NH3·H2O↔ NH4+ + OH– H2SO4 → H+ + HSO4– ↔ 2 H+ + SO42– 3) Elektrolüütide vahel (alused, happed, soolad) toimuvad reaktsioonid siis, kui vabad ioonid seotakse. Nad kas... I. moodustavad nõrga elektrolüüdi (nt hape + alus reaktsioonil tekib VESI) II. moodustavad rasklahustuva ühendi, sademe (nt sool + sool ja sool + alus korral) III. lahkuvad reaktsioonikeskkonnast gaasina (nt sageli hape + sool korral) 4) I. molekulaarselt: 2 NaOH + CuSO4 → Cu(OH)2↓ + Na2SO4 pikk ioonvõrrand: 2 Na+ + 2 OH– + Cu2+ + SO42– → Cu(OH)2↓ + 2 Na+ + SO42– lühike ioonvõrrand: 2 OH– + Cu2+ → Cu(OH)2↓ (toimub, sest tekib sade!) II. molekulaarselt: NaOH + HCl → NaCl + H2O pikk ioonvõrrand: Na+ + OH– + H+ + Cl– → Na+ + Cl– + H2O lühike ioonvõrrand: OH– + H+ → H2O (toimub, sest tekib ülimalt nõrk elektrolüüt vesi) 5)
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3-
Gaasi eraldumine Molekulaarne võrrand 2HCl + Na2CO3 2NaCl + H2O + CO2 Täielik ioonvõrrand 2H+ + 2Cl + 2Na+ + CO32 2Na+ + 2Cl + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32 H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine ·Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4
liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% (1.5 104 km3) 1. vaba tsirkuleeriva veena, 2. molekulaarselt ja 3. keemiliselt seotud veena Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega
Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsib ja annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritatades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25-30% ja lehtpuud 20-25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning
Nõrgalt polaarsed ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained(MM). Lahuses ainult molekulid, paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega. Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad. Molekulaarselt kirjutatakse :1)nõrgad happed, 2) nõrgad alused, 3) praktiliselt lahustumatud soolad, 4) H20, oksiidid, lihtained, gaasid. Neutralisatsioonireaktsioonid- on happe ja aluse vahelised rekatsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi. Soolade hüdrolüüs- on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape happeline keskkond- pH<7 = nõrk alus + tugev hape
elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2
11. Millistel tingimustel kulgevad ioonidevahelised reaktsioonid lõpuni? 12. Ioonidevaheliste reaktsioonide puhul võivad tekkida järgmised gaasid............................................................ 13. Lõpeta reaktsioonivõrrandid (juhul, kui kulgevad lõpuni), tähista sade, gaas noolega, nõrgal el.lüüdil joon alla: a) vask(II)kloriid+naatriumhüdroksiid. b) kaaliumkarbonaat + lämmastikhape Molekulaarselt:............................................. ........................................................................... Iooniliselt:............................................................... ................................................................................................... Taandatult:............................................................ ................................................................................................... 14
Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid. Kui koondada mõlemalt poolt ühesugused ioonid, saab lühendatud ioonvõrrandi. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib nõrk elektrolüüt. Hüdrolüüs Reaktsioon veega. Redoksreaktsioonid reaktsioonid mille käigus muutub elementide o.a. Redoksreaktsioonides toimub alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine Elektronide loovutamine (o.a
muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse rakustruktuur tugevneb ja vastupanu survejõududele suureneb. 17. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid, kasvavas puus on vedelal kujul, hiljem tardub. Männilt saadakse lahtise vaigutamisega ja kuuselt kinnise vaigutamisega
