................................................................ S ............................................................. Zn ................................................................. Mn ............................................................ N ................................................................. Sn ........................................................... Si ................................................................. 8. Arvuta järgmiste ühendite molekulmassid ja leia koostiselementide protsendiline sisaldus. (10 p) Mr(MgO) = .......................................................................................................... ............................................................................................................................. ............................................................................
fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian müoglobiinile liikuvusteguri Rf . Täpsuse mõttes võtan andmed tabelist. V x - v xmin R f = max V x - V xmin 50 - 40 Rf = 96 - 40 =0,178 JÄRELDUS. Töö õnnestus enam vähem hästi, ainete piir oli üpriski eristatav. Käesolevas lahuses olevad komponendid eraldusid antud järjekorras kuna nende ainete molekulmassid liiguvad kolonni erineva kiirusega. See on tingitud ainete molekulide erinevast jaotumisest geeli pooridesse ja molekulide suurusest. Esimesena väljus kõrgmolekulaarne dekstraansinine, peale seda müoglobiin ja seejärel väikse Mr-ga DNP-aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP- aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed. Erinevus teoreetilise ja saadud Vxmax-i vahel võis olla tingitud kolonni mahu
on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian müoglobiinile liikuvusteguri Rf . Täpsuse mõttes võtan andmed tabelist. V x - v xmin Rf = V xmax - V xmin 52 - 42 Rf = 96 - 42 =0,185 JÄRELDUS. Töö õnnestus enam vähem hästi, ainete piir oli üpriski eristatav. Käesolevas lahuses olevad komponendid eraldusid antud järjekorras kuna nende ainete molekulmassid liiguvad läbi kolonni erineva kiirusega. See on tingitud ainete molekulide erinevast jaotumisest geeli pooridesse ja molekulide suurusest. Esimesena väljus kõrgmolekulaarne dekstraansinine, peale seda müoglobiin ja seejärel väikse Mr-ga DNP-aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP-aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed. Erinevus teoreetilise ja saadud Vxmax-i vahel võis olla tingitud kolonni mahu määramiseks
Vx on eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni ja Vxmax on eluaadi kogumaht kuni DNA-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni. Leian liikuvusteguri Rf . V x - v xmin R f = max V x - V xmin 45,5 - 27,5 Rf = = 0,36 77,5 - 27,5 Järeldus: Töö õnnestus enam vähem normaalselt. Käesolevas lahuses olevad komponendid eraldusid antud järjekorras kuna nende ainete molekulmassid liiguvad kolonni erineva kiirusega. See on tingitud ainete molekulide erinevast jaotumisest geeli pooridesse ja molekulide suurusest. Esimesena väljus kõrgmolekulaarne dekstraansinine, peale seda müoglobiin ja seejärel väikse Mr- ga DNP-aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP- aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed. Erinevus teoreetilise ja saadud Vxmax-i vahel võis olla tingitud kolonni mahu
Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. Töötas välja Thomsoni aatomimudeli. · Karl Benz - oli saksa leiutaja. Lõi esimese bensiinimootoriga auto. Automark Mercedes-Benz looja. Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879 .a. · Lord Kelvin e
