Rastergraafika

Rastergraafika (raster graphics) ­ Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) ­ kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4...

Faililaiendid

Faililaiendid Faililaiend e faili nime laiend on märkide kogu, mis aitab arvutil aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab, mis tüüpi failiga on tegemist ning milline programm peaks selle avama. Faililaiend ilmub pärast punkti faili nime lõppu. Faili nimes Minufail.txt on faililaiendiks .txt - see annab arvutile teada, et tegemist on tekstifailiga. NB! Failinime laiendeid ei tohi ise kustutada ega muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda ­ Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber.

MS Office ja OpenOffice võrdlus

MS Office ja OpenOffice.org võrdlus Üldiselt: OpenOffice on tasuta tarkvara, MS Office aga tasuline ning üpris kallis(u. üle 1000kr). Välimuselt, võimaluste poolest on nad üpris sarnased. Erinevad on pakettide kooslused ning muidugi ka nende plussid ja miinused. Välja võib tuua siinkohal OpenOffice`i eelised MS Office ees: 1. Suudab eksportida faile ka PDF-i. 2. Failimaht on väiksem. 3. Ära on ka märgitud, et OpenDocument-i failivormingud on viirustele vähem vastuvõtlikumad. 4. Areneb kiiremini. 5. Kasutab vaikeformaadina OpenDocument failiformaati. 6. OpenOffice'i plusspunktiks on, et nii programm ise kui ka õigekirjakontrollija on saadaval mitmekümnes, k.a. eesti keeles. 7. tugevuseks on, et lisaks Windowsile saab OpenOffice'it paigaldada ka Linuxis, Macis ja Solarises. Kasutajate arvamused on aga erinevad. Mõned leiavad, et MS Office on mugavam ja ilusama kujundusega. Teised aga ütlevad, et OpenOffice o...

Faililaiendid.

laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad. Kuigi ühes ja samas kaustas ei tohi olla mitut sama nimega faili ning igal failil peab olema enda erinev nimi, siis andtud juhul näiteks võivad sama nimega failed olla ühes kaustas, kuna neil on erinev faililaiend ning nad kõik on erinevat tüüpi failid. Faililaienditest täpsemalt Kõvakettal olevad failid identifitseeritakse nii et operatsioonisüsteem võiks nad ülesse leida. Failinimi oma spetsiifilisi reegleid ja failinime baasformaadiks on: tüvi/juurnimi.laiend Punktist vasakule poole jäävat nime kutsutakse juurnimeks ja teist punktist paremale jäävat osa nimetatakse laiendiks, mis on täienduseks ja sageli koosneb laiend kolmest sümbolist (tähest), aga see ei pea ilmtingimata nii olema.

Open Office ja MS-i võrdlus

Eelnevatest vaadetes on OOo Writeris olemad vaid mõned: Web Layout vaade Print Layout vaade Outline vaade Microsoft Officel on ka teise erinevate otstarvetega programme: MS Office Excel ­ on hea tabelite koostamisel. Exceli faililaiendiks on .xls MS Office Powerpoint ­ on hästi kasutav esitluste koostamisel. Powerpointi faililaiendiks on .ppt . MS Office Acces ­ tarkvara mille abil saab luua andmebaase. Accessi faililaiend on .mbd . MS Office Outlook ­ saab vaadata e-sõnumeid ja ka neid saata. MS Office Publisher ­ saab luua veebileht , ajakirju ja proffi e-maile. MS Office Visio - saab luua kujutlespilte. MS Office Infopath ­ saab luua teatisi. MS Office Frontpage ­ on abiks veebilehe loomisel. MS Office Project ­ saab luua projekte. MS Office Onenote ­ saab märkida ,mis on tehtud ja mis tegemata.

