etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud - MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel - 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist.
lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³
kuna metallidele annavad maitse metalli ioonid. Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171Au poolestusajaga 30µs. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C, aurustumistemperatuur 2856 °C Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega helekollase värvusega väärismetall. Kuld on plastne ning kergesti töödeldav KULLA AJALUGU Egiptus Kulda peeti jumalikuks ja hävitamatuks metalliks, mida seostati päikesesäraga. Vanad egiptlased sõid kulda hingelise, vaimse ja kehalise puhastumise eesmärgil. Kreeka
elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2
See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel. · 10% bensiini aurustumisetemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur, seda paremini mootor käivitub. · 50% bensiini aurustamistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööreziimilt teisele. · 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis · Ausustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguse aurustumist · Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv.
Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult. Et külmutusaine aurustumistemperatuur on antud rõhul välisõhu temperatuurist madalam, siis ta aurustub. Siirdesoojuse võtab külmutusaine (aurusti seinte kaudu) sõitjateruumi antavalt õhult. Aurustist liigub nüüd madala rõhuga külmutusaineaur edasi kompressorisse. Aurusti ribitoru väljast uhtuv õhk jahtub, selles olev niiskus kondenseerub aurusti külmadele välispindadele. See vesi võtab endaga kaasa aurusti ribitorule kogunenud tolmukübemed ja
Aurusti on soojusvaheti, nagu tema naaber kütteradiaatorgi. Kui viimasest voolab läbi mootorit jahutades kuumenenud vedelik, siis aurustit läbib külmutusaineaur. Aurusti kujutab endast loogetevaheliste ribidega ühendatud siugtoru; ribid suurendavad soojusvahetuspinda ja jäigastavad ühtlasi kogu tarindit. Töökirjeldus Reguleerklapist saabunud vedel külmutusaine pihustub aurustisse, kus ta rõhk langeb järsult. Et külmutusaine aurustumistemperatuur on antud rõhul välisõhu temperatuurist madalam, siis ta aurustub. Siirdesoojuse võtab külmutusaine (aurusti seinte kaudu) sõitjateruumi antavalt õhult. Aurustist liigub nüüd madala rõhuga külmutusaineaur edasi kompressorisse. Aurusti ribitoru väljast uhtuv õhk jahtub, selles olev niiskus kondenseerub aurusti külmadele välispindadele. See vesi võtab endaga kaasa aurusti ribitorule kogunenud tolmukübemed ja
annaabi.ee 
