kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks
juba konfliktid sisse kirjutatud ning teiseks, kuna selline õhkkond on kestnud juba pikemat aega, on keeruline teha restart ja alustada puhtalt lehelt. Ma ei soovi siinkohal väita, et juht on olnud oskamatu. Tal on juhtimiskogemust mitukümmend aastat, kuid keerulisema või konfliktsema natuuriga inimeste juhtimises on tal arengupotentsiaali palju. Võttes eeskujuks Mintzbergi juhi rollid, siis eksimusi on olnud neis kõikides. Juht peaks olema eestvedaja ja motiveerija. 1 Motiveerimine vajab aega ja pühendumist. Juht peaks olema oma kaastöötajate jaoks olemas. Loomulikult on juhtide päevakavad tihedad, aga tuleks siiski võtta ekstra aega oma meeskonnaliikmete jaoks, nende murede ja õnnestumiste kuulamiseks. Kord või kaks aastas toimuvad arenguvestlused ei ole piisav vahend selleks. Lisaks suhtlusrollile on hea juht info vastuvõtja, jagaja ja vahendaja
· Innovatiivsus · Riskide võtmine · Meeskonna eetos · Paindlik, kuid tugev süsteem · Võime konflikte käsitleda 18. Nimetage juhi rolle muudatuste läbiviimisel Töised ülesanderollid: algataja, koordineerija, teostaja, analüüsija, delegeerija, probleemide lahendaja, protsessi juhtija. Suhterollid: mentor, toetaja, harmoniseerija, kompromissilooja, reeglite väljendaja, motiveerija, inspireerija. 19. Mida eeldab organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine? o Uute teadmiste ja oskuste omandamist; o Hoiakute muutumist; o Käitumisviiside muutmist. 20. Selgitage mõistet ,,õppiv organisatsioon" 21. Millistele valdkondadele on vaja keskenduda õppiva organisatsiooni loomiseks? · Süsteemne mõtlemine · Isiklik meisterlikkus · Mõttemudelid · Jagatud visioon
pidevalt arendada. Samuti on väga oluline koostöö. 16. Nimetage Mintzbergi juhi rollid. Iseloomustege neid. Suhtlemisega seotud rollid- tseremoniaalne, juht-eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid- vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustamisega seotud rollid- uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija, arusaamatuste lahendaja. 17. Iseloomustage juhtimist ja eestvedamist. Tooge näide. Eestvedaja on töötajate motiveerija, eesmärkide seadja ja aitab eesmärgid elluviia. Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused
käigus. On olnud ka selliseid konflikte kus ühepoolselt juht on otsustanud, et kaebus pole põhjendatud ja ei näe asjas konflikti. Õpilastega, lastevanematega tekkinud konfliktide korral arutatakse ühiselt, korraldatakse ümarlaudu. Hetkel pole meie töökollektiivis tunda veel väsimust, ega kaastöötamissoovi puudumist. See, et meie töökollektiiv on kohanemisfaasis näitab ka see, et juht oskuslikult arendab kollektiivis koostööd ja on pigem motiveerija kui juhi rollis. Juht oskab panna ka tööle nn. kõrvaltvaatajad ja saavutab sellega hea tööõhkkonna. Kokkuvõte Juhtumiskäitumine7 Oma referaadis vaatlesin Meremäe kooli töökollektiiv juhtimist, selle efektiivsust ja milline on kooli töö faas. Kokkuvõtvalt võin järeldada, et Meremäe Kool on juhitud demokraatlikel alustel, juhiga ollakse rahul, teda hinnatakse