sidemed, mis fikseerivad ahela paigutuse ära ja liikumisvabadus on väike. Agregaatoleku taastumine saab toimuda tänu korrapärastele osadele, mis fikseerivad amorfset osa. Kui need fikseerivad osad kaovad, siis deformatsioon muutub voolavaks (praktikas ilmneb see (polümeeride) plastmasside, kilede jms. katkemises, purunemises jms .) Tr (Tb)- rabedustemperatuur ja sellest allpool on polümeerid kergesti murduvad, purunevad ning ei ole elastsed. Polümeeride purunemine - see on molekulaarselt kovalentssidemete katkemine ja vabade radikaalide teke. Tavaliselt on Tr veidi madalam kui Tg . Tm- sulamistemperatuur - polümeeril on see mingi temperatuuri vahemik, siin on tahke ja vedel faas termodünaamilises tasakaalus. Valitseb seos Tg = 2/3 Tm (K) Polümeeri ahel on seda painduvam, mida madalam on Tg ja Tm. Plastifikaatorite lisamine madaldab Tg väärtust. Amorfsete polümeeridega töötamisel / vormimisel/ , et vältida sisepingete teket on töötamistemt. T > Tg
Selle protsessiga kasvatakse monokristallset räni, mis on põhiline materjal kogu mikrokiipide ja teiste integraalskeemide tootmisel. Tsoonsulatus Antud meetod on kristallide puhastamiseks. Selle käigus sulatatakse kitsas ala kristallist ja järjest uut ala kuumutades, liigutatakse seda piki kristalli. Liikuva sulanud ala ees olnud ebapuhas tahkisest jääb maha puhas materjal. Lahusest kasvatamine Lahusesse asetatud seemnekristalli ümber moodustub kristall lihtsamini tänu juba molekulaarselt paigas olevale seemnerkristallile.s 43. Andke lühiülevaade õhukeste kilede kasvatusmeetoditest. Vaakumaurustus Kilematerjal aurustatakse vaakumis ning vaakum laseb auruosakestel otse objekti pinnale liikuda, kus aine läheb uuesti tahkesse olekusse ja moodustab õhukese kile. Molekulaarkimp epitaks Protsessi viiakse läbi vaakumis ja tänu väga madalale sadestumiskiirusele saab see toimuda epitakselt ehk sarnaselt kristallide moodustumisele. Protess ise keeruline...
küpsemise käigus. Imprintingu erinevus geeni ekspressioonist on see, et imprinting jääb organismile kuni elu lõpuni. Üks põhiline imprintingu mehhanism on DNA metüleerimine . Mendeli seaduste laiendused ehk kõrvalekalded Mendeli tunnuste ülekannetest: 1. Geen-geen interaktsioonid genoomis 2. Mitmikalleelsus 3. Keskkonna mõju fenotüübile Kõrvalekalded Mendeli seaduspärasustest 1. Mendeli seaduspärasused on lihtsad dominant/retsessiiv seaduspärasus; molekulaarselt tähendab see, et kahe geeni poolt toodetud valk juba 50% ulatuses on piisav tunnuse tekkeks; retsessiiv tavaliselt ei tooda seda valku 2. X-liitelisus- naissoost isenditel sama dominant/retsessiiv suhe; retsessiivne ekspressioon isastel, mis muudab Mendeli suhet 3. Letaalsed alleelid alleel, mis põhjustab organismide surma, sageli embrüonaalselt; molekulaarselt on letaalsed alleelid nn. Funktsiooni kaotanud alleelid, mis olulised
ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on
4. Segu süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim
4. Segu – süsteem (objekst, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne segu – koostis on sama igas väikeses segu koguses. Heterogeenne segu – koosneb piirpindadega eraldatud aineosakestest, segu erinevad osad võivad olla erineva koostisega. Lahus – on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Tõeline lahus – termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim
loomarakkudele? Muidu samad, taimedel lisaks rakukest, vakuoolid ja kloroplastid. 3. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. mRNA, tRNA, rRNA. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Vastavalt RNA polümeraasid II, III ja I. 4. Organelli membraani koostis - nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pôhiliselt mittekovalentsete sidemetega; membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt; membraanis on ka kolesterool, selle tähtsus organelli ja raku kui terviku normaalseks funktsioneerimiseks - membraani komponendid on vôimelised lateraalseks difusiooniks; kolesterool membraanis seob ja immobiliseerib fosfolipiide (muudab membraani vähem vedelaks ja tugevamaks). Loetle organelli membraanide üldised omadused. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega
poole. Elektrolüütide puhul on ioonid tugevalt adsorbeerunud polaarsel adsorbendil. Esineb ka vahetusadsorptsioon, mis toimub tänu eri ioonide erinevale adsorptsioonivõimele. Vesi-õhk: 1) adsorbeeriva pinna suurust on võimalik täpselt mõõta, samuti pinnaenergia muutumist 2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas 3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale 4) Adsorbeerunud molekuli hüdrofiilne osa on kontaktis vedelikuga, hüdrofoobne osa on suunatud gaasi faasi 5) Adsorbeerunud molekuli madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. !
mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. (Browni liikumist on teravsilmadel võimalik jälgida ka palja silmaga.) d Adsorptsioon(nt aktiveeritud süsi) on füüsikaline seostumine või sidemete moodustumine teise faasi pinnaga (reageerivad ained adsorbeeritakse tahke katalüsaatori pinnale, gaase vedelike pinnale jne.). Vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv – see on seotud molekulaarkineetilise liikumisega – vedeliku ja lahustunud aine molekulid konkureerivad koha pärast pinnakihis – need on kaks vastastikust protsessi: 1) adsorptsiooni protsess, mis kulgeb vastavalt vaba energia miinimumi printsiibile ja mille tulemusel lahustunud aine koondub vedeliku pinnakihti. 2) desorptsiooni protsess, mis on põhjustatud osmootsetest jõududest ja mis
19 mõnede metallhüdroksiidide Fe2O3, Al2O3, SnO2 soolid). Sõltuvalt saamisviisist võivad nendes süsteemides olla nii makromolekulid kui ka kolloidosakesed. Ühtlasi võib olla erinev ka keskkonna ja dispersse faasi vaheline mõjustatus. Seetõttu tänapäeval paljudel juhtudel ei võeta lüofiilsust ja lüofoobsust klassifikatsiooni aluseks, kuigi neid mõisteid. süsteemide iseloomustamisel kasutatakse. 4. Mille poolest erinevad kolloidsed PAA-d tõeliselt (molekulaarselt) lahustunud PAA-dest? Mida nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK)? Madalatel kontsentratsioonidel moodustavad PAA-d tõelisi lahuseid (st tegemist on molekulaarse disperssiooniga). Püstitub tasakaal pinnale adsorbeerunud ja lahusefaasisi olevate PAA molekulide vahel. Kontsentratsiooni, mille korral mitsellid moodustuvad nimetakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks (MMKK). 5
..30% ja lehtpuud 30...35%. Hemitselluloos on keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin. Ligniin (raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise) on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 20...25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise
tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tõmbepinged võetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsuselem loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all mõeldakse pidevat keskkonda, millel on järgmised staatikalised omadused: tal ei ole
kulutavaga Miks jõed meandreeruvad? Sest voolu tõttu toimub jõe väliskülgedel erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine Lõuna-Eesti – devon Kesk-Eesti – silur Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena § Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme § Pindmine
Voolukanali areng ülemjooksul tugev põhjaerosioon, tekivad kanjonilaadsed orud, alamjooksu poole läheb üle lammioruks. 14 Eestis ei esine hargjõgesid. Suvel on jõgi lai ja madal ... ... Maateaduste alused I (6.okt) Põhjavesi maakoores gaasilises, vedelas või tahkes olekus olev vesi, mis võib esineda kas vaba ja tsirkuleeriva veena või molekulaarselt või keemiliselt seotud veena. Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavees on 1,05% maa veest, samas kui jõgedes ja järvedes 0,009%. Põhjavee päritolu 1)infiltratsiooniveed põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel.(enamus põhjaveest) 2)sedimentatsiooniveed vesi mis on suletud setenditesse nende moodustumisel.
