Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru S-kõver SR- ajakäsitluses c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga Küsimus 4 Küsimuse tekst Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: Vali üks: a. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem b. P, TP ja ATC on suuremad c. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad d. P, TP ja ATC on väiksemad e. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad Küsimus 5 Küsimuse tekst Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vali üks: a. Tarbija valiku laiast diapasoonist b
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d
a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. d) Hinnast p 0 = 1 lähtudes leida kolm järgmist hinda. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 3 Q 1/2 ja tema toodangufunktsioon on Q = (L K) 2/3, kusjuures tööjõud L on hinnamääraga w ning kapitalimahutused K hinnamääraga r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Tehke L * analüüsi r suhtes. Vihjed/vastused 1. Marginaalkulu on MC = dC/dq, selle muutumist a suhtes iseloomustab tuletis dMC/da. Mittenegatiivsus tähendab
( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) ) 3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul TCi =( c / i ) q i (i = 1, 2 ). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q2* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 4 Q 1/ 4 ja tema toodangufunktsioon on Q = L 1/3 K 2/3, kusjuures tööjõu L palgamäär on w ning kapitali K hinnamäär on r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Sõnastage r ja w kohta tingimus, mille korral L *= K * . Vihjed/vastused 1. Tasakaal (optimum) on juhul q S = q D , millest saate P* = a + c + t / 2 ja edasi q* = a P*/ 2 . Maksutulu T on
Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene 9. Monopson on ainuostja. Tõene 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär Arvestustest 5.3 1. TKF pakkumiskõver lühiperioodil on lõik, mis asub: AVC - kõverast üleval pool asuval MC – kõveral. 2. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades. 3. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga. 4. Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem. 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule. 6. Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Harilik monopol. 7
Näiteks pikaajaliselt sunnib sisenemisvabadus turule (konkurents) ettevõtteid tootma keskmiste kulude miinimumile (minATC) vastavas tootmismahus. Monopoli puhul ei pruugi aga see nii olla. Tootmiskogused on pigem madalamad ning turuhinnad kõrgemad kui täiusliku konkurentsi korral. 2) Konkurentsi puudumine ei pruugi välja selekteerida kõige elujõulisemaid ning efektiivsemalt tegutsevaid ettevõtteid 3) Ebaõiglane tulude jaotus - konkurentide jaoks on monopolisti kõrged kasumid ebaausad. 4) Nn täiskoormuse kaotus (ded-weight loss) – väljendub monopoli tootmismahuga kaasnevas tarbijate lisakasu kahanemises. Monopoli positiivsed jooned: 1) Positiivne mastaabiefekt – monopol võib saavutada ressursside olulist kokkuhoidu kui tema keskmised kulud on madalamad kui konkurentidel. Positiivse mastaabiefekti puhul on tagajärjeks tootmise koondumine ühe või mitme suure ettevõtte kätte. 2) Monopoli roll uurimis- ja arendustegevuses
lühikeseks ajaks hinda isegi allapoole täieliku konkurentsiga turul teoreetiliselt kujunevat taset, et siis pärast turuosa suurendamist asuda tarbijatele hinna tõstmise kaudu oma tingimusi peale suruma. Monopoli korral on samuti tegu mittetäieliku konkurentsiga turgudega. Monopol, kus hüvist pakub vaid üks tootja, on tõenäoliselt kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija ülejäägi (hinnavaru) vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Monopoliga on tegu, kui hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Siis on tarbija sunnitud tarbima just selle ettevõtte toodangut. Monopolist saab turule tuua just sellise koguse (või määrata sellise hinna), mis maksimeeriks tema kasumi. Sageli peetakse monopoli ühiskonnale kahjulikuks. Kui tootmistehnoloogia mastaabiefekt on positiivne, siis tavaliselt koondub hüvise tootmine ühte ettevõttesse
