Modelleerimise 3 KT (0)

Modelleerimise  3 KT
Ükskord läbime me need nknii
1. Olekudiagrammid
Kajastab kõiki võimalikke klassi  olekuid . Nt klass tellimus võib olla uus,  pooleli ,
katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib 
olekusse nt. ( Algolek )    - tellimuse registreerimine – (registreeritud). 
Hea viis oleks teha tabel, kus  veerud  on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal 
joonestad olekudiagrammi.
Nooltele on  kantud  vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning 
(kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad  infotöö  tegevused.
Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste 
väärtuste põhjal.
2. Põhiobjektid, elutsüklid
Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti
kulgemine läbi erinevate võimalike olekute
3. Täppismodelleerimine
Mudel   on   kas   õige   või   ei   ole.   Nikerdatakse,   kuni   tunnistatakse   õigeks   ja
seejärel   convertitakse   automaatselt   v   semi- autom .   Töötavaks   koodiks   või
tarkvaraks.
4. Agiil
Tehakse visandeid, mille üle kägiseda. Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata
seda   kui    duck    tape’i,   see   põhimõtteliselt   toimib,   aga   pole   viimistletud.
Modelleeritakse nii palju kui minimaalselt vajalik.
5. Täppis vs agiil
Täppis puhul võetakse Z raamistik  rangelt  ülalt alla ja tehakse kõik korralikult
valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole  järjekord  oluline, tehakse
mida vaja.
6. Z veergude seosed
On   hea   vaadata   2-3   kaupa.   Yourdani   kolmnurk:   Objektid,   protsessid,
sündmused.
7. Objekt
On oluline ’asi’ või ’nähtus’ süsteemis, mida protsessid loovad, muudavad ja
kasutavad. Neid on eri tüüpi – käegakatsutav, roll-tüüpi (õppejõud, tudeng),
tegevus-tüüpi (õppimine, õpetamine), sündmus-tüüpi (nt  eksam ), teadmine e
spetsifikatsioon  (õppeaine, kursus )
8.
Täppismodelleerimine   –    modelleerimine    on   ise    omaette    eesmärgiks,
eesmärgiks   on   perfektne   mudel.   Agiilmodelleerimine   –   modelleerimine   on
vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks, ntks tarkvara kirjutamiseks. 
9.
Kolmnurga kolm tippu – sündmused, tegevused, objektid, mis on Zachmanni
raamistikust kuuest veerust kolm. On seotud  objektorienteeritud  mõtlemisega.
Objektidega   juhtuvad   sündmused,   objektidega   tehakse   tegevusi.   Sündmus
põhjustab objekti oleku muutusi.
10.
Kasutusjuhud   väljendavad   tegevusi   ja   tegevuse   tulemuseks   võib   olla
sündmus, mis põhjustab mingil objektil oleku muutuse. Oleku muutusi viivad
läbi   tegevused,   aga   tegevus   võib   olla   modelleeritud   use   casena   või
tegevusdiagrammina.
11.
Valdkonna   mudel   näitab   puhast   valdkonda,   piisavalt   üldine,   ilma   sisuliste
detailideta. Ei pea, aga võib erineda. Näiteks lepingu  olekud  (valmistatakse
ette,   koostamisel,   kehtiv/katkestatud/jätkatud/tühistatud   jne).   Iga   tegevuse
jaoks peab olema use  case .