarjast "Muinaslood muusikas". Algkooseis: Ivo Linna (solist) Andres Põldroo (kitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Heigo Mirka (bass) Harri Kõrvits (löökriistad) Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli.
peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
George Orwell ,,Loomade farm" 1946 Muinaslugu, mis räägib Nõukogudemaast 30-te aastate lõpul, s.t. stalinismi kõige brutaalsem ja lihtsakoelisem avaldumisvorm. Nagu muinaslood ikka, kajastab ka ,,Loomade farm" läbi aegade ilmnevat elutõde. Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega. Näited, kus võimulepürgija koondab vajaliku jõu (muinasloos koerakutsikad) ja rajab oma poliitilise tegevuse intriigidele, on ajaloolehekülgedel klassikalised
4 ANSAMBEL ROCK HOTEL Rock Hotel loodi 1978. a. septembris koosseisus Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Rock Hoteli algkoosseis aastast 1978: Heigo Mirka Harri Kõrvits Margus Kappel Ivo Linna Andres Põldroo Ansambli konkreetse tekkepõhjuse pakkus Eesti Televisiooni saatesari "Muinaslood muusikas", mis käsitles meelelahutuslikus vormis popmuusika ajalugu ja mille ühes saates oli vaja esitada head rock'n'rol´li. See ongi jäänud Rock-Hotel'i põhisuunaks, kuigi on lindistatud ka eesti autorite originaalloomingut. Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli.
Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas luuletusi, kogumik ,,Angervaksad", kuulsaim luuletus ,,Viru laulik", mis räägib luule
Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos
Ka Vahtra noorsoojutud on valdavalt seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga. Kirjanik püüab noortele edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu. Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu, markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal
Steini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" (Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R.Shermani "Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teinud kaasa paljudes muusika- ja telefilmides ("Meloodia-68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas", "Roosid lõunast", "Jefreitor Jõmm", "Uksed", "Muinaslood muusikas", "Helgi" jt.) ja telelavastustes ("Toeplitzi järve saladus", "Puldanportfell", "Provintslanna", "Surm käib ümber Diana", "Kunksmoor", "Hortensia ütles: P...sse!" jt.). 6 - näitejuhina Alates 1997. aastast töötab Helgi Estonias näitejuhina. Tema mõned näitejuhitööd Estonias: Leonard Bernsteini muusikal "West Side Story" Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica"
printsiks oli muutunud. Kuningannat tabas paanika, selle kuningriigi ainukesed printsessid olid kuninganna ja kuninga plaanide läbi hukkunud ja polnud kedagi, kes konna printsiks muudaks. Konn-printsi tekitatud närvivapustus ning sünnitus, mis oli läinud palju raskemini kui eelmise kolme lapsega tapsid kuninganna. Enam polnud alles jäänud ühtki kuninglikku perekonnaliiget, kuningriigi valitsemise võttis üle võlur Merlin, kes lasi kogu oma maagia maailma valla, millest tekkisid kõik muinaslood, mis meile tänapäeval teada on ja kui te veel surnud ei ole ja selle muinasloo läbi lugesite, saite just teada õige maailma tekkimise loo. Moonika Lain 11.a
kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastelemõeldud jutud on kirjutanud J.Vahtra oma lapsepõlve mälestustele toetudes. Neid jutte on põnev lugeda, juttudes on elavalt kirjeldatud laste töödest ja tegemistest kodus, karjas ning looduses. Lugemise ajal võid ennast tõemeeli ette kujutada istumas metsas lõkke ääres, tondilugusid kuulamas. Olles ise pärit samast kandist on tore
tavainimeste rasket elu. 6. Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist ning tema naisest Šeherezadest ning selle põimumine lugudesse endisse. Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid. Siin on ka romantilisi armulugusid, loomamuinasjutte, lugusid vapratest mõõgameestest ja petistest, naljalugusid – ühesõnaga kõike, mis inimestel läbi aastasadade meelt lahutas. 7. 8. Kõik need jutud on kindlasti tihedalt seotud omavahel. Näiteks, Lugusid kuningas