Kuna monopolil on võim hüvise hinna üle, võivad monopolid rakendada hinnadiskrimineerimist, mille korral müüakse erinevatele tarbijatele toodetavat hüvist erineva hinnaga või müüakse erinevaid hüvisekoguseid erineva hinnaga. 30 Vaba konkurents vs monopol: Teooria kohaselt toob konkurentsi tekitamine monopoolsel turul endaga kaasa hindade languse, hüviste pakutava koguse suurenemise ning monopolisti kasumi kadumise. Kas see tähendab, et vaba konkurents on igal juhul eelistatud monopolile? Peamine argument vaba konkurentsi kasuks on ressursside efektiivne paigutus (ehk pole raiskamist). Efektiivse paigutuse all mõistame olukorda, kus ühegi indiviidi heaolu pole võimalik suurendada teiste heaolu seejuures vähendamata. Teisisõnu, ressursse pole rakendatud efektiivselt, kui ressursside ümberpaigutamisel on võimalik
1. Optimaalse tootmismahu juures toodab monopol vähem ja küsib kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga ettevõte. a) Õige b) Vale 2. Monopoli kasum on suurem kui tulem. a) Õige b) Vale 3. Monopol, olles ainukene pakkuja turul, on ühtlasi ka kõige efektiivsem tootja. a) Õige b) Vale 4. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse. a) Õige b) Vale 5. Monopolisti nõudluskõver asub kõrgemal kui piirtulu kõver, seega on hind alati kõrgem kui piirtulu. a) Õige b) Vale 6. Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt, või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. a) Õige b) Vale 7. Kui monopolist toodab ja müüb sellises mahus, kus tulem on maksimaalne, siis on ka piirtulu maksimaalne. a) Õige
Roosevelti valitsusajal toimus 46 kohtuprotsessi trustide üle. Eriti kõmuline oli protsess Rockefelleri nafta trusti Standart Oil vastu. Trust otsustati likvideerida, jagades ta 11 kompaniiks. Tegelikult oli kogu sellel võitlusel vähe tulemusi seetõttu, et võideldi ainult ettevõtete ühe organisatsioonilise vormi vastu. Kuigi Rockfelleri trust likvideerit, jäid kõik need 11 kompaniid tema perekonna juhtida. Suurimat monopolisti Morganit Roosevelt ei puudutanud. Loodushoid. Edukaim oli Roosevelti poliitika loodushoiu alal. Ameerikas oli loodusressursse meeletult raisatud. Juba oli hävitatud piisonite karjad, nafta tootmisel põletati maagaasi, söe kaevandamisel kasutati ära ainult paremad kihid, hävitati põlismetsi. 1908. a. loodi Loodusressursside Säilitamise Rahvuslik Komisjon, rajati 5 uut rahvusparki. Uudse sanitaarabinõuna viidi sisse liha kontroll tapamajades. See oli abinõu, mis tollal oli
rohkem kasumit kui ta oleks teeninud siis kui kõigile oleks kehtinud üks hind. Teine võimalus hinda diskrimineerida on erinevate koguste müümine erineva hinnaga. Sellisel juhul küsib ettevõte näiteks ühe paki kartulikrõpsude ostjalt kümme krooni paki eest. Ostes aga kümme pakki korraga peate maksma ainult 80 krooni, mis teeb ühe paki hinnaks kaheksa krooni. Miks monopolist seda teeb? Monopolisti eesmärk on maksimeerida kasumeid. Hinda diskrimineerides müüb ta oma kauba maha nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis tagaks maksimaalse kasumi. Võrreldes täieliku konkurentsiga on monopol ühiskonna kui terviku eesmärke arvestades ebaefektiivne. Tavapäraselt toodab monopol vähem kui oleks optimaalne ja küsib seejuures kõrgemat hinda. 8.3. Monopolistlik konkurents
teenib bussifirma isegi rohkem kasumit kui ta oleks teeninud siis kui kõigile oleks kehtinud üks hind. Teine võimalus hinda diskrimineerida on erinevate koguste müümine erineva hinnaga. Sellisel juhul küsib ettevõte näiteks ühe paki kartulikrõpsude ostjalt kümme krooni paki eest. Ostes aga kümme pakki korraga peate maksma ainult 80 krooni, mis teeb ühe paki hinnaks kaheksa krooni. Miks monopolist seda teeb? Monopolisti eesmärk on maksimeerida kasumeid. Hinda diskrimineerides müüb ta oma kauba maha nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis tagaks maksimaalse kasumi. Võrreldes täieliku konkurentsiga on monopol ühiskonna kui terviku eesmärke arvestades ebaefektiivne. Tavapäraselt toodab monopol vähem kui oleks optimaalne ja küsib seejuures kõrgemat hinda. 9.4. Monopolistlik konkurents Täielik konkurents ja monopol on äärmuslikud konkurentsi vormid Üks enamlevinud turu vorme