ahel kasvab pidevalt juhtiv ahel (leading strand), teine aga lühikeste fragmentidena mahajääv ahel (lagging strand, uurija nime järge tuntakse neid kui Okazaki fragmente), mis seejärel ühendatakse. RIBONUKLEIINHAPPED (RNA): Sisaldavad -D-riboosi suhkru molekuli jäägina; Lämmastikalustest sisaldavad adeniini (A), guaniini (G), tsütosiini (C) uratsiili (U); Üheahelalised molekulid. Kuna enamasti N-alused pole paardunud, ei sisaldu komplementaarseid aluseid ka võrdsetes hulkades; Molekulmassid oluliselt väiksemad kui DNA molekulidel. Nukleotiidide arv vahemikus 75 ... mõni tuhat. RNA liigid: Ribosoomi RNA (rRNA). Seostub valkudega kompleksideks RIBOSOOMIDEKS. Ribosoomide molekulmassid on suurusjärgus 3x106; Informatsiooni- e matriits-RNA (mRNA). Kannab geneetilist informatsiooni DNA- lt ribosoomidele. Molekulmass varieerub vastavalt valgu ahela pikkusele; Transpordi-RNA (tRNA). Toimetab individuaalseid aminohappeid ribosoomidesse. Väikseima
veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant. Seejuures ma = 28.96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma. 120 100 Küllastav aururõhk (mb) 80
Põhilised kromatograafia metodid: · Jaotuskromatograafia · Kolonnkromatograafia · Geelkromatograafia · Afinsuskromatograafia Selles töös ma hakkan kasutama geelkromatograafiat, seega tahaks sellest täpsemalt kirjutada. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Geelkromatograafia on üks kromatograafilist meetodist, mida kasutatakse erineva molekulmassiga ainete lahutamiseks. Kuna ainetel on erinevad molekulmassid liiguvad nad läbi poorsuse geeli erineva kiirusega ning sellest põhineb geelkromatograafia meetod. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kuidas toimub geelkromatograafia? Geelkromatograafiat viiakse läbi
Statsionaarse faasina kasutatakse tavaliselt geelimaatriksit (enamasti agaroosi), kuhu on kinnitatud ligand, millele seostub spetsiifiliselt mingi uuritava segu komponent. Selles töös ma hakkan kasutama geelkromatograafiat, seega tahaks sellest täpsemalt kirjutada. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Geelkromatograafia on üks kromatograafilist meetodist, mida kasutatakse erineva molekulmassiga ainete lahutamiseks. Kuna ainetel on erinevad molekulmassid liiguvad nad läbi poorsuse geeli erineva kiirusega ning sellest põhineb geelkromatograafia meetod. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Kuidas toimub geelkromatograafia? Geelkromatograafiat viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis. Kolonni sisse pannakse poorset
TV 11.3.H, I; TV II osa 14.5. 18.4., 19.1., 20.3. 11. Redoksreaktsioonid. Oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija ja redutseerija. TV II osa 15.3., 15.4 12. Tähtsamate keemiliste ainete (H2O, CO2, SiO2, H2SO4, Ca(OH)2, NaCl, CaCO3, Fe, Al) iseloomustamine (omadused/kasutamine). TV 1.3.A,B, 11.1.E ja TV II osa 14.6.; 17.6., 20.4. Ülesandeid harjutamiseks Molekulmassi arvutamine. 1. Leida järgmiste ühendite molekulmassid. a) H2SO3 b) (NH4)2CO3 c) Al(OH)3 Liitaine protsendiline koostis (ühendi koostiselementide sisalduse leidmine protsentides). 2. Arvutage fosfori protsendiline sisaldus järgmistes ainetes: a) P4O10 b) Mg3(PO4)2 Lahuste protsendiline koostis. 3. Segati 150 g etanooli (C 2H5OH) ja 300 g vett. Mitme %-line etanooli lahus saadi? 33,3% 4. 12 %lise kaaliumnitraadi lahuse kuivaks aurutamisel saadi 150 g kaaliumnitraati. Kui palju vett aurus? 1100g 5
