ametlikult kehtivas vääringus (arvestusvaluuta) Välisvaluutatehingud (1) Välisvaluutatehing on tehing, mis on fikseeritud või mille arveldamine toimub välisvaluutas. Välisvaluutatehingute esmasel kajastamisel võetakse nad arvele Eestis ametlikult kehtivas vääringus tehingupäeval kehtiva valuutakursi alusel. (IAS 21.21). Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber: Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused; ning Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud,
ümber klassifitseerida lühiajaliseks laenuks kohustus 300 kohustus 300 14.Kinnisvarainvesteeringud tuleb alla D-Kulud 7 000 K hinnata 7000 Kinnisvarainvesteering 7 000 15.Aktsiakapitali sissemaksmisel kajastatakse ta eurodes tehingupäeva kursi järgi ja hiljem ümber ei hinnata kursimuutusega hinnatakse õmber vaid monetaarsed varad ja kohustused (so raha, nõuded, laenukohustused, võlad tarnijatele jne.) 16.Kasumi eraldamine reservkapitali D-Jaotamata kasum K-Reservkapital 100 100
Riigi keskpanga kulla- ja välisvaluuta reservid vähenevad, kui: Vali üks: a. Keskpank paigutab reservi kodumaistesse pankadesse b. Keskpank paigutab reservi välismaistesse pankadesse c. Maksebilanss on ülejäägiga d. Maksebilanss on puudujäägiga e. Ei kehti mitte ükski eelnimetatud olukordades Küsimus 12 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Väliskaubanduse diferentseerimisega seotud piiranguteks võivad olla: Vali üks: a. monetaarsed b. tehnilised c. fiskaalsed d. füüsilised e. Kõik nimetatud piirangud Küsimus 13 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Maksebilansi põhiosad on: Vali üks: a. Jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto b. Kaupade eksport ja import c. Ülekannete bilanss ja teenuste bilanss d. Kaubandusbilanss ja välisinvesteeringud e. Portfelliinvesteeringud ja otseinvesteeringud Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Tööandjate ja töövõtjate vahel on suhted mitmel tasandil. Nendeks tasanditeks on riik, ettevõte, ettevõtte ja töötaja vaheline tööleping. - Riik kaitseb tööandjate ja töövõtjate vaheliste suhete raamtingimusi. Töösuhete aluseks on tööandjate ja töövõtjate sotsiaalne partnerlus, seega mõlemad pooled esindavad oma huvisid, aga nad kannavad kaasvastutust ettevõtte majandusliku ja sotsiaalse arengu eest. 16) Ettevõtte tegevuse eesmärgid (monetaarsed ja mittemonetaarsed). Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Monetaarsed eesmärgid: - kasumi maksimeerimine - tulu maksimeerimine - käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: - majanduslikud
Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid:
Mittemetoodilised piirangud: 1) Kvoot - limiit, koguseline piirang. Võib väljenduda rahalises vormis. - Eksport-importkvoot nt nafta, põllumajandussaaduste kvoodid 2) Litsents, luba, mis annab õiguse kaupade veoks. Ekspordi ja impordiga tegelejate ringi piirang. 3) Tehnilised piirangud: Autodele heitgaaside piirang. 4) Sanitaar- epidenoloogilised piirangud 5) Fiskaalsed piirangud- riikidel erinevad maksumäärad. 6) Monetaarsed piirangud valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO
perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja- kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja 13 -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. 3.10. Tulude arvestus
tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseks KÕ ettevõttes- Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest ja siit tulenevast ratsionaalsuslõksust. Tavaliselt on siiski tegemist mitmete tegutsevate isikutega, kelle kasufunktsiooni ei kujunda ainult monetaarsed suurused. Tulemuseks on, et võimalikku kasumi maksimumi kunagi ei realiseerita. Lisaks piirab seda ka asjaolu, et kaugeltki alati ei lange kokku omand ja juhtimine.Kollektiivse töö iseärasus (Alchian/Demsetz) Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise "kontrolöri" (ettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasumKäsutusõiguste lahjendamine-KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel
näiteks milleni viib maksutõus, uute tootmistehnoloogiate juurutamine või Euroopa Liitu astumine. Moskvas rakendati 1990. aastate lõpus liikluseeskirjade rikkujate vastu karme trahve, lootuses ohjeldada liikluskaost. Faktiliselt sai sellest aga mitteametlik palgatõus Moskva liiklusmiilitsatele. Uus kord lõi nimelt stiimuli või tugevdas senist arusaama, et liikluseeskirjade rikkujad võivad sobiva hüvitise eest nad tabanud miilitsale rahulikult edasi sõita. Liigid: Rahalised ehk monetaarsed stiimulid on kahtlemata väga tähtsad raha eest saab (peaaegu) kõike. Sotsiaalsed stiimulid sh maine moodustavad teise tähtsa alaliigi, millel on samuti oluline mõju käitumisele. Karistus reeglite rikkumise pärast. Reegli tunnustamine (väärtused). Sisemised motiivid (töörõõm). Alternatiivid: Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev,
Turumajandusliku ettevõtte tegevuse suunad; 1. Kasumi maksimeerimine. Lähtuti ainult kasumist 2. Juhtkond tegeles ainult majanduslike probleemidega 3. Pikaajaline eesmärk oli ettevõtte säilitamine See toimus seni kuni majandus oli algtasemes ja ettevõtjad ei arvestanud välise keskkonnaga Nüüd on esiplaanile tõusnud konkurentsivõime tagamine, toodangu kvaliteet, kliendi rahulolu, ettevõtte säilitamine. Kasumi maksimeerimist piiravad lisatingimused: · Monetaarsed kitsendused käibe maksimeerimine, kapitali säilitamine · Mittemonetaarne kitsendus - keskkonna säästmine, sotsiaalse positsiooni saavutamine. PERSONALIMAJANDUS Inimtöö inimese füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks. Töötahe e motivatsioon sõltub nelja probleemgrupi lahendamisest ettevõttes: · Personalivalik: töökollektiivi liikmed peavad omavahel sobima
laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid
varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku tööea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud laekumised on kirjeldatud rahavoogude aruandes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on bilansipäeva seisuga hinnatud ümber Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu
tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed ja mittemonetaarsed finantsvarad ning kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 1 Raha (kroonides) (4) Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused ning välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.(4) ( vt Lisa 7) 3.2 Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena
Konfliktide lahendamisest peavad olema huvitatud mõlemad pooled, tööõigus peab seda reguleerima. Töölepingu osadeks on üldised töötingimused ja palgatingimused. Seadustel on eesõigus töölepingute ees. 5.Tegevuse eesmärgid Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised rahas mõõdetavad (monetaarsed eesmärgid): *kasumi maksimeerimine *tulu maksimeerimine *käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: *majanduslikud *mittemajanduslikud (sotsiaalsed, eetilised, poliitilised): *turuosaluse suurendamine *tootmise kasv *prestiiz ja võim *sõltumatus *töökohtade säilitamine ja kindlustamine *poliitilise mõju suurendamine *perekonnatraditsioonide säilitamine
registrites. Valuutakontode jäägid arvestatakse raamatupidamises EEK-idesse ümberhinnatult bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Valuutakursi muutused kantakse fin kulude või fin tulude kontole. Jooksvalt hinnatakse välisvaluuta liikumine ümber liikumise kuupäeval kehtiva EP valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud tehingud hinnatakse igal bil päeval vastavalt EP vahetuskursile ümber: 1) kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja fin kohustused: a) raha, nõuded s.h. nõuded ostjatele, viitlaekumised, mille eest tasutakse rahas b)võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad), mille eest tasutakse rahas. 2) välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed fin varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil (need on lühi-ja pikaajalised fin investeeringud aktsiatesse ja teistesse
annaabi.ee 