Failihaldus

• Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi kohta Näited: Ilus_kass.txt ilus_kass.avi ilus_kass.jpg ilus_kass.htm Ilus_kass.xls ilus_kass.doc ilus_kass.ppt ilus_kass.exe Failinimi ei või sisaldada: / < > : ? * | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte? Operatsioonisüsteem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada Faililaiendid: Tekstivailid DOC Microsoft Wordi dokument DOCX Microsfot Word 2007 dokument TXT Tavaline kujundamata tekst SXW StarOffice/OpenOffice dokument

IS turvalisus 2018

Tavaliselt saab kasutaja kohe aru, et tema arvuti on nüüd nakatunud, sest ilmub vastav teade. Kui arvuti saab nakatunud lukuga, siis arvuti ei käivitu, ekraanile ilmub teade, et lahti saab makstes raha. Tavaliselt annavad ründajad kasutajatele aega, et tasuda, kui tähtajaks tasumist ei toimu, siis krüpteeritakse või lukustatakse järgmine osa faile. Kuidas veel aru saada, et arvuti sai nakatunud? failinimed saavad muudetud ja on raske aru saada, mis fail see esialgselt oli faililaiend sai samuti muudetud. Eksisteerib ka selline laiend nagu crypted failide avamine ei ole nüüd võimalik võib muutuda ka taustapilt. Selle asemele ilmub teade, kuidas saab raha maksta arvutisse ilmub uus fail, mille nimi sisaldab tavaliselt sõnu lahtilukustamisest, tavaliselt algavad sellised nimed altkriipsuga kasutaja ei saa avada isegi veebilehitsejat  4. Näiteid lunavara rünnakutest Kõige suurem lunavara rünnak juhtus 12.05.2017. Aktiveerus WannaCry viirus

Viirusetõrje ja nuhkvara programmid

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Õpilase Nimi Viirusetõrje ja nuhkvara programmid Referaat Juhendaja : Ott Kukk VANA-VÕIDU 2010  Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 ARVUTIVIIRUSTEST.............................................................................................................................................3 ANTIVIIRUS............................................................................................................................................................3 VIIRUSTEST HOIDUMINE.................................................................................

Windows 2000

windows that allow for transparency, poolläbipaistvus ja erinevate üleminekute mõju nagu varjud, kalle ja segatud GUI elementide tipptasemel aknad. Windows Explorerit on täiustatud mitmel moel Windows 2000s. See on esimene Windows NT, millel on Active Desktop, Internet Explorer 4.0 osana. See võimaldas kasutajatel kohandada nii kaustade väljanägemist ja käitumist kasutades HTML-mallid, võttes faililaiend HTT. See funktsioon oli kuritarvitanud arvutiviiruste et töötaja pahatahtlik skriptide Javat või ActiveX kaustas template faile nakatumist vektor. Kaks sellist viirust on VBS / Roor-C ja VBS.Redlof.a. Veebistiilis kaustade vaatamine, koos vasakul asuva Exploreriga näitab valitud objekti detaile. Teatavate failitüüpe, näiteks pilte ja meediumifaile eelvaate kuvatakse ka vasakul paanil. Kuni pühendatud interaktiivset esikatseluruutu

Mis on Internet?

vastava kasutaja kodukataloog. Seega saab igat faili ja igat alamkataloogi asukohta kirjeldada kataloogiteena. Kui see kataloogitee algab / märgiga, siis on tegemist absoluutse kataloogiteega, st see algab root kataloogist, kui see ei alga / märgiga, siis on tegemist suhtelise kataloogireaga, mis algab aktiivsest kataloogist. UNIXi faili- ja katalooginimed võivad erinevalt DOSist olla tavaliselt kuni 32 märki pikad ning seal eristatakse väike- ja suurtähti. Ka puudub UNIXis faililaiend, faili nimi võib sisaldada suvalises kohas suvalise arvu punkte. Selle asemel on igal failil hulk märgendeid, mis määravad ära, kas seda faili saab käivitada ning kes seda faili saavad lugeda, muuta ja käivitada. UNIXi käskudel on mõnikord arusaamatud nimed ning maksimaalselt lühike süntaks. Tehakse vahet suurte ja väikeste tähtede vahel. Enamik käske sisaldavad siiski vaid väikesi tähti. Käsu järele lisatakse võtmeid (suvandeid, optsioone), mis täpsustavad käsu toimet

Arvuti tark- ja riistvara

DNS tõlgib sisestatud Domeeninime ­ www.digibest.ee IP aadressiks -> 194.204.30.212 Ülesanne : lühidalt oma sõnadega 1. Mis on IP ­ aadress ? 2. Mis on domeen ja miks kasutatakse ? 3. Mida teeb (domeeni) nimeserver ? 9  DOMINEEMINIMI http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt Http ­ Hüpertekstprotokoll faililaiend Www ­ veebilehtede võrgu tähis Ng. ­ serveri nimi Edu ­ Haridusasutuse tähis Ee ­ Riigi tähis Kair ­ Kataloogi (kausta) nimi Esitlused ­ Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt ­ Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt .

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Kõige lihtsamad viirusetõrjeprogrammid skaneerivadtäidetavaid faile* ja buudiplokke* teadaolevate viiruste loendi alusel. Teised on aktiivsed pidevalt, püüdes avastada üldiste viiruseklasside tegevust. Viirusetõrjetarkvara vajab pidevat värskendamist, et ka kõige uuemate viiruste kohta oleks võimalikult kiiresti olemas vajalik teave. *Täitmisprogramm. (Executable Program, Executable Code). Transleeritud ja lingitud täitmisvalmis programm. Täitmisprogrammi faililaiend on EXE. *Buudiplokk (Boot Block). Arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid . Ajalugu: Esimene kommertslik antiviiruse programm põhines krüpteerimisel, mis ei lubanud autoriseerimata isikutel informatsioonile ligipääsu. Kuigi see on võimalusi tarkvara kaitsmiseks, ei kasutata seda süsteemi enam tänapäeva antiviirusprogrammides. Krüpteerivale kaitsele lisati tihti operatsioone-piirav tarkvara, mis on seni populaarne kaitsevahend

PHP ALUSED RAAMAT

lisatud andmeid. Nüüd oleks aeg vaadata, kuidas saada kätte andmeid suvaliselt kasutajalt. Selleks peab sul olema mõningane ettekujutus HTML vormide loomisest. Sest just vormi kaudu saab kasutaja meile öelda kes ta on, mida ta tahab jne. Seega meie peamiseks ülesandeks on kuidagi töödelda kasutaja poolt vormi sisestatud andmeid. Valida on kahe meetodi GET ja POST vahel. Vormi loomine Enne kui otsustame kumb meetod on parem, loome kolme väljaga vormi ning lisame ühe nupu. Dokumendi faililaiend võib jääda .html, sest sellesse dokumenti me php koodi ei lisa. ? 1 2 3 4 5 6

Pood OÜ

Veebistuudium arendus ASP.NET

lblInf.Text = "Sa kirjutasid tekstikast: " + txtKast.Text; } Kui me nüüd avastame, et sellist tekstikasti, labeli ja nupu interaktiivset kooslust läheb meil ka mujal vaja, siis on mõistlik see funktsionaalsus realiseerida KK abil. KK lehed e. .ascx lehed on oma ülesehituselt väga sarnased .aspx lehtedega seega on üsna tavaline, et esmalt realiseeritakse mingi funktsionaalsus .aspx lehel ning seejärel teisendatakse see leht KK-ks. KK-l on võrreldes .aspx lehega 4 erinevust: 67. faililaiend on .ascx 68. Page element on asendatud Control elemendiga, millel on peaaegu samad atribuudid. 69. kuna tegemist on osaga lehest, siis ei saa seal kasutada ei form elemente ega content elemente 70. KK taga olev klass päritakse System.Web.UI.UserControl klassist Seega võiks meie kolme komponendiga kk.ascx näha välja järgmine: <%@ Control Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="kk.ascx.cs" Inherits="kk" %>

Nimetu

Text = "Sa kirjutasid tekstikast: " + txtKast.Text; } Kui me nüüd avastame, et sellist tekstikasti, labeli ja nupu interaktiivset kooslust läheb meil ka mujal vaja, siis on mõistlik see funktsionaalsus realiseerida KK abil. KK lehed e. .ascx lehed on oma ülesehituselt väga sarnased .aspx lehtedega seega on üsna tavaline, et esmalt realiseeritakse mingi funktsionaalsus .aspx lehel ning seejärel teisendatakse see leht KK-ks. KK-l on võrreldes .aspx lehega 4 erinevust: 284. faililaiend on .ascx 285. Page element on asendatud Control elemendiga, millel on peaaegu samad atribuudid.  286. kuna tegemist on osaga lehest, siis ei saa seal kasutada ei form elemente ega content elemente 287. KK taga olev klass päritakse System.Web.UI.UserControl klassist Seega võiks meie kolme komponendiga kk.ascx näha välja järgmine: <%@ Control Language="C#" AutoEventWireup="true" CodeFile="kk.ascx.cs" Inherits="kk" %>