Enne hinnamuutust oli TR 5 eurot (5x1=5 eurot), pärast hinnamuutust 8 eurot (4x2=8 eurot). Nagu näha, suurenes TR pärast tootmiskoguse suurendamist 5-lt 8-le, ehk siis MR on 3 eurot. Hind aga on 4, seega hind on suurem kui MR. Põhjus peitub selles, et kui tootmiskoguse suurendamisel hind langeb, siis tuleb kõik ühikud müüa madalama hinnaga, mitte ainult viimane ühik. Sel põhjusel ongi MR alati väiksem kui hind. Monopolisti kasumit maksimeerib optimaalne toodangumaht q * (see ongi monopoolse turu tasakaalukogus), mille korral piirtulu ja piirkulu on võrdsed ehk mille korral piirtulukõver ja piirkulukõver lõikuvad. Sellest kogusest väiksema tootmise korral on piirtulu suurem piirkulust, seega on mõttekas tootmist suurendada, kuni lisanduv ühik toob rohkem sisse, kui kulutab. Tasakaalukogusest suurema koguse tootmisel lisanduva ühiku tootmise kulud ületavad juurdetulnud
Monopson pakkujaid palju, tarbijaid üks. Oligopol palju pakkujaid, vähe tarbijaid. Polüpol kujuneb 10 täielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hüvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). Turul osalejate arv on seotud nende võimetega mõjutada hinda. Monopol kõige tarbijavaenulikum turuvorm, sest see võib viia tarbija hinnavaru vähenemiseni ja selle omandamiseni monopolisti poolt. Hüvist valmistab vaid üks ettevõte ja sellel hüvisel ei ole lähedasi asenduskaupu. Monopolist saab tuua turule just sellise koguse ja sellise hinnaga kaupa, mis maksimeerib tema kasumit. Hind ei ole ettevõtte jaoks fikseeritud, seega ei saa piirtulu võrdsustada hinnaga nagu konkurentsi korral. Piirtulu sõltub nüüd toodetavast ja müüdavast kogusest. Toodangumahtu on otstarbekas suurendada seni, kuni
tagajärjel tulemi vähenemine seni kõrgema hinnaga müüdud kaupadelt. 8.2.1 Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine Kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Monopoli kasumit maksimeeriva tootmismahu ja hinna määramiseks, peab lähemalt uurima tootmismahu muutumise mõju tulemile ja kuludele. Tehnoloogia ja kulupiirangud on nii monopolile kui ka täielikult konkureerivale ettevõttele ühesugused. Monopolisti tootmisfunktsiooni iseloomustavad samuti kahanevad tulud. Tootmissisendite ostmiseks peab ta konkureerima teiste tootjatega hinna juures, mida ta ei saa mõjutada. Ainuke erinevus täielikult konkureeriva ettevõtte ja monopoli vahel on sel juhul turupiirang. Täielikult konkureeriv ettevõte on hinnavõtja. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse. Lähtume joonisel 8
majandus- poliitilised meetmed vähendamaks monopoolse kasumi saamise võimalusi ning hinna ja piirkulude hälbimisest tingitud heaolukadusid. Majanduspoliitika kujundamisel võivad kõne alla tulla järgmised võimalused. Monopoli tegevuse piiramine teistel, suuruseelisteta turgudel. See võimaldab vältida rist- subsideerimisega tekkivat dumpingut. Radikaalsem tee on siin monopolisti tegevuse keelamine eel- ja järelturgudel koos kõigi klientide kohustusliku ja mittediskrimineeriva 43 teenindamisega monopoolses sektoris. Peamiseks vastuargumendiks on tavaliselt seoseeliste (economies of scope) hülgamine. Kui viimased tõesti on olulised, tuleb igal üksikjuhtumil valida kahest halvast parim. Riiklik hinnaregulatsioon, millel on rida alternatiive. o Piirkuluhinnad koos sel puhul paratamatute riiklike dotatsioonidega
Suurem osa poliitilisest kasvatusest, mida sel puhul väga hästi tähistatakse sõnaga propaganda, langeb ajakirjandusele. Esmajärjekorras teeb just tema seda "harivat" tööd. Selles mõttes kujutab ta endast otsekui kooli täiskasvanute jaoks. Häda on vaid selles, et "õpetamine" asub antud juhul mitte riigi käes, vaid sageli väga alatute jõudude käes. Just nimelt Viinis oli mul veel oma varases nooruses parim võimalus hästi tutvuda nende masside kasvatamise relvade monopolisti-dega ja nende fabrikaatidega. Algul tuli mul enam kui kord imestuda selle üle, kuidas oskas lühima aja jooksul see suurtest riikidest halvim luua teatud arvamuse, kusjuures isegi sellistel juhtudel, kui asi oli tõeliste vaadete ja masside tahte ametlikes võltsimistes. Mingi mõne päeva jooksul suutis ajakirjandus mingist naeruväärsest tühiasjast teha suurima riigiasja ja vastupidi, niisama lühikese
annaabi.ee 