Söejoonistus oli Rauale eriliselt iseloomulik tehnika. Tema suurmõõtmelisi monumentaalseid söejoonistusi on poeetiliselt nimetatud söemaalideks. Ta pingutas lõuendi alusraamile, nagu tehakse maali puhul ja kruntis lõuendi pinna küllaltki ebatasaselt krobeliseks, et söejoonistus mõjuks elavamalt. Sellistel suurtel söejoonistustel kujutas ta kummalisi muinasolendeid eesti rahvaluulepärandist aga ka vanu taluhooneid, kus need muinaslood sündisid ja põhjaranniku maastikke. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Kristjan Raual oli kaksikvend Paul Raud. 4 3.Paul Raud Paul Raud (1865 1930) pani koos oma venna Kristjan Rauaga aluse Eesti rahvuslikule kunstile. Tema portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on
väljaandmine. 1843 valiti F ÕES presidendiks. 1842 sai TÜ eesti keele lektoriks. 30ndate aastate lõpuks hakkas kirja panema Kalevipoja lugusid. 1849 aastal lõpetas arstitööga. Valiti ka Soome kirjanduse seltsi auliikmeks. Kirjanduslik kujunemine: Suur osa antiikluulel, eriti Rooma kirjandus. Oli tuttav ka Goethe ja Schilleri loominguga. Siis tõuseb huvi rahvaluule vastu. Tutvub Ganaderi Soome mütoloogiaga ja kõigi nende huvide pinnalt sündisid 1838. Aastal tema sulest muinaslood Kalevipojast. 1839. Aastal esitas ÕES koosolekul oma muinaslood Kalevipojast ,,Sagen". Selles ettekandes fikseeritud oluline osa hilmisemast Kalevipoja sünmustikust. Esitas Kalevipoja jumalikku päritolu rahvusliku kangelasena. Oli arvamusele, et Kalevipoja lugudest on võimalik luua eepos. Muistendid ,,Emajõe sünd" ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Vanemuise lahkumine" jt. Ilmusid ÕES toimetistes. Vanematest veneaegsetes muistendite kogumisest on puudu ,,Keelte keetmine".
- Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu - tema meelelaadi kujundasid: perekonnas valitsev kristlik vaim, pimeda vanaema käest kuuldud rahvapärimused, muinaslood ja laulud, sooveerse koduümbruse ilu ja salapära - algteadmised omandas kodupaiga koolis - 1886 – asus õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse, siis reaalkooli - 1896-1904 – Riia polütehnikum (kaubandusteadus) - pärast lõpueksameid läks tööle Postimehe toimetusse Tartus - seejärel asus tööle õpitud erialal Looming - sümbolistlik luuletaja - kõlaline külg, musikaalsus on tähtsam kui värsside visuaalne pool
Lõpuks on armastus ainult inimese enda väärikuse tagasipeegeldus teistelt inimestelt. Mõnikord on inimesed oma sõpradega nime vahetanud, otsekui andmaks mõista, et igaüks armastab sõbras omaenese hinge. Mida kõrgemaid nõudmisi me sõprusele esitame, seda raskem on muidugi sellist suhet lihast ja verest olendiga luua. Me kõnnime maailmas üksi. Niisugused sõbrad, kelletaolisi me ihkame, on unelmad ja muinaslood. Ent ustavat südant julgustab alati ülev lootus, et kusagil mujal, selle kõikehõlmava väe teistes regioonides tegutsevad, peavad vastu, söandavad praeguselgi hetkel hinged, kes võiksid meid armastada ja keda meie võime armastada.12 Me võime end õnnitleda sel puhul, et ebaküpsuse, rumaluste, vigade ja häbi aeg möödub üksinduses, ja kui me ükskord inimestena valmis oleme, saame haarata kangelaslikud käed kangelaslikesse kätesse
Ja kui argonaudid sõitsid mööda mereneitsidest, heledahäälelistest sireenidest, hakkas Orpheus mängima ja võlus nad mänguga. Sireenid unustasid kõik ja lasksid argonaudid mööda. Selle müüdi muinasjutuliste sündmuste taga peituvad muistsete kreeklaste mälestused nende varasemaist kaugetest teekondadest metalli, eriti vase ja kulla järele. Kuldvillaku all mõeldakse kulda, mida muiste saadi Kolchises. Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias" Tuntumaid kreeka muinaslood sisalduvad lugulauludes "Ilias" ja "Odüsseia". Rahvajutu järgi oli nende lugulaulude autoriks Väike- Aasiast pärit pime laulik Homeros. Seitse kreeka linna on tülitsenud omakeskis au pärast olla Homerose kodulinn, kuid ükski neist pole suutnud tõestada, et Homeros oleks just seal sündinud. "Ilias" kirjeldab Trooja sõja viimase, kümnenda aasta sündmusi. Enne seda aastat toimunud sündmustest ja sõja lõpust jutustavad teised kreeka müüdid.
