Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s
1. AI-Adobe Illustrator Adobe Illustrator, Adobe Freehand 2. BAK Backup HotDog, Turbo Pascal varundus- ehk varufail 3. BAT Batch DOS, operatsioonisüsteem käske sisaldav pakkfail 4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail,
Hilisem areng fotorealismi suunas on tingitud ennekõike kommertslikest mõjudest. Arvutigraafika liigid Arvutigraafikas eristatakse rastergraafikat ning vektorgraafikat. Rastergraafikas koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Rastergraafikat kasutatakse digitaliseeritud fotode ja realistlike joonistuste puhul kuna saab kasutada väga sujuvaid värviüleminekuid ning objektidel ei pea olema selged piirjooned. Rastergraafika puhul kasutatakse järgmisi standardeid: 1 bitine värvigamma, 2 värvi (must ja valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi. Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja
5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta Värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11
3.3.0 avaldati 25. jaanuaril 2011. Katseversioon 3.3.0 Beta 1 oli saadaval juba 28. septembrist 2010. LibreOffice'i aluseks said OpenOffice.org ja Go- oo väikeharu, millest kompileeriti OpenOffice.org Linuxite jaoks; hiljem lisati koodi Apache Open Office'ist. 6 3.4. KOffice KOffice on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötlus-, tabelarvutus-, esitlus-, andmebaasi-, diagrammi-, v ektorgraafika-, rastergraafika-, projektihaldus- ja muid rakendusi. 7 KOKKUVÕTE Kontoritarkvara on tarkvara, mis võimaldab arvutis teha töid, mida tüüpilisel kujul kontorites, büroodes vm. tehakse: Tekstiiltööstus Tabelarvutus Kontoritarkvara paketid võivad sisaldada ka muid programme näiteks: Esitlustarkvara Andmebaasi tarkvara E-posti tarkvara Kasutatakse ka teisi tasuta kontoritarkvara pakette: OpenOffice.org NeoOffice
Uut esitlust luues saab valida juba valmis mallide hulgast, kuid võib ka valida tühja presentatsiooni, millele tuleb ise kujunduselemente lisada. Joonistus: OpenOffice`il on see olemas nimega Draw. Faililaiendiks on .odg. MS Office paketis seda ei ole. Draw aitab luua kõike alates lihtsatest diagrammidest kuni dünaamiliste 3D illustratsioonide ja eriefektideni. Uue joonise tegemine Operatsioonid objektidega Kõverjoonte joonistamine Rastergraafika muutmine vektorgraafikaks Värvide kasutamine Põhidokument: OpenOffice`il nimega Master Document (faililaiend .odm). MS Office`is puudub. Andmebaas: OpenOffice`il nimega Base (faililaiend .odb), MS Office`il nimega MS Access (faililaiend .mbd). Valem: OpenOffice`il on selle jaoks olemas Math (faililaiend .odf). MS Office`il MS Equation Editor. Valemite kirjutamiseks arvutiga, hoolimata nimest võib kasutada ka nt. keemias ja füüsikas jne.
DIGITAALNE ORIGINAAL POSTCRIPT · PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms). Ajalugu · John Warnock 1976. aastal firmas Evans and Sutherland. · 1978 hakkas Warnock tööle Xerox PARC- is koos Martin Newell'ga. Disainimissüsteem nimega JaM Arendati edasi - InterPress · Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'ga ja rajas Adobe System'i aastal 1982. · InterPressi põhjal lihtsam keel - PostScript, mis tuli turule 1984.
Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon, kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat, karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika (rastergraafika, vektorgraafika) ja graafiline disain. (Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust
kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Lisalugemist: wikipedia.org Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: · punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta
infot. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse võrguvahelisi ekraane ja proksiservereid, kasutajate autentimist ja andmete šifreerimist. Oma karakteristikute poolest on intranet interneti sarnane, ainukeseks erinevuseks on turvalisuse nõuded. Sellepärast intraneti kujundusstiil peab olema sama, mis avaliku veebilehe stiil. Graafika failide formaadid GIF (CompuServe Graphics Interchange Format) Firma CompuServe poolt väljatöötatud formaat rastergraafika edastamiseks võrgus, GIF-formaat ei sõltu riistvarast. Ta kasutab LZW-pakkimist, mis lubab edukalt pakkida faile suurte ühevärviliste pindadega (logod, pealkirjad, skeemid). GIF-formaat lubab salvestada kujutist „üle rea“ (Interlacing), tänu millele on võimalik taastada kogu pilt, kuid väiksema lahutusvõimega. Seda võimalust kasutatakse laialdaselt internetis. Alguses näete pilti robustselt, kuid uute andmete saabumisega pildi kvaliteet paraneb
· .doc tekstifail Word · .rtf tekstifail WordPad · -txt tekstifail (text only) NotePad · .sxw tekstifail OpenOffice Writer · .xls tabelarvutus Excel · .sxc tabelarvutus OpenOffice Calc · .pps esitlus Powerpoint Show · .ppt esitlus Powerpoint presentation · .sxi esitlus OpenOffice Impress · .htm(l) veebi tekstivorming · .jpg pildifail Rastergraafika · .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail · mpeg audio-ja videofailid · .avi heli-ja videofailid · .mpg videofail Kodulehe tekkimine Internet Tekkis 1960-ndatel aastatel . 11
õppijatele. Eelkõige on mõeldud kasutajaid, kes teevad just esimesi samme ja tahavad läheneda asjale rohkem paktiliselt. Kogu kursus on jagatud kaheks ning selles peatükis keskendume rastergraafikale ja viime selle läbi Adobe Photoshop CS6 baasil. Kursus sobib, kui plaanid tulevikus näiteks hakata tegelema graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui
2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid
Kasutusalad: suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Siiditrükk on kõige universaalsem trükiviis Siia kuuluvad suveniirid, pakendid, tekstiiltooted, postkaardid, etiketid, plakatid ja muud tooted Ei ole nii kvaliteetne kui teised trükitehnoloogiad pilt on täpselt nii terav kui tihe on siid 32. Milline on kontaktivaba digitüki tehnoloogia ? Kus on see kõige rohkem levinud? jugatrükk 33. Rastergraafika üldine iseloomustus 34. Mille alusel valitakse rastritihedus (LPI) Rastritihedus Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomulikuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida tihedam raster, seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning trükitavad materjalid ei võimalda kahjuks väga tihedate rastrite kasutamist. Näiteks saab ofsettrüki puhul kasutada palju tihedamat rastrit kui serigraafias ehk siiditrükis
8. Horisontaalseid rõhtjooni ei kasutata. Tekstide liigendamiseks kasutatakse erineva kõrgusega lõiguvahesid. Erandiks on autori ja allika andmete eraldamine põhitekstist. 9. Taustamustreid ei kasutata. Graafika töötlemisel kasutatakse programmi IrfanView. 3.2.3 Animatsioonid Animatsioonide loomisel on plaanis kasutada programmi Micromedia Flash. Flash animatsioon võimaldab luua vektorgraafilisi kujundeid (allalaadimine võtab vähem aega, kui rastergraafika), lisada heli ja interaktiivsust. Samas ei ole Flash vaadatav vanemate interneti lehitsejatega. Seepärast võib Flash animatsioone kasutada täiendava illustreeriva materjalina – sarnane info peab olema kättesaadav ka teksti ja staatilise illustratsioonina. Flash animatsioonina on plaanis luua näiteks avaskeem. Põhjenduseks efektsem ja kiiremini avanev illustratsioon. Alternatiivina võib kaaluda klikitava kaardi (image map) loomist. Teiseks on plaanis
annaabi.ee 