...............................................................10 Sissejuhatus Käesolevas Iseseisvas töös annan ülevaate Suuline ja kirjalik komunikatsioon 4 kodustest tööst. Milleks oli : roll sotsiaalmeedias,kõne,artikkli analüüs,CV ja motivatsioonikiri. Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus 1. Roll sotisiaalmeedias 1. Minu rollid facebookis: sõbranna,kihlatu,õde,klassikaaslane,vana kooliõde,motiveerija,loomade kaitseja, kultuurihuviline, reisija. Ei kirjuta väga palju enda elust üldiselt facebooki, kui on mingi põnev üritus näiteks reis kuhugile,väga vinge kontserdielamus jne. 2. Enamustel piltidel kasutan keelekasutust nii nagu on. Aga väga paljudel piltidel kasutan väga sügavmõttelisi seoseid oma eluga.Üks pilt on tehtud minust mis on pühendatud minu isale,kuna tal oli just sellel päeval sünnipäev
Personalitöötaja on: -Personalipoliitika kujundaja, hoidja ja edasiarendaja -Muutuste ettevalmistaja, nõustaja ja käivitaja -juhtkonna ideede elluviija ja uute ideede tekitaja -töö-ja infokorralduse hindaja ja reglementeerija -töötajate ja nende ametikohtade hindaja -arendaja ja koolitaja -informatsiooni koguja arengukavade, plaanide jm vajalike dokumentide ja andmete kohta -kokkuvõtete ja aruandluste koostaja -distsipliini hoidja ja motiveerija -töösuhete vormistaja ja töötajate üle arvestuse pidaja. Ideaalseks personalijuhiks sobib tasakaalukas isiksus, kellel on eelpool loetletud tunnusjooni omades lisaks veel personalijuhtimisalast kõrgharidust ja töökogemusi. Sellist ideaalset inimest on raske leida. Personalijuht firmas on: -personalipoliitika kujundaja -muutustele ergutaja -informeerija -firma tervikuks siduja -distsipliinihoidja -töösuhete dokumenteerija.
kvalifikatsiooni puudumine. Samuti puudub toimiv informatsioonivahetamise süsteem töötajatel puudub informatsioon ja ülevaade oma tööülesannetest. Juhatajal on iseendale selgeks tegemata, kas ta üldse sobib antud ametikohale. Robert Katzi (lk 17) järgi võib juhi võimed jagada kolme gruppi: 1) tehnilised võimed (erialased teadmised ja kogemused) antud juhil need omadused puuduvad. 2) võime töötada inimstega (hea suhtleja, motiveerija ja delegeerija) antud juhil need omadused puuduvad. 3) kontseptuaalsed võimed (analüüs ja diagnoos keeruka olukorra üle) antud juht ei tee märkamagi, et toitlustkohas on üles kerkinud tõsine probleem. Katzi teooria järgi on võimetegruppide osatähtsus olenevalt juhtimistasemest erinev. Näiteks tippjuht vajab rohkem konseptuaalseid võimeid, alamastmejuht tehnilisi võimeid. Aga on üks kõige kõige olulisem omadus, mis peab igal juhil olema võime töötada inimestega!!
Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha". (Vikipeedia) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 5 ,,Tänapäeva ärimaailmas ei saa olla juht, ilma et oleksid oma töötajate motiveerija. Ent motiveerimisoskus on tähtis ka väljaspool töökohta. Sest aeg-ajalt oleme kõik millegi juhiks perekonna, sõpraderingi, spordimeeskonna või hädasoleva sõbra jaoks. Ja maailmas, mille muutumisi pole iial võimalik ennustada, on ehk vaid ainsaks tõeliseks turvalisuse allikaks teadmine, et oskad ennast motiveerida, ükskõik millises olukorras sa ennast ka ei leiaks". (Landsberg 2003: 12) 1.2. Juhi roll motiveerimisel
