Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von...
· Eesti Maantemuuseum Vana Postitee ääres asuv muuseum kajastab Eesti teede ajalugu, eksponeeritud on erinevad sõiduvahendid, tee-ehitus- ja hooldusmasinad ning palju muud. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis. Avatud 11.00-15.00 ,pilet on 1.92 Eurot. · Põlva Talurahvamuuseum Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Tutvume erinevate hoonetega. Saame näha kuidas elati vanasti.9.00-15.00,pilet on 2 Eurot. · Akste looduskaitseala Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi...
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google.ee/search ?q=linakoja+suveniirid+linaj ahu&espv=2&biw=1280&bih=923& source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei =30IVVb7sB4LkaqjSgrgO&ved=0C A...
Reis põlvamaale Jaana Terreping Info reisi kohta 2 päeva. Toimub Põlva maakonnas. Sportlikud , veekindlad riided kaasa esimeseks päevaks. Teisel päeval põhiliselt ringi jalutamine linnas . Esimene päev 11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14.00 Teeme pausi lagendikul keset matka ja sööme lõunat. 16.00 Kanuumatka reisi lõpp . Liigume tagasi Mõisasse. 16.30 Oleme mõisas , kõik saavad tunni , et end korda teha ja matka väsimus välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 1...
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnu...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad.................................................................................................................
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad, telegraaf-infokommunikatsioon) ja teiseks tööstus mis meelitas tööko...
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike pri...
annaabi.ee 