lähedal, valge kuju pildil. 17-nelt õpilaselt (14%), kel pole ühtegi tuttavat, kes usuks kummitustesse, küsiti, kas nad on kuulnud kummitustest müüte ja kuidas neid põhjendaksid. Gümnasistid kuuldavasti teavad näiteks: majavaimudest ja nendest rääkimisest jutuvestmise eesmärgil, müüdid on võltsitud, !22 kummitused on tahtnud kontakteeruda kellegagi, muinaslood on liigse kanepi suitsetamise tagajärg või on tegemist ajupuudega. Lähtudes kummituslugudest, on levinud arusaam, et vaim võib põhjustada asjade liikumise või külmema temperatuuriga koha. Väitele, et kummitus saab esemeid liigutada, vastasid 11 õpilast (9,3%), et ei ole kuulnud sellisest nähtusest ja 107 (90,7%) on kuulnud. Küsides külma koha kohta vastas 77 õpilast (65,3%), et on teadlikud eeltoodud nähtusest ning 41 gümnasisti (34,7%) ei ole teadlikud
valdkonnast: loodusteadused, arstiteadus (põhiliselt rahva tervishoid), põllumajandus ja tehnoloogia, geograafia ja etnograafia, ajalugu (eriti kuulsate inimeste biograafiad), pedagoogika (artiklid nii laste kasvatamisest kui kõlblusõpetusest) ja viimaks "kohaliku lihtrahva elu mitmesugustel teemadel, kiiduväärsetest ja halbadest kommetest, talupoegade ja linnaeestlaste mitmesugustest institutsioonidest. Teine osa oli kirjandus, eriti jutud lihtrahva elust, muinaslood, naljad, luuletused. Kolmas oli kriitika ja bibliograafia, mille eesmärgiks oli võimalikult täielikult tutvustada eesti keeles ilmunud raamatuid. Neljas osa oli mitmesuguste õpetuste ja praktiliste nõuannete ning kuulutuste jaoks. Eesti Koit pidi ilmuma üks kord nädalas ühe trükipoogna suuruses koos lisadega. Õpetatud Eesti Seltsile ajakirja asutamiseks luba ei antud. Hurt siiski ei loobunud ajakirja väljaandmise plaanidest. Seda üritas ta kaks aastat
Seega tuli võtta sellestsamast elust, mida võtta andis. Eksivad need, kes peavad seda – selgrootust või tervet talupojamõistust, kuidas keegi nimetada soovib – vaid nõukogude võimu ajal omandatud kõrvalekaldeks. Meenutame kas või omaaegsete eestlaste kohest valmisolekut maatüki nimel õigeusklikuks hakata ja me näeme, et religiooni ning poliitika omakasule allutamisel on meie regioonis märksa sügavamad juured. Just nii sügavad, nagu näitavad meie muinaslood. Pole põhjust säärast täis söögilauda ülimaks pidavat filosoofiat naeruvääristada. Iga taktika väärib tunnustust. Niisugune vastupanu iseloom on kujunenud välja aegade jooksul. Seda on mõjutanud lakkamatu arvuline vähemus ning vaesed olud. Eesti ajaloos on olnud mitmeid perioode, kus kadumine, haihtumine, väljasuremine, vägivaldne või ka vabatahtlik assimileerimine oleks olnud igati loogiline lõpptulemus. Eesti keel ei
annaabi.ee 
