HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide
lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad.Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid
Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Loodete sarnasus tõestab, et on olemas ühised eellased. Biogeograafilised tõestused Mida sarnasemad on Pikka aega eraldatud organismid ehituselt ja ühest liigist põlvnevad eluviisilt, seda organismid erinevad sarnasemad on nad ka teineteisest molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Kasutatud allikad Www.google.ee http://www.slideshare.net http://et.wikipedia.org
Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad organismid on välja kujunenud. 5. Inimese ja inimahvi võrdlus → Sarnasus: Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide
toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. genoommutatsioonid muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromosoomide liitumine või mitmeks jagunemine. Downi sündroom ehk trisoomia 21 on maailmas enimlevinud kromosoomhaigus, mida põhjustab 95%il juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21
4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(viirused, bakterid, taimsed mürgid) Keemilised - olmekeemia (alused, happed, ravimid) Füüsikalised - kiirgused (radioaktiivne kiirgus, röntkenkiirgus) 5. Mutatsiooniline muutlikkus ( millest tingitud ) Põhjustavad mutageenid, muutused geenides ja kromosoomides. 6. Mutatsioonide liigitus a) ulatuse b) tekkekoha järgi. Geenmutatsioon - toimub vaid molekulaartasandil, tekivad uued allelid. DNA kahekordistumine: nukleotiidide kadu, juurdetulek, nukleotiid asendub teisega. Kromosoommutatsioon - kromosoomide ehituse/pikkuse muutus Genoommutatsioon - homoloogilised kromosoomide arvu muutus 7. Kuidas tekib kombinatiivne muutlikkus? Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid.
tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid raku- ja molekulaartasandil, on siiski midagi, mida tasuks tähele panna just nende leiutiste lugude juures. Prillid olevat leiutatud ennem aastat 1300. Nende avastamislugu on kronoloogiliselt segane, kuid olemuselt põnev. Alguse sai optilise vaate parandamine veega täidetud klaaskuuli abil, mis murdis valgust selliselt, et vaegnägelikud saaksid lugeda. See toimis läätse põhimõttel. Järgmiseks sammuks parema nägemise poole oligi suurendusklaasi leiutamine läätse abil
Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. Võrrand: pV=m/M RT *Isoprotsessid? Iseloomusta+ülesanne. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus üks neist parameetritest jääb muutumatuks. *Mikro ja makroparameetrid? Mikroparomeetrid on füüsikalised suurused, mis kirjeldavad ainet keha molekulaartasandil. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mis kirjeldavad keha tervikuna. *Kuidas saab siseenergiat muuta? Siseenergiat saab muuta soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. *Termodünaamika I ja II printsiip? I printsiip: siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. II printsiip: soojus ei saa iseeneslikult minna külmemalt kehalt soojemale.
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos.
pV=m/M*RT Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3. m= 2*10astmel6*0,05*32/ 8,3J/molK*300= 3200000/2490=1285g. 19. Mikro ja makro parameetrid ? Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 20. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta ? Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd 21. Termodünaamika I ja II printsiip ? II printsiibi seos loodushoiuga ?
kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest Elu areng maal Maa ajalugu jaotatakse väga pikkaseks perioodideks aegkondadeks Ürgaegkond 4600 miljonit aastat tagasi Aguaegkond 2600 miljonit aastat tagasi
keskkonna vahel.Vajaliku energiasaab inimene toiduga. Peamisteks energeetilist väärtust omavateks toitaineteks on toiduainetes sisalduvad valgud, rasvad ja süsivesikud. Hingamine Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Mõnikord käsitletakse (hapniku)hingamist laiemas ja kitsamas mõistes. Esimesel juhul haarab see kõiki protsesse läbi mille väliskeskkonnast pärinev molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse.
a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c. Vesiniksideme erinevus dipool – dipool jõududest – vesinikside on tugevam, sest vesiniku aatom on tugevalt tõmmatud O või N aatomi poole d. Vesinikside esineb molekulide vahel või molekuliseseselt e. H side on tugevaim mittekovalentne jõud elusorganismide molekulaartasandil Optiline aktiivsus on polariseeritud valguse tasapinna pööramine kas paremale (+) või vasakule (-) Optiliselt aktiivsed saavad olla molekulid, mis on asümmeetrilised Asümmeetria- ehk hiraalse tsentri moodustab α – süsinik Asümmeetria tsentrit ei ole glütsiinil Kõigil AH-tel (v.a. glütsiinil) on vähemalt üks asümmeetriline C aatom, mis annab kaks optiliselt aktiivset isomeeri (enantiomeeri). Kaks hiraalset C aatomit on isoleutsiinil ja
läheb siseenergiaks. Ülesanne: Hapniku balloonis on rõhk 9,8 mP. Temp on 24 kraadi. Balloon viidi lattu, kus temp on -12 kraadi ja manomeeter näitas 8,6mP. Kas rõhumõõdik on katkine. Peab tegema jällegi kalviniteks. 24+273= 297 -12+273=261 297/261=1,1 ja 9,8/8,6=1,1 Rõhk ja temperatuur on võrdelises reoses. Rõhumõõdik pole katkine. 37. Mikro-ja makroparomeetrid Mikroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nim füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti ka vähemalt 1 veel. 38. Soojusülekandeliigid gaasides Difusioon- ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus toimub kõrgemalt t-lt madalamale. Soojus ehk siseenergia levib vastastikmõju tulemusel
immuunsüsteemile, silmadele ja ajule. Vähenevad peavalud, kiire väsimine, unetus jt sümptomid. Milline on mikromoodul ABM kasulik mõju tervisele? Võimaldab töötada arvutiga ilma, et monitorist tulevad lained mõjuks kahjulikult inimese immuunsüsteemile, ajule ja silmadele Vähendab arvuti protsessori ja monitori poolt genereeritava negatiivse elektromagnetilise välja mõju Moodustab inimese organismile kasuliku parempoolsete millimeeterlainete kaitsefooni, mis on molekulaartasandil rakke kaitsva funktsiooniga. ABM kasulikku toimet tunneb inimene siis, kui eelpool loetletud tervisehäired kaovad. MICRIM tooted on kasulikud kõigile inimestele, kes räägivad telefoniga vähemalt 5 minutit või kasutavad arvutit vähemalt 30 minutit päevas. Samuti on need vajalikud neile, kes reisivad ja kellel ei ole võimalik koheselt meditsiinilist abi kasutada, sest Micro Fa on võimalik kasutada enda aitamiseks haigestumise korral.