kuid puistu hõreduse tõttu ei saa neist paljusid liigitada klassikaliste puisniitude hulka (Luhamaa jt., 2001). Lammimuldade kujunemise põhiliseks tingimuseks on jõe veetaseme kõikumistest tingitud perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi (liiv, tolm, ibe), taimejäänuseid ja huumusaineid. Mida suurem on voolu kiirus, seda rohkem ja suuremaid osakesi vesi endaga kaasa toob. Peale hõljumi sisaldab tulvavesi molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud aineid, milles on esikohal huumushapped. Need pärinevad tavaliselt soodest ja annavad veele pruuni värvuse (Reintam, 1962). Luhtadel eristatakse kolme ökoloogiliste tingimuste poolest erinevat vööndit, mille kujunemine on seotud alluviaalse sette hulga ja üleujutuse ulatuse erinevustega: 1) sängiäärne luht, kus moodustuvad kihilised lammimullad; 2) keskluht, kus kujunevad väga viljakad
Too näiteid raku polariseeritusest sh ka näide raku polariseeritusest, mis ei ole seotud rakujagunemisega. mRNA, valgud, lipiidid – tsütoplasmaatiliste determinantide ebavõrdne jaotumine, mis mõjutab rakkude sümmeetriat jagunemisel. NÄITED: Inimese trofektrodermi ja ICM kujunemine toimub asümmeetriliste jagunemiste tulemusena. Kahe asümmeetrilise jagunemislaine (8–16 ja 16–32 rakku) käigus tekib kaks ruumiliselt ja molekulaarselt erinevat rakupopulatsiooni: välimised polaarsed rakud (apikaalne piirkond koos sinna kuuluvate determinantidega) on suunatud arenema trofektodermi (trofoblasti) rakkudeks ja sisemised apolaarsed rakud kujunevad pluripotentseteks ICM’iks, kust saavad areneda kõik rakud va trofektodermi rakud. Asümeetris sõltub lõigustustasa pinna asetusest polaarsustelje suhtes. Raku polarisatsioon ilma jagunemiseta: dünaamiline makrofaag, mis bakterit taga ajab, et ta fagotsüteerida
rekombinatsioonisagedus 50% ja täielikul aheldatusel 0%. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? Geneetilised kaardid on koostatud lähtudes rekombinatsioonisagedustest: 1 centiMorgan (cM) vastab geenidevahelisele kaugusele, mille puhul geenide rekombinatsioon toimub sagedusega 1%. Füüsiliste kaartide (restriktsioonikaart, DNA järjestus) puhul mõõdetakse vahemaid molekulaarselt – aluspaaride (bp), kilobaaside (kilobase, kb) või megabaaside (megabase, Mb) kaudu. Kuigi geenide molekulaarne distants üksteisest ei pruugi alati korreleeruda nende geneetilise kaugusega, vastab 1 cM inimese kromosoomis eukromatiini sisaldavas alas ligikaudu 1 Mb-le. 1Mb = 1000 kb = miljon aluspaari Kaugused geneetilisel kaardil ei vasta täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil.
rakkudega. Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega: 10 1) nad koosnevad lipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pōhiliselt mittekovalentsete sidemetega; 2) membraani komponendid on vōimelised lateraalseks difusiooniks; 3) membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt. Membraanide komponendid Lipiidid Vaatamata biomembraanide väga erinevale koostisele on nende põhiliseks struktuurseks üksuseks fosfolipiidne kaksikkiht. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Veelgi enam, bilipiidkiht kipub sulguma sfääriliseks kompartmendiks - liposoomiks. Membraanides leidub põhiliselt Fosfolipiidid: Fosfatidüülkoliin, fosfatidüülseriin, fosfatidüületanoolamiin ja sfingomüeliin.
värvikiirte segu, mis hajuvad erinevalt. CD õhkkonna piir.Päike horisondist geomagnetilise välja olekust ja atmosfääri ristjoone sihis temp.muutub 1kraadi võrra Täiesti puhtas ja kuivas atmosfääris madalamal ja päikesekiired valgustavad ülakihtide tihedusest ja koostisest. Virmaliste 1cm kohta.Temp.koefitsient k=r/C,kus r toimub hajumine molekulaarselt, s.o. ainult väikest osa horisondist kõrgemal spektrite uurimine võimaldab teha otsustusi soojusjuhtivuse koef,Cruumierisoojus. pöördvõrdeliselt lainepikkuse neljanda asuvaid õhkkonnakihte EFG.Sealt saame õhut° ja koostise kohta nendes kõrgustes, Soojuse levimise seaduspärasusi astmega
poole. Lahused Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (segu). Lahuse koostisosad: · Lahusti - see komponent, mida on rohkem või mis on samas agregaatolekus kui on lahus. Vesilahustes on lahustiks alati vesi. · Lahustunud aine - komponent, mis pole lahusti. Lahustunud aineid võib olla mitu. Lahus võib olla: · gaasiline (nt õhk) · vedel (nt merevesi) · tahke (nt pronks) Tõeline lahus termodünaamiliselt tasakaaluline ja püsiv süsteem, molekulaarselt dispergeeritud, st lahustunud aine on molekulide, aatomite või ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on suuremad kui aatomid, molekulid ja ioonid, kuid väiksema läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Solvatatsioon ja dissotsiatsioon
annaabi.ee 