VARUSTAMINE. Antud referaat annab ka ülevaate valkude jagunemisest ning nende 4-st struktuuri järgust ja püsivusest 3 Valgud Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mis koosnevad aminohapetest. Erinevaid valke on väga palju ja need koosnevad 21 aminohappe erinevatest kombinatsioonidest. Samas leidub vähe molekule, mille koostises need kõik samaaegselt oleksid. Erinevate valkude molekulmassid on väga erinevad. Keskmise valgu mass on ~ 33 000 g/mol ja koosneb ~ 300 st aminohappe jäägist. Valgud on suhteliselt kõrge molekulmassiga orgaanilised ained, mis sisaldavad lämmastikku. Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Nad täidavad organismis mitmesuguseid rolle, nagu: ehtuslikku-, regulatoorset-, transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid
takistab hapniku tungimist metallisse, metallide kokkupuudet ja hoiab ära metalliosakeste kaasahaaramise libisemisel. Hõõrdepindade temperatuuri tõus üle teatud piiri, mille võib esile kutsuda kas libisemiskiiruse või survejõudude kasv, purustab õlikelme ning hõõrdumine ja kulumine suurenevad järsult. Igal õliliigil on oma kriitiline temperatuur, mille juures määrimisvõime kaob. Õlide koostis ja liigitus Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad. Õlide põhikomponentideks on: · mitmesugused tsülkaanid ja nende isomeerid (40...82 %), · areenid ja nende isomeerid (15...40%) · alkaanid (0,l.... 6,5 % ) · mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Peale loetletud ühendite sisaldavad õlid veel süsivesinikke, mille molekulis on liitunud nii tsüklaanide kui ka areenide tuumad. Kütustega võrreldes on õlide
Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803. aastal avaldas ta keemiliste elementide aatommasside tabeli, kus aatommassiühikuks võttis vesiniku aatomi massi. Ta tähistas iga keemilist elementi lihtsa sümboliga (tavaliselt ringikujulisega) ja väljendas nende abil ka liitaine koostist. 1794. aastal kirjeldas John Dalton esimest korda võimetust teha vahet punasel ja rohelisel värvil, mida tänapäeval tuntakse värvipimeduse ehk daltonismina. Ta täheldas seda iseendal, kui puu otsast õunu korjas.
CH CH2 OH CH3 C OH CH3 CH3 4. Rajage põhjendus alkoholide võimele moodustada omavahelisi vesiniksidemeid, mis puudub alküülhalogeniididel. 5. a) CH3CH2OH kt° 78 °C, CH3OCH3 kt° 23 °C b) (CH3)2CHCH2OH kt° 131 °C, (CH3)2CHOCH3 32 °C Kuna isomeeride molekulmassid on võrdsed, ei peaks nende keemistemperatuurid palju erinema, kuid alkoholide molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetega, mistõttu nende keemis-temperatuurid on umbes sada kraadi (!) kõrgemad kui vastavatel eetritel. 6. CH3 CH2 CH2 O H H H O O CH2 CH2 CH2 CH2
See on lihtne 6 suhteline skaala. Süsinik on sobiv alus. Aatommassid ja molekulmassid on siis dimensioonita suurused. Jagame viimase võrrandi, et saada ga, et saada rõhku. 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas Otseteisendus ja pöördteisendus
kasut. aatommasse ja molekulmasse. Keemilise elem. aatommassiks A nim. selle elem. aatomi massi suhet aatommassi-ühikuga, milleks on võetud 1/12 12C aatomi massist. Aine molekul-massiks M nim. selle aine molekuli massi suhet aatommassi ühikusse. Nõnda määratud aatomite ja molekulide masside skaalat nim. 12C=12 skaalaks. Selle järgi on 12C aatommass täpselt 12, 16O aatommass aga 15,9949 ning kõige kergema elem. vesiniku aatom-mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid di-mensioonita suurused. Sellist elem. hulka, mille kg-des avaldatud mass on arvuliselt võrdne tema aatommassiga, nim. kg-aatommass Niisugust aine hulka, mille mass kg-des on arvuliselt võrdne mole-kulmassiga nim. kg-molekuliks ehk kilmooliks. Kilogramm-molekuli mass µ on arvuliselt võrdne molekulmassiga M, seepärast nim. suurust µ ka molekulmassiks. Tuleb pidada silmas, et M on dimen-sioonita suurus, kilomooli mass aga mõõtub kg/kmol-des. Et kg-