3.2 Eestvedamise mõju elemendile “riskid ja võimalused” Riskide ja võimaluste elemendis on eestvedamise oskus tähtis riski ja võimaluste plaani välja töötamisel ja selle heakskiitmisel huvitatud poolte poolt. Riskide ja võimaluste plaani tuleb viia sisse tihti ka muudatusi ning ka siin peab projektijuht näitama oma liidri omadusi. Eestvedamise oskus on vajalik uute riske ja võimalusi käsitlevate koosolekute organiseerimiseks. Kui projektijuht on halb motiveerija ja eestvedaja, võib tekkida olukord kus projekti meeskond ei mõtle kaasa ning ei näe vajadusi plaani muutmiseks. 3.3 Eestvedamise mõju elemendile “projekti struktuurid” Jagades projekti struktuurideks tuleb seda teha nii, et projektis osalejad oleksid nõus nende põhjustega, miks projekt just sellisteks struktuurideks jaotati. Projektis võib struktuurideks jaotada projekti faase, tööd, projekti organisatsiooni,maksumust, informatsiooni liikumist ja dokumentatsiooni
naeratus, silmside klientidega jne; • armastada aeroobikat, oma tööd ja iseennast; • suhtuda klientidesse soojuse (hoolida ja saada oma klientidega tuttavaks) ja empaatiaga (oskus panna ennast teise inimese asemele); • hea suhtlemisoskus – klientidega suheldes olla positiivne, alati heatahtlik, osavõtlik, inimlik ning aus; • õpetamisel olla järjekindel, veenev, kannatlik, innustav, hea motiveerija ja vajadusel ka nõudlik; • tunda huvi oma klientide eesmärkide vastu, leida individuaalseid lähenemisvõimalusi nende väljaselgitamiseks; tekitada isiklik suhe – kliendile peab jääma tunne, et treeneril ei ole ükskõik, kuidas või mida klient treeningtunnis teeb; • probleemide tekkimisel kuulata klientide soove ja pretensioone ning nende lahendamisel olla ennast valitsev, õiglane, delikaatne ja tähelepanelik (klient on kuningas!), vajadusel ka paindlik. Kriitika on see, mis
PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida; ● Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks;
· Ametinimetus · Võimalus olla loominguline · Väljakutse · Paindlikkus (paindlik töö- ja puhkusegraafik) · Võimalus mõjutada ettevõtte tulevikku · Ettevõtte positsioon · Soodustused oma toodetele, teenustele · Õpingutoetus, puhkusereisid, sooduslaenud · Tervise- ja transporditeenused · Muu ................... Millised on 5 oluliseimat juhiomadust antud loetelust? (Milliste isikuomadustega juht on hea motiveerija?) · Intelligentne · Aktiivne · Sõbralik · Mõistev · Elurõõmus · Tähelepanelik · Riskija · Kena välimusega · Alati abivalmis · Originaalne · Hea kuulaja · Hea suhtleja · Sind kiitev · Uuenemismeelne · Kiire õppija · Teab kõiki oma töötajaid eesnimepidi · Otsekohene · Usaldusväärne · Igavene optimist · Huumorimeelega · Ideede genereerija · Hea kõnepidaja · Enesekindel · Muu ...............
kaudu. Konfliktide lahendamisest peaks huvitatud olema ja sellest osa võtma kogu grupp, sealhulgas juht. Vastuolude olemus tuleb rahulikult selgeks teha ning püüda võimalikult palju aktiivsust gruppi delegeerida. 3. Kohanemine. Tasakaalu väljakujumine mitmel tasandil nagu suhted ja võim. Selles faasis pole veel stabiilseid suhteid, ja kuigi koostööd juba tehakse, ei tööta grupp endale seatud eesmärke silmas pidades ikkagi nii tõhusalt, kui võiks. Juht on motiveerija rollis. 4. Töö. Töö käigus tekkivaid vastuolusid osatakse lahendada ja seetõttu ei kardeta avaldada oma arvamust ka siis, kui see käib teiste arvamusele vastu. Suhted on avatud, tehakse koostööd. Igale grupiliikmele on leitud kõige paremini sobiv ala, töö, tegutsemisviis. Juht kontrollib, et käitutaks kokkulepitud demokraatlike reeglite järgi. INIMESTE MOTIVEERITUS. 1) Kõigi osalejate jaoks peab grupp olema nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt turvaline
