Kuningas on vooruste kehastus ja tagaja(eeskuju alamatele) 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Hobbes: need monarhid, kes meile ei meeldi on türannid. 17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus,
Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi
kuninga peaülesandeks on rahu kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega kuningas on vooruste kehastus ja tagaja Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Platon türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest Aristoteles monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides Aquino Thomas türannia on korrumpeerunud monarhia 17.saj Inglise vabariiklased monarhia = türannia Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin/Hobbes monarhia on eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik vorm Hobbes monarhi huvi = riigi huvi absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda Esimese isa valitsus on ainus legitiimne valitsus parallelism: perekond = riik valitseja kui pereisa võimusuhted on loomupärased ning inimesed sünnivad nendesse loomulikku vabadust ega võrdsust pole Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles
ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem
aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17
Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. • 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul..Selle teooria järgi on
4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia. 5) Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. Absoluutse monarhia argument Piibli toel: - Jumal andis maailma Aadamale valitseda - Esimese ,,isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult.
Vastandlikke käsitlusi läbi aegade · Türannia kui levinud sõimusõna -> terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid) · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi aga see ei muuda veel asja olemust. Seega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmer "Patriarcha" ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda, esimese "isa" järglaste valitsus on ainuke legitiimne valitsus. Kehtib pärimisprintsiip. Paralleel riigiga on perekond, kus valitseja on pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad neisse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Türannia on korrumpeerunud monarhia. Aristoteles: Monarhia on ülivooruslik valitsusvorm, türannia on selle halb äärmus. Aquino Thomas pooldas ainuvõimu, kuid tema meelest oli iga türannia evavooruslik, seda saab ära hoida hea kasvatusega. 17.sajandi Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Selle seisukohaga nõustus ka Thomas Hobbes, ent positiivselt: kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Valitseja kui isa. Kõik inimesed on õed ja vennad. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Segavalitsus(monarhia+aristokraatia+demokraatia) on stabiilsem kui valitsusvormid eraldiseisvatena. Eeskujuks Rooma vana valitsemisvorm: tribüünid, Senat, konsulid. Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand
* vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi
valitsejat? · Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi · Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult · Millele Hobbes vastandus: o vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest o Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu kaitse rahva ebaloomuliku vabaduse vastu") Absoluutse monarhia argument Piibli toel: · Jumal andis maailma Aadamale valitseda · Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult
o ent Aq. Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni 18 · Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel · Käsiraamatud: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned · Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule (consent) · Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. saj: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis
Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). a. ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust b. külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu c. ent Thomase arvates mitte nii hull kui oligarhia, mis viib kodusõja ja riigi hävinguni Valitseja vooruslikkus seetõttu teooriates keskne (terve pea tagab terve keha). Rõhk kasvatusel Käsiraamatud 13.-16. s: "Valitsejapeeglid". Kuidas kasvatada kristlikku ja vooruslikku valitsejat? 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi Hobbes: monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult Millele Hobbes vastandus: a. vabariiklased, kes rääkisid rahvasuveräänsusest b. Jumaliku õiguse (divine right) teoreetikud Robert Filmeri (1588-1653) "Patriarcha" 1680 ("Kuningate loomuliku võimu
Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. · 17. saj Inglise vabariiklased: kõik "monarhid" on tegelikult türannid · Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 42. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Kuninga võim on loomulik võim, rahva võim on kunstlik või haaratud ebaõiglaselt. Filmer esitab absoluutse monarhia argumendi piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda. Esimese 'isa' järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. . Ta toob ka paralleeli perekonna ja riigi valitsemise vahel. Valitseja käitub kui pereisa, tal on nö isavõim (patria potestas = isavõim). Nii nagu isa karistab oma lapsi nii omas valitseja oma ,,laste"
Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: türann valitseb lähtuvalt enda hüvest, monarh valitseb lähtuvalt üldisest hüvest. Aquino Thomas: türann on ebavooruslik ega salli alamate vooruseid. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. Monarhia vastab loomulikule printsiibile. Türannia on korrumpeerunud monarhia. 17.saj inglise vabariiklased, Thomas Hobbes: kõik monarhid on türannid, kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased - pärimisprintsiip. Riik on kui pere, kus on üks perepea. Perre sünnitakse omale kohale, kuhu ka jäädakse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine pole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt.
annaabi.ee 