46. Mis on reaalne gaas?- Reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 47. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 48. Mikro ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 49. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 50. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?-
49. Mis on reaalne gaas?- Reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 50. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 51. Mikro – ja makro parameetrid?- Mikroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldab ainet keha molekulaartasandil, on seotud molekulide ja nende liikumisega. Makroparomeetriteks nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis kirjeldavad keha tervikuna. Mass, ruumala, rõhk, temperatuur ja tihedus on olekuparomeetrid, st, et kui 1 neist muutub, muutub kindlasti vähemalt 1 veel. 52. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?- Soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd. 53. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?-
sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta
nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N 2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka tänapäeval edasi ? 1)fossiilid 2)organite homoloogilisus 3)loodete arengujärgud 4)rudimendid 5)sarnasus molekulaartasandil 6)koduloomade ja taimesortide aretustöö 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2
Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: · geenmutatsioonid ehk punktmutatsioon mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. (C T, A G). · kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. See jaguneb omakorda: 1 Ristsiirdeks nim, protsessi, kus homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel leiab aset DNA segmentide vahetus. Ristsiirde toimumis kohti kromosoomis nim kiasmideks. 1.Delektsioon- mõne piirkonna kadumine
Kordamisküsimused I Loeng 1 Mis on meditsiiniline keemia ja mida uurib? Meditsiiniline keemia on keemiline distsipliin, mis hõlmab füsioloogia, mikrobioloogia, rakubioloogia, farmakoloogia ja farmaatsia aspekte. Distsipliini eesmärk on uute bioloogiliselt aktiivsete ühendite avastamine, identifitseerimine ja süntees, metabolismiuuringud, toimemehhanismide välja selgitamine molekulaartasandil, struktuur-aktiivsus uuringud, ravimidisain struktuuri ja farmakokineetika seisukohast. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks (WHO). Ravimisarnasel ainel on toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda
ensüüme. Klorofülli ülesandeks on valgusenergia kinnipüüdmine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks vajalikud ained jõuavad kloroplastideni erinevaid teid mööda. Biokeemiline võrdlus kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Ensüümid- biokatalüsaatorid · Praktiliselt kõik metabolismi reaktsioonid on ensümaatilised · Kiirendavad reaktsioone sageli 106 to 1012 korda Ensüümid ei muuda reaktsioonide DG · Ensümaatilised reaktsioonid kulgevad pehmetes tingimustes · Ensümaatilised reaktsioonid on spetsiifilised · Ensümaatilised reaktsioonid on sageli reguleeritavad Ensümaatilise aktiivsuse regulatsioon 2 meetodit ensüümi aktiivsuse kontrolliks 1
12 47) Mis toimub hingamisel? Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses (mineraalne hingamine) kui ka aeroobses (hapnikuhingamine) keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpushingamisest jne; molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. Hingamise protsessi käigus toimub kopsude ventilatsioon ja gaaside vahetus keha rakkude ja atmosfääri vahel. Rakud kasutavad hapnikku, mis on kaasatud rakkude ainevahetuse protsessi. Oksüdeerumise käigus tekkivat süsihappegaasi kasutatakse osaliselt rakkude poolt ja osaliselt väljutatakse kopsude kaudu. 48) Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% 49) Kirjelda parasiidi toiduahelat.
Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid C, H, N, O, P, S, mikroelemendid raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke
Kromosoomi mutatsioonid Muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. Ühe kromosoomi piires: ◦ Deletsioon – kromosoomi lõik kaotatakse ära ◦ Duplikatsioon – kromosoomi lõik kahekordistub ◦ Inversioon – kromosoomi lõik muudab asukohta. Kahe kromosoomi vahel: ◦ Insertsioon – lõik ühest kromosoomist läheb teise kromosoomi üle ◦ Translokatsioon – lõigud kromosoomide vahel lähevad vahetusse Geenmutatsioon Mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. Punktmutatsioon on tavaliselt põhjustatud kemikaalidest või DNA replikatsiooni häirest.: ◦ Puriinide asendumine (tsütosiin↔tümiin) ◦ Pürimidiinide asendumine (adeniin ↔guaniin) ◦ Puriin ↔pürimidiin Kui asendunud lämmastikalus kodeerib sama aminohapet, on tegu vaikiva mutatsiooniga. Kui asendunud koodon lõpetab valgusünteesi, on tegu nonsenssmutatsiooniga.
puudub, on tegemist nn. ,,vaikiva mutatsiooniga".Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. genoommutatsioonid muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromosoomide liitumine või mitmeks jagunemine Supermutageenid : mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. 44.Esmase trans... töötlemine.-pre. mRNA protsessing. 46
annaabi.ee 