aega iseenda seltskonnas veeta; tegelikult võite pidada harjutust masendavaks ja ebamugavaks. Võib-olla te polegi väärtuslikku aega iseendaga veetnud. Kuid tegelikult tuleks haarata igast võimalusest seda teha, eriti veel tänapäevase rutiini ja sellega kaasneva stressi vältimiseks. 38 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED12 Inimesed on seksuaalsed olendid ja seks on elus peamine motiveerija. Heast seksist saab küll lühiajalise rahulduse, aga tegelikult igatseb enamik meist püsiva suhte ja armastuse järele. Tihtipeale hõlmab suure osa mõtlemisajast, nagu ärkvel olles, unistades ja magades, mure, kuidas leida inimest, keda armastada ja kes armastaks meid. Nendel otsingutel võib sageli ette tulla vääritimõistmist, sest me pole osanud mõista ega isegi mitte märgata mittesõnalisi signaale, mida teistele saadame ja mida nad meile tagasi peegeldavad. Ennast
edu. Kunagi edutati noort juhti selle eest,et ta tuli välja suurejooneliselt läbi kukkunud uuendusliku ideega.Samas see idee kukkus läbi . Ent tuleb teada, et enesekindel riskimine on hädavajalik suurepäraseks kordaminekuks, kuigi see võib mõnikord kaasa tuua ka vägeva nurjumise (141).See on lihtsalt üks ärikuludest. Siiras kiitus võib mägesid paigast liigutada ja panna kogu org-ni ümber sündima.Kiitus ei maksa sulle midagi, kuid teeb imet. Raha nt ei ole nii mõjuvõimas motiveerija.,,Kui suudad vihahoos üheks hetkeks kannatlikuks jääda, väldid sellega sada päeva südamevalu". Tiibeti vanasõna Enamik inimesi läheb õhtul magama näljasena, igatsedes kasvõi natukenegi siirast tunnustust ja kiitust. Uuri välja, mis motiveerib su töötajaid kõige enam (mitte sind). Esita ohhhooo-küsimust endale.See on iga juhi parim sõber: mida võiksin inimeste suurepärase töö kiitmiseks ja tunnustamiseks teha, mis paneks neid seda tunnustust saades ütlema ,,ohhooo"
tööjõudluse hindamine. Kui meil on vaja tegevust laiendada vms. Meil on visioon on küsimus, kui palju selleks inimesi vaja? Nüüd peabki uurima. Taylor hakkas tähelepanu juhtima sellele, et töö ja töötaja oskused+võimed peaksid sobima. Kas töö iseloom nõuab keskendumist ja täpsust, palju suhtlemist jne. Inimene on ju kõige efektiivsem sellel tööl, kuhu ta sobib. Taylor rääkis ka, et raha on tähtis motiveerija. Enne tema väljaütlemisi präänikut ei pakutud, rohkem piitsa. Motiveeriti negatiivselt. Rõhutas ka töötaja ja töövahendi sobivust. Kui need ei sobi terviseprobleem, efektiivsuse probleem. - Elton Mayo Hawthrone efekt (tema töörühm) Mayo läks uurima tootmisettevõttesse töökeskk mõjuproduktiivsust. Kas valgus mõjutab produktiivsust? Oletas, et parem valgus paneb inimesed paremini tööle. Iga kord, kui valgust juurde
Töö sisu sõltub paljsuki sellest, millisel positsioonil asub ametikoht organisatsiooni struktuuris. Sõltumata ametinimest täidab koolitusega tegelev töötajal selle valdkonna juhi rolli. Koolitusjuht on täidab suures osas projektijuhi osa. Koolitustegevuses on pidevalt tarvis luua väikesi meeskondi, kes kindla planeeritud koolitusüritusega tegelevad. Koolitusjuht on projektide algataja, meeskonna looja, motiveerija, informatsiooni ja koostöö koordineerija, ajakava jälgija ning ressursside hankija. Osa projekte viiakse läbi organisatsioonisiseselt, osa väljaspool seda, arendus- ja koolitusüritusi viiakse läbi Eestis või teistes riikides. Näiteks kui poole aasta vältel toimub keelekoolitus organisatsioonis mitmes keeleoskuse ja tegevusvaldkonna tasemegrupis, kuhu kuuluvad erinevate struktuuriüksuste töötajad. Selle
annaabi.ee 