Sahharoosi (Mr = 342) lisatakse tiheduse suurendamiseks, et proov moodustaks kolonni sisestamisel geeli pinnale vooluti alla õhukese kihi. Kolonni voolutamine toimub 0,15 M NaCl lahusega. Variant B kolmekomponentne proov. 1. Dekstraansinine (Mr = 2 · 106), 2 mg/ml 2. Broomfenoolsinine (Mr = 670), 40 g/ml 3. Uuritav valk, 10 mg/ml Proovi lahustina ja kolonni elueerimiseks võib kasutada 0,15 M NaCl lahust. Kui kasutatav kolonn on eelnevalt kaliibritud valkudega, milliste molekulmassid on teada, siis on võimalik uuritavas proovis sisalduvat valku molekulmassi järgi kindlaks teha. Olgu näiteks toodud variant, kus uuritava segu lahutamine on läbiviidud Sephadex G-100 kolonnis. Valkude jaoks on selle geeli eksklusioonipiirkond umbes 100 000. Sellisel juhul saab uuritavas segus sisalduva tundmatu valgu identifitseerimiseks kasutada tabelis esitatud andmete alusel ehitatud kaliibrimissirget, mille x-teljel on siintoodud valkude
Bioloogiliste makromolekulide ja nende komplekside suuruse iseloomustamiseks kasutatakse raskusväljas liikumise kiirust. Viimast kirjeldab Svedbergi ühik (S). Mida suurem partikkel, seda suurem S väärtus. Raskusväljas liikumise kiirus (S) sõltub nii partikli molekulmassist kui tema mõõtmetest (tihedusest) kusjuures see sõltuvus on mittelineaarne. Ribosoomide komponente ja nende suurust esitab järgmine tabel Ribosoomide komponendid E. coli's ja inimeses (vastavate komponentide molekulmassid on sulgudes). Ribosomaalse RNA (rRNA) pikkus nukleotiidides on lisatud. Ribosoomi valkude (r-valkude) puhul on toodud molekulmasside vahemik, inimese ribosoomivalkude molekulmassid on teada ainult osaliselt. Ribosoom Subühikud rRNA r-Valgud Bakteriaalne väike 30S 16S - 1542 21 (6-61 kD) S-valgud ribosoom suur 50S 23S - 2904, 5S - 120 33 (5-30 kD) L-valgud (2,5x106 D)
..60°C juures, asfaltvaikained aga settivad välja. Deparafiniseeritakse neid õlisid, mis peavad töötama madalail temperatuuridel. Ka siin kasutatakse lahustina peamiselt propaani. Propaani ja õli segu soojendatakse täieliku lahustumiseni, seejärel jahutatakse kuni parafiinide ja tseresiini kristalliseerumiseni (-25°C). Tekkinud aine, mida nimetatakse petrolaatumiks ja see filtreeritakse välja. Õlide koostis ja liigitus Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad. Õlide põhikomponentideks on: · mitmesugused tsülkaanid ja nende isomeerid (40...82 %), · areenid ja nende isomeerid (15...40%) · alkaanid (0,l.... 6,5 % ) · mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Peale loetletud ühendite sisaldavad õlid veel süsivesinikke, mille molekulis on liitunud nii tsüklaanide kui ka areenide tuumad
..60°C juures, asfaltvaikained aga settivad välja. Deparafiniseeritakse neid õlisid, mis peavad töötama madalail temperatuuridel. Ka siin kasutatakse lahustina peamiselt propaani. Propaani ja õli segu soojendatakse täieliku lahustumiseni, seejärel jahutatakse kuni parafiinide ja tseresiini kristalliseerumiseni (-25°C). Tekkinud aine, mida nimetatakse petrolaatumiks ja see filtreeritakse välja. Õlide koostis ja liigitus Õlid nagu kütusedki koosnevad süsivesinikest, millede molekulmassid on kütuse koostisse kuuluvate süsivesinike molekulmassidest märksa suuremad. Õlide põhikomponentideks on: · mitmesugused tsülkaanid ja nende isomeerid (40...82 %), · areenid ja nende isomeerid (15...40%) · alkaanid (0,l.... 6,5 % ) · mitmesugused hapniku-, väävli- ja lämmastikuühendid. Peale loetletud ühendite sisaldavad õlid veel süsivesinikke, mille molekulis on liitunud nii tsüklaanide kui ka areenide tuumad
annaabi.ee 
